← Eesti

1-17-347/21

1-17-347 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. august 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-347 (15922700149) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ilona Ber

§-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Jarmo Kuivkaev vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata.

§ 180

lg 1 alusel mõista Jarmo Kuivkaevult Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 105, 60 eurot, mis tuleb tasuda 1 aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

§ 180lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust, s.o 9, 60 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700003621 ning selgitus „Jarmo Kuivkaev, 1

(6)1-17-347 1-17-347, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Jarmo Kuivkaevule, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Viru Maakohtu 19.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-347 tunnistati Jarmo Kuivkaev kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1, 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.02.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse 15 aastat vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 15 aastat ja 1 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 22.12.
  2. Kohtuotsus jõustus 04.02.
  4. Viru Vangla esitas 28.07.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Kuivkaevu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  5. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, J. Kuivkaevu tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  6. Kinnipeetav J. Kuivkaev kinnitas 01.08.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabaneda ning nõustub kõikide kriminaalhooldaja arvamuses toodud käitumiskontrolli nõuetega. Ta soovib asuda seaduskuulekale teele ning leida endale kiiresti töö. Kinnipeetav ei nõustu vangla iseloomustusega osas, mis kirjeldab teda väga vägivaldsena ega pea varastamist tavapäraseks eluviisiks. Ta nõustub, et tema puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol, kuid on jõudnud järeldusele, et tal ei ole vaja alkoholi juua ega näe alkoholi tarvitamises probleemi. J. Kuivkaev tarvitab alkoholi, kui tal igav on ning suudab vabaduses alkoholist hoiduda. Kinnipeetav selgitas, et pani kehalise väärkohtlemise toime, sest läks kannatanuga riidu ning läks täiesti endast välja. Ta kahetseb toimepandut. J. Kuivkaev kinnitas, et viibib neljandat korda vangistuses ning tal on aega olnud endaga tegeleda. Ta ei kasuta kellegi suhtes vägivalda ning teiste kinnipeetavatega probleemide tekkimisel on ta need sõnadega lahendanud. J. Kuivkaev tõi välja, et ta on kõikidest programmidest osa võtnud ning motiveeritud, mistõttu tuleb vaadata ta plusse mitte aga 2
(6)1-17-347 miinuseid. Tal on vanglas läbi viidud vestlustest abi olnud ning üritab konflikte sõnade, mitte vägivallaga, lahendada. Talle on vabanemisel ühiselamus toeks tugiisikud.
  1. Kaitsja tegi kohtule ettepaneku vabastada J. Kuivkaev vangistusest tingimisi enne tähtaega allutades kinnipeetava käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele kriminaalhooldaja arvamuses toodud tingimustel. Kaitsja tõi välja, et J. Kuivkaevul puuduvad distsiplinaarrikkumised ning ta on osalenud kõikides vanglaametnike pakutud vestlustes ning mõistnud, et vägivald ei ole tema jaoks lahendus. J. Kuivkaev on kandnud ära 7, 5 aastat vangistust ning oleks aeg kontrollida, kas ta saab elektroonilise valve ja käitumiskontrolli all ühiskonnas hakkama. J. Kuivkaevu vanglasse jätmine tema käitumist ei paranda. Käitumiskontroll koos alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeluga annavad J. Kuivkaevule võimaluse oma eluga edasi minna ning ta kontrollitud tingimustel vabastamine oleks ühiskonnale vastuvõetav. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil J. Kuivkaevu ning tema kaitsja, on seisukohal, et J. Kuivkaev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla
  3. Formaalsed eeldused J. Kuivkaevu vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on KarS § 76 lg 2 p 1 järgi täidetud, s.o ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Materiaalsed eeldused elektroonilise valve alla vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
  4. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
  5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). 3
(6)1-17-347
  1. Positiivselt iseloomustab J. Kuivkaevu töötamine kinnipidamisasutuses talle määratud koristaja, toidujagaja ning köögitöölise töökohtadel ning osalemine riskipõhistel vestlustel riskiva ja hoolimatu elustiili teemadel, sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" asemel läbi viidud individuaalsetel vestlustel ning sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" asemel läbi viidud individuaalsetel vestlustel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarrikkumised. Tal on head suhted õe ja emaga, viimane toetab teda ka majanduslikult.
  2. Kinnipeetava eeskujulik käitumine (töötamine ning määratud vestlustel osalemine) vangistuse ajal ei ole aga ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Riigikohtu praktikast ei saa tuletada seisukohta, et süüdimõistetu, kes on käitunud karistuse kandmise ajal korrektselt, tuleb igal juhul enne tähtaega tingimisi vabastada. Kohus peab isiku korrektset käitumist vanglas tema ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks, kuid olulised on ka isiku eelnev elukäik ja tingimused, mis ootavad teda vabanemisel. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist vabaduses olles saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  3. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi J. Kuivkaevu õiguskuulekas käitumises vabaduses olles eelkõige tema mõtlemisest ja käitumisest lähtuv ohuprognoos, puudulikud majandusliku toimetuleku oskused (sh puudub garanteeritud töökoht), alkoholisõltuvus ning kuriteo toimepanemine vangistuses olles. Seega ei ole isegi range järelevalve tingimustes viibimine taganud J. Kuivkaevu õiguskuulekust. Kui süüdimõistetu ei ole vanglaski võimeline käituma nii, et ta suudaks järgida sealseid reegleid, pole ka tõsikindlat veendumust, et ta on võimeline vabaduses, kus puuduvad ranged piirangud, järgima korrektselt karistuse kandmisega vabaduses kaasnevaid nõudeid ja kohustusi.
  4. J. Kuivkaevul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viru Maakohtu 19.01.2017 otsusega tunnistati J. Kuivkaev süüdi KarS § 121 lg 1 järgi Viru Vanglas kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Mõistetavale karistusele liideti Viru Maakohtu 01.02.2016 otsusega mõistetud karistus KarS § 200 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9 järgi röövimise eest, mille pani ta toime koos kaastäideviijaga kannatanu korterisse tungimisega ning kannatanule noaga raskeid kehavigastusi tekitades, mille tagajärjel kannatanu suri. J. Kuivkaev ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega oska enda poolt toime pandud tegusid analüüsida või nendest rääkida. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ asemel läbi viidud vestlustest nähtub, et kinnipeetav ei oska välja tuua agressiivse käitumise ärahoidmise positiivseid külgi talle endale ning ta õigustab vägivaldset käitumist. Kinnipeetav tõi küll kohtuistungil välja, et ta üritab edaspidi konflikte sõnadega lahendada. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et J. Kuivkaevu motivatsioon vägivaldset käitumist ära hoida on madal. Arvestades isiku mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest lähtuvat riski, ei saa kohtu hinnangul käesoleval ajal välistada, et vabanedes võib J. Kuivkaev pöörduda endise elustiili juurde, mis annab aluse kahelda tema edasises õiguskuulekas käitumises. Seda vaatamata sellele, et täheldatavad on ka positiivsed arengud J. Kuivkaevu käitumises kinnipidamisasutuses. Nimetatut kinnitab see, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ka kehalise väärkohtlemise toimepanemisest kinnipidamisasutuses on möödunud juba varsti ligi seitse aastat. Samas arvestades J. Kuivkaevu poolt ka toime pandud eelviimase kuriteo asjaolusid, siis käesoleval hetkel on ikkagi ennatlik asuda seisukohale, et ei esine ohtu, et vabaduses olles jätkab ta kuritegude toimepanemist. Sellekohase otsuse tegemisel arvestab kohus J. Kuivkaevu vabaduses ees ootavaid elutingimusi ning seda, et talle koostatud individuaalne täitmiskava pole täielikult täidetud. Riigikohus on selgitanud, 4
(6)1-17-347 et KarS § 76 lg 4 kohaselt on toimepandud kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (RKKKm nr 1-09-14104, p-d 21-22).
  1. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel ei ole J. Kuivkaevul kindlat töökohta ning ta on varasemalt töötanud mitteametlikult ja lühiajaliselt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt temaga läbi viidud vestlustel riskiva ja hoolimatu elustiili teemadel väljendas J. Kuivkaev normaalset suhtumist asjade varastamisse justkui oleks tegemist tavapärase teguviisiga. Kohtuistungil ta küll enam samalaadsele seisukohale ei asunud. Nimetatu näitab seda, et ta mõttemaailmas on toimumas positiivsed arengud, mille järjepidevuses aga kohus ei ole hetkel veel kindel. Arvestades isiku varasemat kehtivat korduvat karistatust, vabanemisjärgselt töökoha puudumist ning varasemat suhtumist varavastaste süütegude toimepanemisse säilib kohtu hinnangul märkimisväärne risk, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas pöörduda kuritegelikule teele ja seda ka seetõttu, et ühiselamu elukohavalikuna ei pruugi soosida samuti tema edasist õiguskuulekust, sest sellise eluaseme elanikud võivad üksteisele avaldada soovimatut negatiivset mõju.
  2. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et J. Kuivkaevul on diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkohol on varem olnud J. Kuivkaevu puhul õigusvastast käitumist soodustav tegur. Seejuures kinnipeetav ei tunnista, et alkohol on olnud kuritegude toimepanemise soodusteguriks ega näe seost alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel. J. Kuivkaev ütles kohtuistungil, et mõistab, et ei ole tarvis alkoholi juua, kuid ei näe alkoholis probleemi ning joob siis, kui tal on igav. Samuti vangla iseloomustuse kohaselt ei suutnud kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ asemel läbi viidud vestlustel analüüsida alkoholi kuritarvitamist ja seost kuritegude toimepanemisega. See aga viitab sellele, et J. Kuivkaev ei oska või ei ole piisavalt motiveeritud probleemiga tegelema, mis omakorda suurendab märkimisväärselt vabaduses uute kuritegude toimepanemise ohtu.
  3. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi kohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll ühes elektroonilisele valvele allutamisega. Viru Maakohtu 19.01.2017 otsusega tunnistati J. Kuivkaev süüdi KarS § 121 lg 1 järgi Viru Vanglas kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Kuivõrd isik ei suutnud äärmiselt kontrollitud ja rangetes tingimustes seaduskuulekalt käituda, siis paratamatult tõusetub kahtlus, kas ta suudab seda vabanemisel käitumiskontrolli all, mil on tema käitumise üle kontroll palju leebem. J. Kuivkaev pani eelviimase süüteo, mille eest ta karistust kannab, toime grupis. Seega on alust arvata, et ta võib olla teiste isikute poolt mõjutatav, mis omakorda kinnitab ka seda, et ühiselamu vabanemisjärgse elukoha valikuna ei soosi tema edasist õiguskuulekust.
  4. Kokkuvõtvalt olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud. Seega jätab kohus süüdimõistetu J. Kuivkaevu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. 5
(6)1-17-347 Menetluskulude suurus ja nende hüvitamine
  1. J. Kuivkaevu kaitsja Margus Viira esitas 01.08.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 116, 40 eurot. Taotluse kohaselt materjalidega tutvumiseks ning ettevalmistuseks kulus 75 minutit ning istungil osalemiseks 32 minutit. Kohus pidas esitatud taotlust tehtud toimingute osas põhjendatuks. Samas vähendas kohus kaitsjatasu 1, 2 euro võrra, kuivõrd kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 31 minutit, s.o 1 minut tasutaotluses märgitust vähem.
  2. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldas kohus osaliselt kaitsja taotluse ja määras riigi õigusabi tasu suuruseks 115, 20 eurot.

§ 180lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu J.

Kuivkaevult väljamõistmisele.

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus kaitsjatasust 9, 60 eurot riigi kanda, kuivõrd kohtuistungi algusaeg viibis süüdimõistetust olenematutel asjaoludel 8 minutit ning annab J. Kuivkaevule võimaluse tasuda menetluskulu, s.o 105, 60 eurot 1 aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mari-Liis Avikson kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.