Raivo Sirelat (Raivo Sirela) süüdistatakse sellest, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepaneva isikuna, keda on selle eest karistatud viimati Harju Maakohtu poolt 13.12.2021 otsusega 1-218597 vangistusega 4 kuud (karistus täidetud 11.04.2022) ning 22.06.2021 otsusega nr 1-21-3547 vangistusega kaheksa kuud (karistus täidetud 07.12.2021), võttis uuesti 15.05.2022 kella 19:07 paiku Tabasalus aadressil xxx asuvas xxx`ile kuuluvas xxx kaupluses kolm pudelit viina „Beloff“, millest kahest pudelist kogumaksumusega 10,98 eurot – s.o 5,49 eurot/tükk – jõi viina müügisaalis ja samuti valas enda isiklikku joogipudelisse, jättes kauba eest maksmata. Isik peeti kinni turvatöötaja poolt ning kaup on rikutud, kuna süüdistatav tarbis viina mõlemast pudelist. Seega oma tahtliku tegevusega pani Raivo Sirela toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, ehk
Kohus uuris järgmisi tõendeid ja dokumente: - xxx avaldus (lk 1-2); - Tunnistaja P Mi ütlused (lk 4-5); - Raivo Sirela kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 11-14); - Raivo Sirela kahtlustatavana antud ütlused (lk 16-18); - Karistusregistri väljavõte (lk 19-22); - Harju Maakohtu 13.12.2021 otsus nr 1-21-8597 (lk 23-26); - Harju Maakohtu 22.06.2021 otsus nr 1-21-3547 (lk 41-48); - Teatis keskmise päevasissetuleku kohta (lk 28); - Kiirmenetluse protokoll (lk 29-31); - Taotlus lühimenetluse kohaldamiseks (lk 32). Raivo Sirela tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi. On nõus lühimenetlusega. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Oli šokis, käis ema haual, ei tea kuidas poodi sattus. Hagile vastu ei vaidle. Ei tea mis teha, on alkohoolik. Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, kaitsja ja prokuröri seisukoha ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et Raivo Sirela süü 15.05.2022 kella 19:07 paiku xxx aadressil xxx asuvas xxx kaupluses toimunud varguses on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Raivo Sirela tunnistas ennast kohtuistungil süüdi ning jäi varasemalt antud ütluste juurde. Kohtueelses menetluses selgitas, et pani varguse toime rahaliste raskuste tõttu ning oli alkoholijoobes. Tuli xxx bussiga, läks xxx maha, et xxx odavat õlut osta, kuid see oli kinni ning läks xxx. Varguse toimumist ja selle asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja P Mi ütlused, mille kohaselt tunnistaja, olles 15.05.2022 tööl xxx, nägi kell 18.45 kuidas teksapükste ja teksatagiga vanem meesterahvas võtab kolm pudelit viina „Beloff“ ja paneb need korvi. Läks vaatama, mida meesterahvas teeb. Nägi kuidas meesterahvas jõi kaupluses viina, selgitas, et seda ei tohi teha ja nende eest tuleb maksta. Meesterahvas selgitas, et temal raha ei ole ja läheb ära. Võttis meesterahvast kinni ja kutsus politsei kell 19.10. Meesterahvas tühjendas kolmest pudelist kaks. Ühe pudeli jõi ära, teise valas omale metallist joogipudelisse. Meesterahval oli hall habe ja hallid pikad juuksed. Tunnistaja ütlusi ja teo toimepanemist kinnitab ka xxx avaldus, mille kohaselt 15.05.2022 pikem vanemapoolne meesterahvas võttis riiulist kolm pudelit viina „Beloff“. Kahest pudelist osa joob kohapeal ära, osa kallab omale termosesse, kolmanda pudeli võtab turvamees temalt ära. Tekitatud kahju kogumaksumus 10,98 eurot (kaks pudelit viina). Asjaolu, et just Raivo Sirela oli isikuks, kes eelnevalt nimetatud teo toime pani, kinnitavad nii R. Sirela enda antud ütlused kui Raivo Sirela kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et xxxturvatöötaja kirjeldusele vastavaks ja politsei poolt kinni peetud isikuks osutus Raivo Sirela. Seega on süüdistatava enda ütluste, tunnistaja P Mi ütluste, nendega kokkulangeva xxx avalduse ning R. Sirela kinnipidamise protokolliga tõendatud Raivo Sirela poolt 15.05.2022 kella 19:07 paiku xxx aadressil xxx asuvas xxx-ile kuuluvas xxx kaupluses võõraste vallasasjade (alkoholi koguväärtusega 10,98 eurot) äravõtmine. Asudes müügisaalis alkoholi tarvitama ja valades seda termosesse ilma soovita selle eest maksta, asus R.Sirela käsutama varastatud esemeid s.t pööras need oma kasuks, mistõttu on tegemist lõpule viidud vargusega. Raivo Sirela objektiivsest käitumisest – sisenes kauplusesse, võttis alkoholi ja alustas kaupluses selle tarbimist, samuti valas ühe pudeli oma isiklikku termosesse näitab, et isik tegutses varguse eesmärgil, mistõttu kuritegu on toime pandud kavatsetult. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja P. Mi ütlused, mille kohaselt R. Sirela olevat poes selgitanud, et tal raha pole. Rahalisi raskusi kinnitas Raivo Sirela ka ise kohtueelses menetluses. Seega, teadis R. Sirela juba kauplusesse sisenedes, tooteid riiulilt võttes ning neid tarbima asudes, et tal ei ole raha toodete eest maksmiseks ega kavatsenud seda teha. Karistusregistri andmete väljatrükist ja kohtuotsustest nähtub, et Raivo Sirelat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Raivo Sirelat Harju Maakohtu 13.12.2021 otsusega nr 1-21-8597
Samuti karistati teda Harju Maakohtu 22.06.2021 otsusega nr 1-21-3547
lg 2 p 9 järgi ning Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusega nr 1-20-5155
lg 2 p 4,
Samuti on isikut väärteokorras karistatud korduvalt, sh ka väheväärtusliku asja varguse eest, viimati 03.07.2018 otsusega väärteoasjas nr 2316,18, 002952
Antud kriminaalasja esemeks on samuti üks varguse episood, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Raivo Sirela tegevus tuleb seega kvalifitseerida
lg 2 p 9 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmine nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Raivo Sirela on süüvõimeline ning
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Raivo Sirelat süüdistatakse käesolevas asjas ühes varguse episoodis ning tekitatud kahju ei ole suur. Samas on Raivo Sirela näol tegemist isikuga, keda on varguste eest karistatud korduvalt, sh reaalse vangistusega ning see ei ole isiku käitumist mõjutanud positiivse eripreventsiooni tähenduses. Isikul on väljakujunenud käitumismuster (pärast vanglast vabanemist sooritab lühikese aja jooksul ühe süüteo) ning isiku enda poolt tunnistatud probleem alkoholi liigtarvitamisega, mis suurendavad oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski. Isik on kinnitanud rahalisi raskusi ning ka käesoleva kriminaalasja esemeks oleva varguse pani toime just alkoholi probleemi ja raha puudumise tõttu, mistõttu ei ole põhjendatud määrata rahalist karistust. Samuti puudub süüdistataval töökoht ning kindel elukoht, millest tulenevalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Seega on võimalik isikut karistada vaid reaalse vangistusega. Karistusregistrist nähtuvalt on isikul 11 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati, s.o Harju Maakohtu 13.12.2021 otsusega nr 1-21-8597 karistati isikut
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ühe varguse episoodi eest vangistusega 6 kuud, mida vähendati 1/3 võrra. Harju Maakohtu 22.06.2021 otsusega nr 1-21-3547 karistati R. Sirelat
lg 2 p 9 järgi kahe varguse episoodi eest vangistusega 1 aasta, mida vähendati 1/3 võrra. Kuigi käesolevas asjas süüdistatakse isikut ühes episoodis ning isiku süü ei ole suur, ei saa kohus arvestamata jätta fakti, et eelnevad alla sanktsiooni kseskmist määra mõistetud karistused ei ole isiku käitumisele positiivselt mõju avaldanud. Riigikohtu praktikas omaksvõetud seisukohtadest juhindudes on põhjendatud isikule määrata rangem karistus kui eelmine, olenemata sellest, et tema süü antud asjas ei ole suur. Viimati karistati isikut ühe varguse perioodi eest kuuekuulise vangistusega, seega peab käesoleval juhul määratav karistus olema sellest pikem. Põhjendatud ja proportsionaalseks karistuseks peab kohus 8 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
Isik vabanes vangistusest 11.04.2022 ja juba kuu ja möödudes pani ta toime uue kuriteo, mis näitab tema negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse inimeste vahelistesse käitumisnormidesse. Isiku ütlustest nähtub, et ööbib siin ja seal, vahel kodutute öömajas, seega puudub tal kindel elukoht ning lisaks on tal alkoholi probleemid, mistõttu talle vabaduses viibides teate edastamine karistuse kandmisele ilmumiseks on välistatud. Samuti puudub ilma kindla elukohata isiku suhtes võimalus kohaldada sundtoomist. Eeltoodust tulenevalt tuleb alates kohtuotsuse kuulutamisest kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks R.Sirela suhtes tõkendit vahistamine. 3 Tsiviilhagi xxx on esitanud tsiviilhagi summas 10,98 eurot. Süüdistatav Raivo Sirela ja tema kaitsja nimetatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võtsid nimetatud tsiviilhagi kohtuistungil omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Raivo Sirela kuritegeliku käitumise tulemusena. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb tekitatud varaline kahju 10.98 eurot süüdistatavalt Raivo Sirelalt kannatanu xxx kasuks välja mõista. Asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, jätab kohus kriminaalasjas oleva DVD-plaadi kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel), mida KrMS § 2565 lg 2 tulenevalt kohus vähendab poole võrra, s.o 490,50 eurot ning ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud sundraha ja kaitsjatasu riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit ning tema maksevõimet, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades 4 põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-11013 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, §, 311, § 313, § 315 lg 7, §238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Raivo Sirela
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 15.05.2022 karistusaja hulka. Lugeda karistusaja alguseks 15.05.2022, millest alates kuulub kandmisele 5 kuud ja 10 päeva Kohaldada Raivo Sirela suhtes alates 17.05.2022 tõkendit vahistamine, mis tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Raivo Sirelalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 490.50 riigituludesse ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse. Kohustada Raivo Sirelat tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 49.87 eurot. Sundraha ja kaitsetasu tasuda kogusummas 598.50 igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, või EE401700017002872300 Luminor pangas. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700017738. Selgitusse võib märkida „Raivo Sirela, kriminaalasi 1-223048, menetluskulud ja sundraha.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid Asitõend DVD plaat jätta kriminaalasja juurde Välja mõista Raivo Sirelalt xxx kasuks 10.98 eurot arveldusarvele nr xxx Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 5 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 08.06.2022 Kohtunik Liina Pohlak 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.