← Eesti

2-17-14357/57

Obsah (14)§ 146§ 158§ 153§ 173§ 2§ 175§ 108§ 165§ 162§ 28§ 65§ 66§ 170§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuli 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14357 Tsiviilasi A T´e (pankroti

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Harju Maakohtu 18.12.2017 kohtumäärusega on kinnitatud ajutise pankrotihalduri Martin Krupp töötasu summas 864 eurot (sh käibemaks) ning kuluhüvitisena 44.21 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kuluhüvitis maksti välja Maksu- ja Tolliameti poolt 06.10.2017 kohtu deposiiti tasutud summast.

§ 158

lg 1 kohaselt peab haldur kohtule viivitamatult teatama kui massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku pankrotivara ning esitama aruande.

§ 158

lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud taotluse määrata lõplik tasu summas 1 296 eurot, millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1 512 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotihalduri tasu kogu ulatuses maksmiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotihaldur koostas 12.02.2020 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 03.04.2020 määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 7 võlanõuet kogusummas 62 971.14 eurot järgmiselt: I järk

§ 153lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded.

Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk

§ 153

lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 62 971.14 eurot järgmiselt: Nõude esitaja Nõude summa Jaotise % eurodes

  1. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 105.65 0,17%
  2. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 364.73 0,58%
  3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 23 566.85 37,42%
  4. xxx 137.31 0,22%
  5. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 923.57 1,47%
  6. xxx (pankrotis) 37 235.13 59,13%
  7. xxx 637.00 1,01% III järk 3

(10)2-17-14357 Antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 30.11.2017 kohtumäärusega kuulutati välja A T, isikukood xxx, pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 19.12.
  1. 23.08.2018 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadati läbi 7 nõudeavaldust kogusummas 62 971.14 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. 12.02.2020 koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 03.04.2020 määrusega. Pankrotihaldur märgib, et võlgnik ei ole haldurile oma sissetulekute ega varade kohta teavet andnud. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik oli alates 28.06.2017 registreeritud VÕS lepingu alusel töötama xxx-s (xxx). xxx poolt väljamakseid võlgnikule deklareeritud ei ole. xxx on registreerinud võlgniku töötamise arvelduskontole töötasu laekunud ei ole. registris alates 14.04.
  2. Võlgniku Võlgnik oli kaubamärgi „xxx“ ja domeeni xxx omanik. Registreeritud Pandiametis 20.12.
  3. Nimetatud kaubamärk ja domeen on pankrotimenetluse käigus müüdud ning müügist laekus pankrotivarasse 1 100 eurot. Võlgnik esitas 08.09.2021 kohtule taotluse lubada tal tegutseda juhtorganite juhatuse liikmena. Taotluse kohaselt soovis võlgnik luua panda sushi kaubamärgi ning saada toetusi restoraniäri digitaliseerimiseks. Kohus edastas võlgniku taotluse pankrotihaldurile seisukoha esitamiseks. Pankrotihaldur esitas 12.10.2021 kohtule oma seisukoha, milles palus jätta võlgniku taotlus rahuldamata. A T on seotud mitme äriühinguga, mis on pankrotis või kustutatud. xxx kodulehel on tegutsevaks äriühinguks märgitud xxx (registrikood xxx), mis on asutatud 30.04.2019 ning juhatuse liikmeks on V T (isikukood xxx). V T on seotud äriühinguga xxx (pankrotis, registrikood xxx). xxx pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 23.08.2021 kohtumäärusega. xxx (pankrotis) tegevusalaks oli samuti restoranid jm toitlustuskohad. Pankrotihaldurile teadaolevalt on nii A T kui V T andnud korduvalt „xxx“ tegevusi üle endaga seotud äriühingutele ja/või ettevõtetele ning jätnud aruanded registritele esitamata. Pankrotihaldur on varasemalt tuvastanud, et võlgniku A T´e maksejõuetuse põhjuseks on 4
(10)2-17-14357 tema hooletu finantskäitumine nii eraisiku, kui ettevõtjana. Võlgniku maksejõuetus hakkas välja kujunema juba
  1. aastal, kui võlgnik on jätnud Maksu- ja Tolliametile tasumata tasumisele kuulunud sotsiaalmaksu, ning kujunes lõplikult välja pärast seda, kui Maksu-ja Tolliameti 15.10.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00576-11 määrati võlgnikule solidaarne nõue OÜ-ga xxx (pankrotis). A T ei ole juhatuse liikme kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega ja pankrotimenetluse ajal ei ole võlausaldajate nõuete katteks laekumisi toimunud. Pankrotihaldur märgib, et tulenevalt eeltoodust on võlgnik varjanud pankrotimenetluse kestel oma vara s.h sissetulekuid. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud Nõude esitaja
  8. Nõude summa Saamata jääv Järk Jaotise eurodes summa eurodes % Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 105.65 105.65 II 0,17% Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 364.73 364.73 II 0,58% Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti 23 566.85 23 566.85 II 37,42% kaudu xxx 137.31 137.31 II 0,22% Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste 923.57 923.57 II 1,47% Keskuse kaudu xxx (pankrotis) 37 235.13 37 235.13 II 59,13% xxx 637.90 637.90 II 1,01% Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva määruse punktis, mis käsitleb

§ 146nimetatud väljamakseid.

Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tema hooletu finantskäitumine nii eraisiku kui ettevõtjana. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2007. aastal, kui võlgnik jättis Maksu- ja Tolliametile tasumata tasumisele kuulunud sotsiaalmaksukohustused. Maksu-ja Tolliameti 15.10.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00576-11 määrati võlgnikule solidaarne nõue OÜ-ga xxx (pankrotis), pärast seda võib maksejõuetust lugeda püsivaks. Võlgnik ei ole otsinud endale tulutoovat tegevust ega läinud tööle ning temaga seotud erinevad äriühingud on seoses maksejõuetusega tegevuse lõpetanud. Haldur järeldab, et võlgnikul puudub võlausaldajate nõuete rahuldamise soov ja tahe. Võlgnikul ei ole kogu pankrotimenetluse jooksul ametlikku sissetulekut, mis annab alust eeldada, et võlgnik on saanud mitteametlikku ehk ebaseaduslikku sissetulekut. 5

(10)2-17-14357 Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik ei ole, pankrotihaldurile teadaolevalt, esitanud avaldust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, palub haldur arvestada aruandes välja toodud selgitustega. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-46-13 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Riigikohus on mitmes lahendis jõudnud järeldusele, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Riigikohus on oma 20 juuni 2016 lahendis 3-2-1-49-16 punktis 15 leidnud järgmist: „Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud.“ Pankrotihaldur on veendunud, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole A T´e puhul õige ja õiglane. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 108

lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

§ 165lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. 6

(10)2-17-14357 Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

A T (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud seitsme võlausaldaja nõudeid kokku summas 62 971.14 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb A T (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et A T (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tema hooletu finantskäitumine nii eraisiku kui ettevõtjana. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2007. aastal, kui võlgnik jättis Maksu- ja Tolliametile tasumata tasumisele kuulunud sotsiaalmaksukohustused. Maksu-ja Tolliameti 15.10.2015 vastutusotsusega nr 13-7/00576-11 määrati võlgnikule solidaarne nõue OÜ-ga xxx (pankrotis), pärast seda võib maksejõuetust lugeda püsivaks. Võlgnik ei ole otsinud endale tulutoovat tegevust ega läinud tööle ning temaga seotud erinevad äriühingud on seoses maksejõuetusega tegevuse lõpetanud. Haldur järeldab, et võlgnikul puudub võlausaldajate nõuete rahuldamise soov ja tahe. Võlgnikul ei ole kogu pankrotimenetluse jooksul ametlikku sissetulekut, mis annab alust eeldada, et võlgnik on saanud mitteametlikku ehk ebaseaduslikku sissetulekut.

§ 28

lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine. Võlgniku täitmata kohustused on tekkinud ettevõtlusest vähemalt alates 2007. a ja sellest ajast alates ei ole võlgnik tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõueid. Võlgnik ei ole ka pankrotimenetluse käigus tegelenud tulutoova tegevusega, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga, kuna võlgniku ei ole tahtlikult asunud tegelema tulutoova tegevusega, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, mis on tekinud juba alates 2007.a. Kohtu hinnangul oli võlgnikul eelnimetatud ajast alates piisavalt võimalusi vähemalt osalisekski võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, millist võimalust võlgnik kasutanud ei ole ja mis kohtu hinnangul viitab tahtlikult kohustuste täitmisest kõrvalehoidumisele. Pankrotihalduri vabastamine

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur on palunud end vabastada A T’e (pankrotis) pankrotihalduri kohustuste täitmisest seoses pankrotimenetluse raugemisega. 7

(10)2-17-14357 Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest A T’e (pankrotis) pankrotimenetluses tulenevalt asjaolust, et pankrotimenetlus lõpeb raugemise tõttu. Pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, äärab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotihaldur Martin Krupp on 01.12.2021 esitatud tasu taotluses palunud määrata pankrotihalduri tasuks 14 tunni eest kokku 1260 eurot, millele lisandub käibemaks summas 252 eurot, kokku summas 1512 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele xxx OÜ arveldusarvele nr xxx. Haldur on menetluses teinud järgmised toimingud:

  1. Võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteate, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine) -1,5 tundi
  2. Võlausaldajatega suhtlemine -1,5 tundi
  3. Võlgnikuga suhtlemine (seoses vara ja sissetulekute kindlakstegemisega, vastavate päringute ja nõuete koostamine võlgnikule, ärikeeluga seotud küsimused)-4 tundi
  4. Võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduste kontrollimine, koosoleku läbiviimine -2 tundi
  5. Kaubamärgi „sushipanda“ ja domeeni sushipanda.ee müük - 1 tund
  6. Jaotusettepaneku koostamine -1 tund
  7. Päringute koostamine pankadesse, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale ning vastuste analüüs –0,5 tundi
  8. Vastuse koostamine võlgniku 08.09.
  9. a koostatud taotlusele ärikeelu tühistamiseks 0,5 tundi
  10. Pankrotimenetluses raugemise aruande ja halduri tasu taotluste koostamine -2 tundi Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 14 tundi. Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palus haldur kohtul määrata pankrotihaldur Martin Krupp’i tasuks 14 töötunni eest 1 260 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt

§ 65lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1 512 eurot. 8

(10)2-17-14357 Kohus, tutvunud Martin Krupp´i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 1 260 eurot, millele lisandub käibemaks summas 252 eurot, kokku summas 1 512 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, xxx OÜ-le.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on xxx OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number xxx). Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, sealhulgas pankrotihalduri tasu. Kohus on 21.12.2021 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti A T (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud 1 100 eurot välja mõista pankrotivara arvelt ja 412 eurot välja mõista võlgnikult A T`elt (A T).

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohustustest vabastamise menetlus

§ 170

lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 9

(10)2-17-14357

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole pankrotihaldurile ega kohtule teadaolevalt, esitanud avaldust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Haldur on ka veendunud, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole A T´e puhul õige ja õiglane. Kohus on 14.11.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud võlgnikule võimalust esitada avaldus kohustustest vabastamiseks (tl 107), kuid võlgnik ei ole oma pankrotimenetluses kohustustest vabastamise avaldust esitanud. Kuna kohtule ei ole esitatud vastavat taotlust ja haldur ei pea seda ka põhjendatuks, siis peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks mitte algatada kohustustest vabastamise menetlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.