1-18-2946 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.05.2022. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-2946 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kaja Hein Kaitsja vande

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi (kuni 28.02.2017.

a toime pandud kuriteoepisoodid, s.o marihuaana omandamine ning edasi andmine V ja V Vele ning xxx linnast pärineva marihuaana grupiviisiline käitlemine jaanuaris-veebruaris 2017. a) ja mõisteti temale karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 alusel suurendati seda karistust osaliselt Tartu Maakohtu 28.07.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-684 Arturs Mitrauskisele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuu ja 18-päevase vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Arturs Mitrauskisele liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Süüdi tunnistati Arturs Mitrauskis

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi (alates 28.02.2017.

a toime pandud kuriteoepisoodid) ja mõisteti temale karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati seda karistust käesoleva kohtuotsusega

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 2 alusel Arturs Mitrauskisele mõistetud liitkaristuse, s.o 6-aastase vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Arturs Mitrauskisele 11 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 07.05.2019. a kohtuotsusega nr 1-19-2946 tühistati Tartu Maakohtu 11.12.2018. a otsus Arturs Mitrauskise süüdi tunnistamises

§-de 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi, mõistetud karistuste osas. Süüdi tunnistati Arturs Mitrauskis

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.02.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-684 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud 18 päeva vangistust võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti Arturs Mitrauskisele liitkaristuseks 8 aastat 10 kuud ja 18 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 07.10.
2. a. Karistuse kandmise algus oli 19.10.
3. a ja lõpp on 06.09.
4. a. Arturs Mitrauskise kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötas, õpib xx, läbis sotsiaalprogrammi „xxx“. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Tallinna Vangla ei toeta Arturs Mitrauskise tingimisi ennetähtaega vanglast vabanemist. Arturs Mitrauskis taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanedes soovib elama asuda xxx. Abiprokurör Helen Prins edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Arturs Mitrauskise tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada Arturs Mitrauskis tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla. A. Mitrauskisel on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. 2 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Arturs Mitrauskis tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Karistusregistri andmetel on Arturs Mitrauskisel 2 kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib esmakordselt vanglas. Käesoleva kuriteo raames käitles isik suures koguses narkootikume, mille puhul võib narkootikumide koguseid ja kuriteo ajalist kestvust arvesse võttes eeldada, et isik juba sai või lootis veel saada suures ulatuses rahalist kasu. Käesoleva kuriteo puhul ei ole vägivallakomponenti tuvastatud, seega vägivaldsuse raskusaste on võrreldes varasemate kuritegudega langenud, samas on praegune tegu selle asjaolusid silmas pidades ühiskonnaohtlik. Soodusteguriteks on isiku puudulik probleemide lahendamise oskus, halb majanduslik seis ja majandusliku toimetuleku oskus. Lisaks ei arvesta isik oma tegude tagajärgedega, tal on välja kujunenud kriminaalne elustiil ja ta allub grupi mõjule. Eelneva vägivaldse kuriteo puhul on kohati olnud soodusteguriks ka alkoholi kuritarvitamine ja enesevalitsuse kaotamine. Kinnipeetav vanglas töötas, läbis sotsiaalprogrammi ja õpib põhikoolis. Asja materjalide kohaselt põhjustab Arturs Mitrauskisele probleeme alkoholi tarvitamine ja ta tunnistab ise, et ta oli viimase vägivaldse kuriteo toimepanemise ajal tugevas joobes. Seos alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel on selgelt tuvastatav ja isik tunnistab ka ise, et kui poleks joobes olnud, oleks suutnud konflikte teisti lahendada. Teadvustab endale alkoholitarbimise negatiivseid külgi. Vangistuses viibides on isik enda sõnul hakanud väga palju tegelema spordiga ja saab aru, et see on palju parem lahendus stressi maandamiseks ja enda välja elamiseks. On enda sõnul võtnud vastu otsuse, et enam alkoholi tarbima ei hakka. Samuti on Arturs Mitrauskisel ka narkootikumide sõltuvusprobleem.
5. a on Tartu Vangla meditsiiniosakond toonud välja, et isik on tarvitanud kanepit ka igapäevaselt. Isiku sõnul proovis amfetamiini, enda sõnul on seda hiljem samuti aeg-ajalt tarvitanud, mõnikord ka süstimise teel, kuid hilisemal ajal sisse hingates. Ta on tarvitanud ka aeg-ajalt ecstasyt. Kanepit ja amfetamiini tarvitas viimati enne vanglasse sattumist. Ise toob oma tarvitamise intensiivsusena välja korra aastas ja ise selles suurt probleemi ei näe. Pigem kõlab nii harv tarvitamine ebatõenäolisena, arvestades et isiku viimane kuritegu on suures koguses narkootikumide käitlemisega seotud, mille raames käis tema käest läbi suurtes kogustes marihuaanat ja amfetamiini ehk tal oli endal ligipääs antud ainetele tihti olemas. Isiku enda sõnul käitles ainult rahalise kasu saamise eesmärgil. On vangistuses väitnud, et kuna narkootikumid on ta ellu toonud nii palju probleeme, siis ei soovi nendega enam mingit tegemist teha. Leiab, et on enda jaoks leidnud palju paremad väljavaated nt spordi näol ja ei taha enam narkootikumide küüsi tagasi langeda.

§ 76

lg 4 kohaselt kohus arvestab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Arturs Mitrauskise puhul on positiivseid asjaolusid, mis toetaksid tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – isik vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine ja põhikoolis õppimine. A. Mitrauskisel on võimalik vabanedes minna elama xxx turvakodusse, kuid seal viibides peab isik alluma asutuse korrale ja programmile, mida juhul kui A. Mitrauskis ei täida, siis ei ole tal võimalik seal elada. Seega on tegemist ajutise elukohaga ja xxx ei garanteeri, et A. Mitrauskis tõepoolest sealse programmi edukalt läbib. Programmi läbimine sõltub inimese võimekusest ja kas ta soovib programmi läbida. Lisaks ei ole turvakodu A. Mitrauskisele kõige sobivam eluase, kuna seal viibib ka teisi kuritegeliku taustaga isikuid. 3 A. Mitrauskisel puudub vabaduses positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik, kuna kuriteod on ta toime pannud koos pereliikmetega, sh käesoleva narkokuriteo puhul olid kõik pereliikmed ühte või teistpidi asjaga seotud. Ka oma viimase vägivaldse kuriteo - avaliku korra raske rikkumise, pani toime koos vennaga. Isiku isa vabanes Tallinna Vanglast 01.03.2021. a Isiku sõnul on aga perekond oma elus kannapöörde teinud ja hakanud tavalisteks ühiskonnaliikmeteks, kes järgivad seadusi, käivad ausalt tööl jne. Arturs Mitrauskis ei ole ametlikult kunagi töötanud. Tema peamised töökogemused on puutöö ja ehitusviimistluse vallas, kuid need on olnud pigem lühiajalised ja mitteametlikud. Sõnades Arturs Mitrauskis soovib elada seaduskuulekalt, aga samas kordab oma vigu ja paneb jätkuvalt toime uusi kuritegusid. Leiab, et tema seaduskuulekusele aitaks kaasa ametliku töökoha olemasolu, kuid leiab, et tal on seda raske leida tema kultuurilise tausta tõttu. Praegu kannab isik karistust suures koguses narkootikumide käitlemise eest, kuna enda sõnul oli tal tarvis saada majanduslikku kasu võlgade tagasi maksmiseks ja pani kuriteo toime vaatamata sellele, et mitteametlikult oli tal töökoht ja teenistus olemas, kuid leidis, et sellest ei piisa.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Artur Mitrauskise puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammi läbimine, põhihariduse omandamine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Kuid vangla täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine ja reeglitekohaselt käitumine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Arturs Mitrauskis ei ole varasemalt ametlikult töötanud ja isiku enda sõnul on tema vastu rahalisi nõudeid üle 80 000 €, mis olevat tekkinud narkootikumide tõttu. Asja materjalidest nähtub, et A. Mitrauskisel on võimalik vabanemisjärgselt asuda tööle xxx-s, kus töö toimub peamiselt Tartus, aga mõned objektid võivad asuda ka mujal Eestis. Kohtu hinnangul oleks isikul keeruline elektroonilise valve alla viibides tööpäevadel Pärnust Tartusse või mujale Eestisse sõita tööobjektile, mistõttu ei sobi see töökoht A. Mitrauskisele vabanemisjärgselt. Maakohus ei ole praegusel ajal piisavalt veendunud isiku positiivsete hoiakute kinnistumises ja valmisolekus ka tegelikult edaspidi õiguskuulekalt käituda. A. Mitrauskisel on karistusest kanda veel üle 4 aasta ja 3 kuu, mistõttu käesoleval ajal on põhjendatud jätkata vanglas positiivsete hoiakute kinnistamist ja näidata, et selliste harjumuste ja hoiakute kinnistumisel kaaluda uuesti võimalust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks siis, kui positiivsed hoiakud on kinnistunud veelgi ja kandmata jäänud karistusaeg lühem. Prokurör ja Tallinna Vangla ka ei toeta Arturs Mitrauskise tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus leiab, et Arturs Mitrauskise ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada A. Mitrauskist uut kuritegu mitte toime panema. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta kinnipeetav tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Süüdimõistetu peab tunnetama karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. 4 Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5