Obsah (11)

§ 121§ 263§ 64§ 74§ 68§ 75§ 78§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karista

§ 121

lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Jelena Ivanova, isikukood: 48103092258; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx 28.05.2022.a kell 14:23 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 9 väärteokaristust ja kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole Merike Allikmäe Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Jelena Ivanova süüdi tunnistada

§ 121lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2. Jelena Ivanova süüdi tunnistada

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista Jelena Ivanovale liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) vangistust. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Jelena Ivanova poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 5.

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel Jelena Ivanovale mõistetud vangistusest (1 aasta) tuleb koheselt ära kanda 3 (kolm) kuud vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata Jelena Ivanova koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja algust alates tema kinnipidamisest, s.o 28.05.2022.a. 7.

§ 74

lg 1-3 alusel Jelena Ivanovale mõistetud vangistusest (1 aasta) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 9 (üheksa) kuud kui Jelena Ivanova ei pane 1 (ühe) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Jelena Ivanova kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 9.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Jelena Ivanova kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 10.

§ 78

p 1 alusel arvestada Jelena Ivanovale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.05.2022.a.

1. KrMS § 275 lg 1 alusel kohaldada Jelena Ivanova suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, võttes Jelena Ivanova vahi alla kohtusaalist.
2. Asitõend: 5 DVD-plaati salvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
3. Jelena Ivanovalt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 201,60 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha 490,5 eurot.
4. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 692,10 eurot tasuda 12 (kaheteistkümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese
5. kuu jooksul tuleb tasuda 57,67 eurot ja viimaselt
6. kuul tuleb tasuda 57,73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700019299 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-3358“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 17.06.2022.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 17.06.2022.a. Määruskaebus menetluskulude osas 2 tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
8. SÜÜDISTUSE SISU Jelena Ivanova´t süüdistatakse selles, et tema 25.05.2022 kella 16:15 paiku viibides Tallinnas xxx raudteejaamas tõukas L T´i perroonilt raudtee rööbastele ning lõi teda ühel korral rusikaga näkku, millise tegevuse tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Seega pani Jelena Ivanova oma tahtliku tegevusega toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jelena Ivanova´t süüdistatakse selles, et tema 25.05.2022 kella 16:40 paiku viibides rongis, mis sõitis liinil XXX (reis nr XXX), s.o avalikus kohas, rikkus tahtlikult korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1, 2 (Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/ ja § 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk) nõudeid, nimelt enne rongist väljumist XXX jaamas vaguni ukse juures lõi ühel korral rusikaga pea piirkonda M L´it, kes saadud löögi tagajärjel kukkus selili põrandale. Löömisega tekitas Jelena Ivanova kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomi ja muhu vasakul pool otsmiku piirkonnas. Jelena Ivanova selline tegevus häiris rongis sündmuse vahetus läheduses viibinud asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Seega pani Jelena Ivanova oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuritegude toimepanemine J. Ivanova poolt on tõendamist leidnud. 2.
2. Süüdistus

§ 121lg 1 järgi 2.1.1.

Objektiivne koosseis

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Süüteoteatest ja L Ti kannatanuna antud ütlustest koos lisatud fotoga nähtub, et ta seisis 25.05.2022.a kolme aastase tütrega xxx rongipeatuses perroonil. Ootasid rongi, et sõita xxx 16:41 väljuva rongiga. Jõudsid jaama veidi varem, neist sõitis mööda eelmine rong, millele nad ei jõudnud. Nimetatud rong väljus xxx plaani järgi kell 16:

1. Olles perroonil veidikene seisnud, võis olla mõni minut, kuulis kaugusest kellegi veidi valju ja sõimlevat häält lähenemas. Tema seisis varjualuse alguses ja laps istus pingil. Nad lapsega olid ainukesed inimesed perroonil, sest just oli rong ära läinud. Ülekäigu poolt tuli perroonile naine, ilmselt vene 3 rahvusest, sest ta rääkis vene keeles. Naisterahvas veidikene tuikus, oli aru saada juba kõnnakust, et ta on midagi tarvitanud. Ta tuli kannatanud juurde ning rääkis midagi, aga ta keel oli väga segane. Erilist lõhna tema juures kannatanu ei tuvastanud, küll aga oli näha, et inimene on ääretult paistes, just tema käed ja nägu. Naisel olid tumedad juuksed, mis olid patsi seotud. Tavaliselt ei vaata kannatanu inimesi ja ei jäta meelde mis neil seljas on, aga tema mäletamist mööda oli midagi kirjut ja peal oli jakk. See jakk või dressipluus võis olla eest lahti ja kaenla all oli tal kott. Vanus võis olla tal üle 40 aasta. Kannatanu ise on 174 cm pikk, aga see naine võis olla natuke temast lühem, umbes 170 cm ja kehaehituselt oli kogukam. Tunneks selle naise pildi järgi ära. Võõras naine astus nende juurde ja hakkas rääkima nendega vene keeles, ilmselt küsis midagi, aga kuna tema jutt oli väga segane ja ta puterdas väga palju, siis kannatanu lihtsalt ei saanud mitte millestki aru. Kannatanu vastas eesti keeles viisakalt "Palun vabandust, aga ma ei saa aru." Pöördus oma lapse poole ja jõudis talle vaid sõna öelda, kui antud naine hakkas arusaamatult kisama ja karjuma. Naisterahvas muutus agressiivseks ja tema pilgus oli raev. Kannatanu oli pooleldi küljega selle naise poole ning seejärel naisterahvas lükkas ta perroonilt alla. Õnneks on perroon madal ning kannatanu jäi püsti. Suutes aru saada, mis just juhtunud oli, oli kannatanul vaid üksainus mõte - päästa oma laps sealt. Laps karjus, ta pole teda ennem nii kuulnud kunagi karjumas ja hüsteeritsemas. Laps kartis seda naist, kuna naine karjus ja laps liikus natuke mööda perrooni Tallinna poole. Kannatanu läks mööda raudteed, et laps perroonilt kätte saada. Sai ennast perrooni äärde niimoodi, et tõstis lapse sealt maha omale sülle. Teades kui ohtlik on raudteel viibida, asus sealt ära liikuma. Läks koos lapsega mööda raudteed, nad olid alles perrooni kõrval kui äkki nägi, et see naine tuli nende juurde. Tema ei tea kas naine tuli üle ülekäigu või hüppas ka otse perroonilt raudteele. Naine kisas ja kuna ta tuli nende poole, siis tema hoidis lapsest kinni, kuna tal oli tunne, et naine ründab neid uuesti. Seejärel naine lõi teda rusikaga ühel korral vastu vasakut põsesarna. Kui ründaja teda jõuga näkku lõi, tundis oma peas pauku ja füüsilist valu. Siis proovis kannatanu liikuda vastas perroonile inimeste sekka, et sealt kaitset leida. Kui ta perroonile jõudis, siis seal perrooni otsas oli üks keskealine meesterahvas, üks keskealine naine ja üks noormees. Need inimesed olid kõik omavahel võõrad, sest keegi omavahel ei suhelnud. Perroonil olnud isikud pidid kuulma tema lapse kisa ja selle naise kisa. Kuna perroon oli pikk, siis seal oli veel inimesi, aga kui palju, siis sellele tema ei pööranud tähelepanu. Tal oli kogu aeg laps süles ning ta läks nende inimeste taha, sest ta nägi, et see naine tuleb ka perroonile. Naine tuli perroonile ning küsis midagi eakama meesterahva käest vene keeles. Sai aru tema hääletoonist, et tegemist oli küsimusega. Mees midagi vastas talle ja seejärel naine tänas meest ning kallistas teda. Kõrval seisev naine keeras selja ning kannatanu sai aru, et ta tahaks, et see naine läheks minema. Seejärel tuli naine tema juurde ning ütles vigases eesti keeles „Palun vabandust“. Kannatanu ei jõudnud kaua perroonil seista kui juba tuli rong ning naine läks rongi peale. Seejärel tema läks teisele perroonile ning jäi ootama oma rongi. Kui rongis oli, siis terve tee kuni xxx nad lapsega nutsid ja ta ei saanud midagi aru mis oli toimunud. Rongis keegi ei küsinud, et mis tal viga on või kas ta vajaks abi. Talle helistas ka abikaasa, aga ta ei suutnud temaga isegi rääkida. Arvab, et antud inimene tuleb võtta vastutusele, ta ei taha mõeldagi, mis kõik võib juhtuda, kui naisterahval uus vihahoog peaks saabuma. 30.05.2022.a õiendist nähtub, et 29.05.2022.a kell 09:50 võttis politsei telefoni teel ühendust kannatanu L. Tiga sooviga täpsustada fotol olevat isikut ning kas tema ründaja on sama isik, kes on meedias avaldatud fotol. L. T kinnitas, et tegemist on 150% sama isikuga, kes teda 25.05.2022.a Tallinnas xxx peatuses ründas. J. Ivanova kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas ta on need teod toime pannud. 25.05.2022.a ta võis rongiga sõita, kuid millises peatuses ta rongile läks, ta ei mäleta. Ta arvab, et tahtis koju sõita. Tema kodu asub xxx. xxx ta saab sõita xxx jaamast. Ta ei mäleta, kas ta sõitis sel päeval koju või mitte. Ta ei mäleta sellepärast midagi, et ta oli purjus. Ta on 4 suuteline inimest lööma aga ta ei tea, miks. Aga ta ei mäleta, et ta oleks kedagi 25.05.2022.a löönud. Tegelikult talle hakkab meenuma, et ta raudteejaamas tõukas ühte punase jopega naisterahvast. Tal ei olnud raha ja ta oli sellepärast agressiivne. Ta oli kolm päeva enne
2. maid alkoholi tarbinud. Rohkem praegu midagi ei meenu. Ta kahetseb, et ta tõukas punase jopega naisterahvast raudteejaamas. Kohtuistungil jäi J. Ivanova enda varem antud ütluste juurde. Kohus leiab, et eelpool toodud tõenditega on tõendamist leidnud, et J. Ivanova tõukas 25.05.2022.a kella 16:15 paiku Tallinnas xxx raudteejaamas kannatanu L. Tu raudteejaama perroonilt raudteerööbastele, seejärel järgnes talle ning lõi teda ühel korral rusikaga näkku. Kannatanu ütlused sündmuse seesuguse käigu osas on kohtu hinnangul usaldusväärsed ja eluliselt usutavad. Kannatanu ja J. Ivanova ei tundnud teineteist, mistõttu puudub kannatanul põhjus valeütluste andmiseks. Samuti on selge, et teise inimese tõukamine ja rusikaga näkku löömine ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, sotsiaalselt adekvaatne. Kuigi tõukamine ise otseselt valu ei tekita, kuna kannatanu sellise tõukamise tagajärjel ka ei kukkunud (perroon oli madal ja kannatanul õnnestus püsti jääda), siis puudub vaidlus selles, et kannatanu tundis rusikaga näkku löömise tagajärjel valu. Valu tundmine näkku rusikaga löömisel on sellise teo tüüpiline tagajärg. Süüdistatav tunnistab teo toimepanemist. 2.1.
3. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et J. Ivanova pani kannatanu suhtes toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, kuidas ta soovis tol päeval, s.o 25.05.2022.a koju sõita, kuid tal puudus kojusõiduks raha ning on võimalik, et ta küsis kannatanult raha ja läks sellepärast vihaseks. Kohus leiab, et on ilmne, et kui alkoholijoobes inimene saab teiselt inimeselt eitava vastuse või temast ei saada päris täpselt aru (kannatanu kirjeldas, kuidas süüdistatav küsis temalt midagi, kuid ta ei saanud sellest aru), siis võib see isikut ärritada ning alkoholijoobe tõttu ei osata situatsiooni õigesti hinnata. Küll aga pidi J. Ivanova selles situatsioonis aru saama, et teise inimese tõukamine raudteejaama perroonilt raudteerööbastele ja teise inimese rusikaga näkku löömine ei ole mingilgi moel lubatav, see võib põhjustada kannatanule vähemalt füüsilist valu ning sellise teo eest järgneb vastutus. Selliselt käitudes pidi J. Ivanova möönma, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu. 2.1.3. Õigusvastasus ja süü J. Ivanova teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. J. Ivanova on süüvõimeline ning puuduvad

1. peatükkis
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on J. Ivanova tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk J. Ivanova on pannud toime süüdistuses kirjeldatud

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise. 2.2. Süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi 2.2.1.

Objektiivne koosseis

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. 5 Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik O P ettekandest nähtub, et olles 25.05.2022.a tööl patrullis koos patrullpolitseinik O D said nad xxx Balti jaama sisuga, et joobes naisterahvas ründas vanemat naist. Teataja ja kannatanu asuvad xxx juures ja rünnanud naisterahvas lahkus, liigub turu poole. Kohapeal selgus, et rongil (parda nr xxx), mis tuli xxx poolt xxx jaama hakkas tundmatu naine tülitama M L. Kui M. L tundmatule naisele eesti keeles midagi vastas, ütles tundmatu naine vene keeles ebatsensuurseid väljendeid ja lõi M rusikaga näo piirkonda ja M kukkus selili. M sõnul ei olnud ründeks mingit põhjust. Juhtunut nägi pealt rongis olnud S B, kelle sõnul tuli tundmatu naine rongi peale xxx kandis. Rünnanud naise kirjeldus: ca 45 aastane, üleni mustades spordiriietes, tumedate (võib-olla punakad) juustega, juuksed hobusesabas, pidi olema pärit xxx. M L kannatanuna antud ütlustest nähtub, et 25.05.2022.a sõitis ta Elroni elektrirongiga xx xxx jaama. Hiiult väljus rong kell 16.22 ning xxx jaama jõudis umbes 20 minutit enne 17.00-i. Oli vist kolmandas vagunis, istus pingil. Seljas oli tal pruunikat värvi mantel. Rong hakkas juba jõudma xxx jaama ja ta tõusis väljumiseks püsti. Sel ajal helistas keegi talle ja püsti seistes ta vastas kõnele. Kannatanu rääkis telefoniga, kui tagantpoolt tuli vaguni uste juurde üks naisterahvas. Kannatanu seisis siis rongivaguni uste juures. Naisterahvas seisis temast eespool rohkem uste poole, olles kannatanu poole seljaga. Kannatanu rääkis telefoniga, kui täiesti ootamatult see naisterahvas keeras end tema poole ja lõi teda täiest jõust rusikaga vasakule poole otsmiku piirkonda. Löök oli jõuline ja kannatanu kukkus löögi tagajärjel selili maha. Kannatanu oli esialgu kohkunud ja ei tundnud midagi. Löömise hetkel oli rong juba xxx jaamas. Teda aitas üks daam püsti ja juhatas eespool oleva ukse juurde. Pea löögi saanud kohas valutab ja on muhk. Parem külg oli kukkumise järel natuke tundlik s.t valus. Arstiabi ei vajanud. Nägi, et üks meesterahvas koheselt sekkus ja hoidis teda löönud naisterahvast kinni. Meesterahvas oli koos lapsega. Teda löönud naisterahvas sai siiski rongist väljuda. Ta nägi väljudes, et see naisterahvas läks xxx jaama turu poole. Meesterahvas, kes püüdis teda löönud naisterahvast kinni hoida, helistas politseisse. Politseid oodates rääkis meesterahvas, et naisterahvas oli öelnud, et tal on vaja xxx sõita. Kannatanut löönud naisterahvas oli umbes 50 aastane, tõmmu, tal olid tumedad silmad ja tumedad juuksed, juuksed tundusid natuke punaka helgiga ja umbes 170 cm pikk. Seljas oli musta värvi dressipluus ja musta värvi liibuvad püksid. Seljas oli tal vist ka seljakott musta värvi. Riided ei olnud räpased. Tavaline inimene, kes lihtsalt riides. Pigem sportliku välimusega, paks ei olnud. Enne löömist ütles naisterahvas talle vene keeles midagi ebamäärast, millest kannatanu aru ei saanud. Kui naisterahvas läks turu poole, siis ta ei kõndinud nagu joobes inimene vaid läks sirgelt. Tundus, et tal ei ole pigem peaga kõik korras. Kannatanu arvab, et tunneks selle naisterahva ära, kui uuesti näeks. Kannatanu ei pannud tähele, millal naisterahvas rongi sisenes. Ta tuli tagant poolt tema ette seisma. Teda aidanud meesterahvas ütles, et naisterahvas oli eelnevalt seal rongis lapsi kiusanud. Kannatanu ei sõida selle rongiga eriti tihti, ei ole seda naisterahvast varem seal rongis märganud. Tal ei ole selle naisterahva vastu isiklikult pretensioone, kuid arvab, et seda naist tuleks kontrollida, kuna taoline käitumine on ohtlik. Kannatanu M. L läbivaatuse protokoll koos fotodega tõendab, et kannatanul tuvastati 27.05.2022.a läbivaatusel otsmiku piirkonnas vasakul pool kergelt kollaka tooniga hematoom. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega, milles on vaadeldud 25.05.2022.a kella 16:39 paiku Häirekeskusele S B mobiiltelefonilt tehtud kõne, nähtub, et meesterahvas teatab, et oli rongis kui xxx jaamas üks purjus naine ründas vana inimest. Meesterahvas räägib, et ründaja lahkus ning soovib avaldust teha. Kiirabi ei vajata. Ründajaks on purjus naisterahvas, kes viibib xxx jaama kandis. Teataja on S. B ja kannatanu M. L. Meesterahvas selgitab ka Häirekeskuse 6 töötajale, et ründaja on umbes 45-aastane, kõneleb vene keelt, ta on purjus, seljas on mustad spordiriided, tal on musta värvi juuksed ja juuksed patsis. 29.05.2022.a õiendist nähtub, et seoses kriminaalasja menetlusega avaldati 27.05.2022.a meedias abipalve ründaja tuvastamiseks. Vastusena abipalvele helistati ja saadeti e-kirju erinevate inimeste poolt, kes teatasid, et isikuks on J. Ivanova (varasema perekonnanimega Kurotškina), kes elab xxx. Teatati ka, et isikul on alkoholisõltuvus, ta on narkomaan ning agressiivse käitumisega. Asitõendi vaatlusprotokollist fotodega, milles on vaadeldud 25.05.2022.a kell 16:40 xxx-xxx liini nr xxx rongi turvakaamerate salvestisi, nähtub, kuidas J. Ivanova hoiab torust kinni ning tuigub, seejärel astub paar sammu ja jääb piletiautomaadi juurde seisma. Siis tuleb vahekäiku kannatanu M. L, liigub piletiautomaadi juurde ja jääb seisma. Fotodelt nr 4, 5 ja 6 on näha, kuidas J. Ivanova vaatab naisterahva poole ning M. L astub sammu tagasi. J. Ivanova seisab ukse ees, näoga ukse poole ja seljaga M. Li suunas, keerab end ümber ning lööb rusikaga vastu naise nägu ning M. L kukub pikali rongi põrandale. Seejärel tõuseb M. L püsti, teda aitavad kaks naisterahvast. J. Ivanova seisab siis rongi ukse ees. M. L liigub paremal olevate istmete poole ja jääb sinna seisma, ukse ees seisev J. Ivanova keerab end ringi ja läheb M. Li poole. Samal ajal liigub meesterahvas J. Ivanova juurde ning paneb oma vasaku käe J. Ivanova vasakule käele ning hoiab teda tagasi. Meesterahvas ja J. Ivanova vestlevad omavahel ning J. Ivanova väljub rongist. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et J. Ivanoval fikseeriti 28.05.2022.a kell 17.16 alkoholijoobe näit 1,43 mg/l kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli J. Ivanova reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, esines häireid aja-, isiku ja kohatajus, tal esinesid kerged häired koordinatsioonis ning tema käitumine oli rahutu ja unine. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt on politsei andmekogust andmete kontrollimisel tuvastatud, et isikuks, kes sarnaneb välimuselt tagaotsitava isikuga on J. Ivanova. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti J. Ivanova kinni 28.05.2022 kell 14.23 aadressil xxx ning Jelena Ivanoval olid kinnipidamise ajal seljas musta värvi jope, musta värvi kampsun ning jalas hallid püksid ja valget värvi jalatsid. Kohus leiab, et eelpool toodud tõenditega on tõendamist leidnud, et J. Ivanova pani 25.05.2022.a kella 16:40 paiku viibides rongis, mis sõitis liinil xxx-xxx (reis nr xxx), toime vägivalda kasutades avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Korrakaitseseaduse (KorS) § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Vaidlust ei ole selles, et rong on avalik koht. KorS § 55 lg 1 p 1 ja 2 alusel on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et J. Ivanova lõi Balti jaamas enne rongist väljumist vaguni ukse juures ühel korral rusikaga pea piirkonda kannatanu M. Lit, kes kukkus saadud löögi tagajärjel selili põrandale. Nimetatu on esmalt tõendamist leidnud kannatanu M. Li ütlustega, mille usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. Kannatanu ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga, milles on vaadeldud 25.05.2022.a kell 16:40 xxx-x xliini nr xxx rongi turvakaamerate salvestisi. Salvestiselt nähtub selgelt süüdistatava tegevus enne kannatanu 7 löömist, kannatanu löömine ja süüdistatava käitumine kannatanu löömise järgselt. Ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid, sealhulgas kannatanu M. Li läbivaatuse protokoll koos fotodega ja asitõendi vaatlusprotokoll häirekeskusesse tehtud kõnest tõendab sündmuste seesugust kulgu ja tagajärgi. Löömisega põhjustas J. Ivanova kannatanu M. Lile füüsilist valu ja tervisekahjustuse - otsmiku piirkonnas hematoomi. Lisaks kannatanule häiris J. Ivanova tegevus rongis ka teiste läheduses viibivate asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. 2.2.2. Subjektiivne koosseis Kohus on seisukohal, et J. Ivanova pani avaliku korra raske rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. J. Ivanova pidi võimalikuks pidama, et tema käitumine (avalikus kohas kannatanu löömine rusikaga pea piirkonda) rikub olulisel määral ka teiste inimeste õigusrahu ja turvatunnet ning selliselt käitudes möönis ta, et oma tegevusega paneb ta toime süüteokoosseisule vastava asjaolu. 2.2.3. Õigusvastasus ja süü J. Ivanova teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. J. Ivanova on süüvõimeline ning puuduvad

1. peatükkis
2. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on J. Ivanova tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk J. Ivanova on pannud toime süüdistuses kirjeldatud

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. 3. KARISTUS

§ 121

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 263

lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 56kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutab käesolevas kriminaalasjas eelkõige see, et J. Ivanova pani lühikese ajavahemiku jooksul toime kaks kuritegu, mis mõlemad sisaldasid vägivalda teise inimese vastu. Seejuures väärib märkimist, et esimese kuriteo pani süüdistatav toime väikese 3 aastase lapse juuresolekul. Süüdistatavat ei häirinud ei lapse juuresolek ega lapse silmnähtav hirm tema suhtes (laps karjus ja sattus hüsteeriasse), vaid ta ründas sellest hoolimata lapse ema ning ei lõpetanud oma tegevust ja järgnes kannatanule ka siis, kui kannatanu üritas koos lapsega tema eest põgeneda. Seejuures tuleb arvestada ka asjaolu, et süüdistatav tõukas kannatanu raudteejaama perroonilt raudteerööbastele ning on üksnes õnnelik juhus, et tollel hetkel ei tulnud rongi, mis oleks kaasa toonud hoopis raskemad tagajärjed. Märkimist väärib ka teise kuriteo objektiks olnud vägivald kõrges eas (80 aasta vanuse) naisterahva vastu. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et tal on alkoholist sõltuvus. J. Ivanova sõltuvusprobleemidele viitavad ka karistusregistri andmed, mille kohaselt on tal 9 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda korduvalt karistatud nii alkoholiseaduse kui ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi. Süüdistatav oli ka käesoleva kriminaalasja aluseks olevaid kuritegusid toime pannes alkoholijoobes. Süüdistatava sõnul olid tema teod ajendatud sellest, et ta soovis sõita koju, kuid tal puudus selleks raha, mille tõttu tekkisid ka konfliktid teiste isikutega. Kriminaalasjas uuritud tõendid tõendavad, et J. Ivanova kasutas vägivalda mõlema 8 kannatanu suhtes ilma, et kannatanud oleks talle selleks eelnevalt põhjust andnud. Esimese kuriteo puhul süüdistatav küll ütles kannatanule midagi ja kannatanu viisakalt vastas talle, et ei saa temast aru, kuid sellest hoolimata J. Ivanova ägestus, tõukas ja lõi kannatanut. Teise kuriteo puhul ei leidnud kannatanu ja süüdistatava vahel isegi aset vestlust, vaid süüdistatav lihtsalt seisis kannatanu ees, pööras ringi ja lõi teda. Kuivõrd süüdistatav ei mäleta täpselt sündmuste kulgu ja mis teda nendel hetkedel teiste inimeste löömiseks ajendas, siis on selge, et alkoholi tarvitanuna on J. Ivanova ohtlik teistele inimestele. Eelneva tõttu leiab kohus, et J. Ivanova süü on keskmisest kõrgem. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse

§ 57lg 1 p-s 3 sätestatud J.

Ivanova puhtsüdamliku kahetsust. Süüdistatav avaldas kohtuistungil kahetsust, paludes kannatanute ees vabandust. J. Ivanova karistust raskendavad asjaolud on

§ 58

pdes 3 ja 13 sätestatud süüteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes ja alaealise juuresolekul. Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus J. Ivanovale

§ 121

lg 1 järgi karistuseks 9 kuud vangistust ning

§ 263

lg 1 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistab Jelena Ivanovale liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeb J. Ivanova poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Kuivõrd J. Ivanoval puuduvad varasemad kriminaalkaristused, siis leiab kohus, et J. Ivanovale mõistetud karistuse saab jätta osaliselt tingimisi kohaldamata. Küll aga tuleb lähtuvalt toimepandud tegude asjaoludest J. Ivanova allutada käitumiskontrollile. Seega määrab kohus, et

§ 74lg 1 ja lg 2 alusel tuleb J.

Ivanoval mõistetud vangistusest koheselt ära kanda 3 kuud vangistust. Kohus arvestab

§ 68lg 1 alusel J.

Ivanova koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning loeb koheselt kandmisele kuuluva karistusaja algust alates tema kinnipidamisest, s.o 28.05.2022.a.

§ 74lg 1-3 alusel J.

Ivanovale mõistetud vangistusest ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 9 kuud kui J. Ivanova ei pane 1 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 ja p 8 alusel on J.

Ivanova kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohus arvestab

§ 78p 1 alusel J. Ivanovale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.05.2022.a. Kr

MS § 275 lg 1 alusel kohaldab kohus J. Ivanova suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmiseni, võttes J. Ivanova vahi alla kohtusaalist. Süüdistatava suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamist, et süüdistatav ei saaks jätkata kuritegude toimepanemist. Kui kohus tõkendit ei kohaldaks, siis esineks suur risk, et J. Ivanova, teades eelseisvast vangistusest, võib jätkata nii alkoholi kuritarvitamist kui ka seetõttu uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist.

1. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmine meede: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses. Kohus jätab 5 DVD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
2. MENETLUSKULUD 9 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
3. jaanuarist 2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Käesoleva kriminaalasja kuludeks, mis tuleb J. Ivanovalt välja mõista, on määratud kaitsjatasu 201,60 eurot ning sundraha 490,50 eurot, s.o kokku 692,10 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et saab riigilt töövõimetuspensioni 270 eurot, ta on maaler ja teeb vahel juhutöid. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta ja teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et J. Ivanova tulu 2021.a oli pärast tulumaksu mahaarvamist 1213 eurot. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 10