Kriminaalasi nr 1-22-1426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2022.a Tallinnas Kohtunik Kristina Väliste Sekretär Simona Šois Prokurör Kaidi Kahu Ka

§ 121

lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 6 kuud ja

§ 120

lg 1 järgi vangistusega 3 kuud, liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 26.06.2019.a, karistusaja lõpp 22.12.2021.a; 18.03.2019.a Harju Maakohtu otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, millest arvati

§ 68

lg 1 alusel kaetuks 4 päeva ja kandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga; väärteokorras karistamata (karistatus kustunud). Tõkend: vahistamine alates 28.12.2021.a; kahtlustatavana kinnipidamine 26.12.-27.12.2022.a. süüdistuses

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Oleg Demidov

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud.

2. Süüdi tunnistada Oleg Demidov

§ 120lg 1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Oleg Demidovi karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 26.12.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 26.12.2021.a.

1. Süüdistatava Oleg Demidovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
2. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Oleg Demidovile lähenemiskeeldu kannatanute L S (ik: xxx) ja V S (ik: xxx) suhtes tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning keelata Oleg Demidovil: 1) minna L Sle ja V Sle lähemale kui 50 meetrit, v.a. kohtu ruumides, kui isikud on samaaegselt kohtusse kutsutud; 2) viibida avalikes kohtades (mh tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) L Sle ja V Sle lähemal kui 50 meetrit ning suhelda L S ja V Sga nende kohtades. Sattudes juhuslikult L Sle ja V Sle lähemale kui 50 meetrit, tuleb Oleg Demidovil kohe eemalduda lubatud kaugusesse, pidades silmas keeldu suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud.
3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Oleg Demidovilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; - määratud kaitsja tasu summas 512,45 (viissada kaksteist eurot ja nelikümmend viis senti) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1493,45 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 124,45 eurot (viimase osamakse suurus on sel juhul 124,50eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Asitõendid ja salvestised: 2 1 CD-plaat salvestistega (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 21.04.2022.a. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 21.04.2022.a.. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse venekeelse tõlke süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Oleg Demidovit süüdistatakse selles, et olles isik, keda on varasemalt korduvalt vägivallakuritegude toimepanemise tõttu kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 22.10.2019 otsusega nr 1-19-6353

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi, taas 26.12.2021 kella 21.00 paiku, viibides kuriteo toimepanemise hetkel enda õele L Sle kuuluvas korteris aadressil xxx, olles alkoholijoobes, lõi tõusetunud konflikti käigus oma õepoega V St ühe korra rusikaga näkku, alahuule pihta, millest hakkas verd jooksma. Pärast seda lõi ta kannatanule veel ülevalt poolt kaks korda vastu pead. Kirjeldatud tegudega tekitas O. Demidov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – alahuule seespool verine haav. Sel moel pani Oleg Demidov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Oleg Demidovit süüdistatakse ka selles, et 26.12.2021 kella 22.00 paiku, viibides kuriteo toimepanemise hetkel enda õele L Sle kuuluvas korteris aadressil xxx, olles alkoholijoobes, takistas ta oma töölt koju saabunud õel L Sl enda korterisse siseneda, haaras tõusetunud konflikti käigus kannatanul juustest ja ütles talle korduvalt: „Ma tapan su ära!“, ning lisas: „Siis vähemalt tean, mille eest istun“. Kuivõrd Oleg Demidov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude toimepanemise tõttu, kuivõrd ta vabanes alles 4 päeva enne kõnealust sündmust, s.o 22.12.2021 vanglast, kus ta kandis alates 26.06.2019 karistust enda eakate vanemate suhtes toime pandud vägivallakuritegude tõttu, ja kuivõrd ta oli alkoholijoobes ning agressiivne, tundis kannatanu L S Oleg Demidovi käitumisest ja sõnadest reaalset ohtu enda elule ja tervisele ja tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani Oleg Demidov oma tahtliku teoga toime tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD: 3 Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leides, et O. Demidovi teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokuröri hinnangul on teod toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Oleg Demidovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Oleg Demidovi kuritegude muster on läbi aastate jäänud samaks. Mõlemad kannatanud näevad süüdistatavas ohtu. Prokurör palub kohtul Oleg Demidov

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi süüdi mõista ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust.

Samuti palub kohtul Oleg Demidov süüdi mõista

§ 120

lg 1 järgi, mõistes talle nimetatud teo eest karistuseks Mummäär 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes karistuseks 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja vangistuse kandmist arvestada alates Oleg Demidovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 26.12.2021. Mõlemad kannatanud, nii L. S kui V. S on esitanud enda isikuõiguste kaitseks taotluse Oleg Demidovi suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks tähtajaga üheks aastaks. Kannatanud kohtuistungil osaleda ei soovinud. Kannatanu L. S on oma ütlustes palunud Oleg Demidovit karistada viisil, et teda võimalikult pikaks ajaks nende perekonnast isoleerida. Ka kannatanu V S on oma ütlustes palunud, et Oleg Demidovit karistataks vangistusega selleks, et välistada oht tema emale ja vanaemale. Kaitsja juhib tähelepanu, et eelmise kohtuotsusega karistati samalaadsete tegude eest O. Demidovit kuuekuulise vangistusega, mitte 2,5-aastase vangistusega nagu märkis prokurör. Õe juustest tirimine võib olla nii

§ 120kui § 121 järgi kvalifitseeritav.

Kaitsja leiab, et ähvardus ei ole tõsiseltvõetav olnud. Kaitsja arvates piisab

§ 120lg 1 alusel täiesti O.

Demidovi karistamisest 4-kuulise vangistusega ja

§ 121

lg 2 p 2, 3 puhul piisab tema karistamisest 8kuulise vangistusega, mõistes liitkaristusena 12 kuud, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb 1/3 maha arvata. Lähenemiskeelu taotluse lahendamisel palub arvestada, et samas korteris elab ka Oleg Demidovi haige ema, kes on põhimõtteliselt liikumisvõimetu ja sellise keeluga võetakse O. Demidovilt igasugune võimalus oma ema külastada, mistõttu palub lähenemiskeeldu mitte kohaldada. Menetluskulud palub ajatada 12 kuu peale. Süüdistatav Oleg Demidov tunnistas kohtuistungil õepoja vastu huult löömist, eitab õe tapmise või tervisekahjustusega ähvardamist. Oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses ega taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist, kinnitades, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde (tl 132pö-133). Viimases sõnas avaldas, et see, milles teda süüdistatakse, on naeruväärne. Õepojaga oli selline juhtum, aga see oli mingi marrastus. Õega lihtsalt riidlesid peresiseselt, kuid ei ole teda kunagi löönud (tl 136). KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, süüdistatava süü tunnistamise ja kohtulikul uurimisel antud ütlused, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh videosalvestisi, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120

lg 1 järgi on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus ning süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud. 26.12.2021.a V S kehalise väärkohtlemise episoodis tunnistas O. Demidov kohtuistungil (vastuseks kohtu küsimusele, kas ta tunnistab ennast süüdi) kannatanu löömist vastu huult. Samas 4 O. Demidov ei taotlenud enda ülekuulamist, kinnitades, et jääb politseis antud ütluste juurde. Siinkohal tuleb tõdeda, et kohtueelses menetluses antud ütlustes O. Demidov tegu (ka osaliselt) tunnistanud ei ole. Nimelt 22.02.2021 kahtlustatava Oleg Demidovi ütlustest (tl 27-31) nähtub, et O. Demidov ei tunnistanud end süüdi. Ta kinnitab, et viibis süüdistuses märgitud aadressil, tarbis alkoholi, sh koos kannatanu V Sga, kes mingil hetkel soovis pikali heita. Tema toetas teda liikumisel kui V. S kukkuma hakkas ja võis teda sealjuures riivata. V. S ütles talle, et tal on huul katki ja ta ise nägi seda samuti. Kohtu hinnangul on O. Demidovi ütlused usaldusväärsed selles osas, et ta viibis koos kannatanuga süüdistuses märgitud ajal ja kohas, sealjuures tarbisid koos alkoholi. Samas kannatanu kehalise väärkohtlemise osas on tema ütlused ebausaldusväärsed, sh enda süüd pisendavad (sh ainult osaliselt löömise tunnistamine), mistõttu selles osas jätab kohus tema ütlused tõendikogumist välja. Oleg Demidovi süü on täies mahus tõendatud kriminaalasjas kogutud järgmiste tõenditega. Kannatanu V S 29.12.2021 ütlused (tl 55-60) tõendavad, et süüdistatav väljendas talle mõistmatust, miks ta vangistust kandis ning tema selgituse peale, et süüdistatav põhjustas vanaemale vägivallaga ajupõrutuse, mille eest ta „kinni pandi“, haaras süüdistatav tal ühe käega kõrist ja teise käe rusikaga lõi jõuga näkku, tabades alahuult, millest hakkas verd jooksma. Pärast lõi veel rusikaga vastu pead mitu korda. Tema tundis löökide ajal füüsiliselt valu pea ja huulte piirkonnas. Peale seda tegi kannatanu ennast vannitoas korda ja heitis pikali diivanile, verised salvrätikud olid diivani juures ja ema nägi neid, samuti ütles ta emale, mis juhtus. Kannatanu sellekohased ütlused on kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Nimelt 29.12.2021 isiku (V. S) läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (tl 61-65) nähtub alahuulel seespool keskelt paremale umbes 1 cm diameetriga haav, kaelal paremalt üksik ca 4 cm kriimustus, mis kinnitab kannatu ütlusi vigastuse asukoha ja tekkeviisi osas. Kannatanu ütlusi juhtunu osas ja temal tervisekahjustuste esinemist kinnitavad ka tunnistajate ütlused, seda järgnevaga. Kannatanu L S 26.12.2021 ja 29.12.2021 ütlused (tl 2-5, 46-54) tõendavad, et 26.12.2021 nägi ta kodus, et poeg lamas selili voodis ja tema näo juures oli verejälgedega käterätik. Poeg selgitas talle, et O. Demidov hakkas tegema etteheiteid, et ta istus vanglas L. S pärast ja V. S küsimuse peale: „kui sina vanaemakest peksad, kas me peame siis vait olema?“ lõi O. Demidov teda rusikaga näkku, millest hakkas verd jooksma. L. S nägi V. S huule peal haava. Tunnistaja D Fi 27.12.2021 ja 27.01.2022 ütlused (tl 6-11, 66-69) tõendavad seda, et 26.12.2021 kella 22.30 läksid nad koos L. Sga viimase korterisse aadressile xxx, kus pärast seda, kui sündmuskohale saabunud patrullpolitseinikud olid O. Demidovi ära viinud, väljus V. S oma toast esikusse ja D. F nägi, et V. S alahuul oli katki ja paistes. Küsimusele, kes seda tegi, vastas V. S, et seda tegi O. Demidov. Seega on mõlema tunnistaja (kannatanu L. S ja tunnistaja D. F) ütlused kokkulangevad kannatanu V. S ütluste ja isiku läbivaatusprotokollis sedastatud tervisekahjustustega, kokkuvõtvalt selles, et kannatanul oli huulel silmnähtav verejooks ja vigastus. Samuti on kannatanu ema ütlused kokkulangevad kannatanu ütlustega tervisekahjustuste saamisele eelnenud konfliktist. Sündmuse asetleidmist kinnitab ka 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisest, mis on salvestatud DVD-plaadile ja DVD-plaat (tl 12-15) ning tõendab, et 26.12.2021 kell 22.24 laekus Häirekeskusesse kõne, milles kutsuti politseid aadressile xxx, kuna hiljuti vanglast vabanenud isik O. Demidov joob ja on vägivaldne. Märgitu kajastab kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärust toimunu aja ja koha osas. Siinkohal tuleb tähele panna, et süüdistatav ise on jaatanud kannatanuga samal ajal koosviibimist, kannatanu on kinnitanud, et just süüdistatav teda lõi ning on vahetult peale sündmust seda sama edasi andnud ka tunnistajatele. Teisisõnu, kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitab asjaolu, et ta on sama juttu rääkinud vahetult peale sündmust, ehk olles toimunu mõju all, kahele tunnistajale. Asjaolu, et O. Demidov märgitud ajal ja kohas, sh alkoholijoobes, viibis, nähtub ka 26.12.2021 isiku kahtlustatavana kinnipidamise 5 protokollist (tl 19-20), mis tõendab O. Demidovi kahtlustavana kinnipidamist märgitud sündmuskohal ning 26.12.2021 indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollid (tl 21) tõendavad O. Demidovil 26.12.2021 kell 23.44 alkoholijoobe seisundi esinemist ja selle astet (0,92 mg/l). Samuti tõendavad need seda, et O. Demidovi käitumises esines rahutust, ärritumist ja omamehelikku ning ründavat käitumist. O. Demidovi seisund peale juhtunut ja käitumine nähtub ka 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollist patrullpolitseiniku rinnakaamerasalvestisest, mis on salvestatud DVD-plaadile ja DVD-plaat (tl 16-17) ning tõendab patrullpolitseiniku rinnakaamerale salvestunud sündmuste järgset olustikku sündmuskohal, sh tunnistab O. Demidov salvestisel, et nad läksid ja riidu ja kannatanu L. S selgitab, et ta „kakles“. O. Demidov on salvestise põhjal tajutavalt joobes ja agressiivse hoiakuga. Seega nähtub objektiivsetest tõenditest süüdistatava joobeseisundis viibimine ning tema ärritunud seisund, viimane aga kinnitab kaudselt kannatanu ütlusi ehk seda, et ta tarbis koos süüdistatavaga alkoholi ja viimane ärritus. Samuti tuleb tähelepanna, et kohapeal olles tunnistas ka süüdistatav tüli asetleidmist, mis kinnitab tema ütluste usaldusväärsust selles, et oli tüli. Seega, võttes arvesse, et kannatanu ütlused on leidnud tõendamist teiste objektiivsete tõenditega, peab kohus neid usaldusväärsetes, need on samuti eluliselt usutavad ja kokkulangevad eelmärgitud tõenditega. Kohus jätab tõendikogumist kõrvale 09.02.2021 patrullpolitseinik M Ri ettekande (tl 105-106). Ettekandes on kajastatud asjaolusid, mida politseiametnik vahetult nägi, kuulis ja tajus ehk sisuliselt on tegemist tema ütlustega. Kuivõrd need ei ole vormistatud M. Ri ülekuulamisena vastavalt KrMS § 63 lg 1, siis ei ole tegemist lubatava tõendiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on täielikult tõendatud, et Oleg Demidov 26.12.2021 kella 21.00 paiku, viibides xxx, lõi oma õepoega V St ühe korra rusikaga näkku, alahuule pihta, millest hakkas verd jooksma. Pärast seda lõi ta kannatanule veel ülevalt poolt kaks korda vastu pead. Kirjeldatud tegudega tekitas O. Demidov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – alahuule seespool verise haava.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi on kvalifitseeritav teise inimese tervise kahjustamine ning valu tekitav kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Kohtu hinnangul on kannatanu rusikaga näkku ja vastu pead löömine käsitatav teise inimese tervisekahjustamise ja temale valu tekitava kehalise väärkohtlemisena. Kannatanu on kirjeldanud, et tajus valu ja tal on tuvastatud tervisekahjustus: vigastus huulel. Seega on süüdistatav enda tegevusega põhjustanud kannatanule tervisekahjustuse ja teda valu tekitavalt väärkohelnud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Oleg Demidov on V S onu ja nad elasid tol hetkel samas korteris ehk tegemist on

§ 121lg 2 p 2 mõistes lähisuhtes olevate isikutega.

Kuivõrd süüdistatav on varasemalt ehk 18.03.2019.a Harju Maakohtu otsusega süüdi mõistetud

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, siis on tegu korduvusega

§ 121lg 2 p 3 mõistes.

Kohtu hinnangul on süüdistatav teo toime pannud kavatsetult. Nimelt,

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Antud juhul on süüdistatav teadlikult ja kavatsetult löönud kannatanut rusikas käega näkku ja pähe. Tegemist on teadliku ja tahtliku liigutusega. Seega soovis süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda kasutada, ta tegi seda sihipäraselt ja kavatsetult ja pidi vähemalt võimalikuks pidama, et vägivald realiseerub ehk et ta tegevus (rusikaga löömine) tabab kannatanut, mis ilmselgelt põhjustab valu ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Kannatanu on möönnud, et ta tundis valu ja tervisekahjustuse tekitamine on kinnitust leidnud kannatanu läbivaatusel. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 6 Eeltoodu alusel leiab kohus, et Oleg Demidovi süü on tõendatud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

26.12.2021 L S suhtes toimepandud ähvardamise episoodis on kohtu hinnangul süüdistatava süü kohtumenetluses tõendamist leidnud, kuigi viimane ei ole ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Nimelt Oleg Demidov ei ole kohtuistungil ennast selles süüdistuses süüdi tunnistanud ega ole taotlenud enda ülekuulamist, kinnitades, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. 22.02.2021 kahtlustatava Oleg Demidovi ütlused (tl 27-31) tõendavad seda, et O. Demidov ei tunnistanud end talle süüks inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Ta kinnitab, et viibis süüdistuses märgitud aadressil, tarbis alkoholi, sh koos kannatanu V Sga. Samuti tunnistab, et ei soovinud õde korterisse sisse lasta, kuid ei oska seletada miks. Õde lubas politsei kutsuda. Rohkem ta ei mäleta. Kohtu hinnangul on O. Demidovi ütlused usaldusväärsed õega samal ajal samas kohas viibimise osas, nendevahelise tülitsemise osas, kuid ei ole usaldusväärsed kuriteo toimepanemise (eitamise) asjaolude osas. Viimase osas jätab kohus süüdistatava ütlused tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused ümberlükatud ja tema süü tõendatud järgmiste tõenditega. Kannatanu L S 26.12.2021 ja 29.12.2021 ütlused (tl 2-5, 46-54) tõendavad seda, et 26.12.2021 kella 22.00 ajal tuli kannatanu aadressile xxx ja tal tekkis alkoholijoobes oleva ning agressiivse vennaga – Oleg Demidoviga verbaalne konflikt (keelas vennal alkoholi tarbida), mille käigus vend ütles talle: „küll ma klaarin sinuga arved“. Ta ei tahtnud kannatanut enda koju lasta, haaras kannatanut juustest korduvalt ja ähvardas korduvalt ära tappa, öeldes: „../ma tapan su ära, siis vähemalt tean, mille eest istun“. Kannatanu tunnetas ohtu enda elule ja tervisele, kuivõrd vend oli vabanenud 4 päeva tagasi vanglast, kus istus 2,5 aastat nende emale vigastuste tekitamise eest. Ta oli varasemalt tarvitanud vägivalda nende ema suhtes. Alkoholi vend ei tohiks üldse tarvitada, kui tarvitab muutub agressiivseks, temast kaob inimlikkus. Korteri pärast vend vihkab teda. Samuti tundus kannatanule, et vend tirib teda köögis rippuvate nugade poole. Venna hääletoon oli samuti tõsine. Kannatanu sellekohased ütlused on kokkulangevad tunnistajate ütlustega. Kannatanu V S 29.12.2021 ütlused (tl 55-60) tõendavad, et O. Demidov ise rääkis talle, et: „ma tapan su mampsi ära, sellepärast, et tema pani mu kinni...“. Seda rääkides olid süüdistatava silmad hullumeelsed, sellises seisundis tal enesekontroll puudub. Ta usub, et sellises seisundis on süüdistatav võimeline ema ära tapma. Samuti kuulis ta ema ja onu tülitsemas, mille käigus O. Demidov karjus emale, et: „Ma pussitan su ära. Märgitu tõendab, et O. Demidov kandis viha L. S suhtes ja ähvardas ka teise isiku ees teda ära tappa. Tunnistaja D Fi 27.12.2021 ja 27.01.2022 ütlused (tl 6-11, 66-69) tõendavad seda, et 26.12.2021 kella 22.30 paiku tuli tema juurde abi saamiseks L. S, kes selgitas, et tuli äsja töölt koju ja korteris on tema purjus vend koos sõbraga ning ta kartis ise enda korterisse minna, samuti kartis oma ema ja poja pärast. Nad läksid koos L. Sga viimase korterisse aadressile xxx. L. S korterisse ta üksi pääses sisse, kuid naastes koos L. Sga ei lasknud O. Demidov neid sisse. Haaras õel juustest kinni ja karjus mitu korda: „ma tapan su ära“ ning „lähen siis vähemalt asja eest istuma“. Sel hetkel oli L. S selline ilme, et ta kardab O. Demidovit ja võtab ähvardust tõsiselt. Tunnistaja arvates kujutab O. Demidov ohtu krt xxx elanikele, ta teab, et O. Demidov on kandnud karistust enda õe ja ema väärkohtlemise eest. Märgitud ütlused kinnitavad, et O. Demidov ähvardas verbaalselt L. St ning füüsiliselt tiris juustest, tehes seda kõike karjudes. 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokoll Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestisest, mis on salvestatud DVDplaadile ja DVD-plaat (tl 12-15) tõendab, et 26.12.2021 kell 22.24 laekus Häirekeskusesse kõne, milles kutsuti politseid aadressile xxx, kuna hiljuti vanglast vabanenud isik O. Demidov joob ja on vägivaldne. Märgitu kajastab kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärust toimunu aja, koha ja asetleidnud konflikti osas politseisse pöördumist. 27.12.2021 asitõendi vaatlusprotokollist patrullpolitseiniku rinnakaamerasalvestisest, mis on salvestatud DVD-plaadile ja DVD-plaat (tl 7 16-17) nähtub patrullpolitseiniku rinnakaamerale salvestunud sündmuste järgne olustik sündmuskohal, sh tunnistab O. Demidov salvestisel, et nad läksid riidu ja „ma ütlesin sulle, kui hakkad karjuma, ma tapan su ära“, viimast kordab ta salvestisel ka edaspidi. Kannatanu seletab mh: „ma kardan sinuga kodus olla, ma lähen siit ära.../“. Seega kinnitab kannatanu ka politsei juuresolekul endal olnud hirmu tunnet ning süüdistatav on kirjeldanud sõnades tapmisega ähvardamist. 26.12.2021 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 19-20) tõendab O. Demidovi kahtlustavana kinnipidamist märgitud sündmuskohal ning 26.12.2021 indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollid (tl 21) tõendavad O. Demidovil 26.12.2021 kell 23.44 alkoholijoobe seisundi esinemist ja selle astet (0,92 mg/l). Tõendavad samuti seda, et O. Demidovi käitumises esines rahutust, ärritumist ja omamehelikku ning ründavat käitumist. Seega on kohtu hinnangul kannatanu ütlused selles, et vend teda süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil ähvardas tõendatud teiste märgitud tõenditega. Kohus jätab tõendikogumist kõrvale 09.02.2021 patrullpolitseinik M Ri ettekande (tl 105-106). Ettekandes on kajastatud asjaolusid, mida politseiametnik vahetult nägi, kuulis ja tajus ehk sisuliselt on tegemist ütlustega. Kuivõrd need ei ole vormistatud M. Ri ülekuulamisena vastavalt KrMS § 63 lg 1, siis ei ole tegemist lubatava tõendiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on täielikult tõendatud, et Oleg Demidov 26.12.2021 kella 22.00 paiku, viibides xxx, olles alkoholijoobes, haaras tõusetunud konflikti käigus kannatanul juustest ja ütles talle korduvalt: „Ma tapan su ära!“, ning lisas: „Siis vähemalt tean, mille eest istun“.

§ 120

lg 1 järgi on karistatav tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Objektiivne koosseis eeldab, et tapmise või tervisekahjustusega ähvardamine on veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Kohtu hinnangul on ilmne, et L S on Oleg Demidovi suhtes teine inimene. Samuti on kahtlusteta tõendatud, et O. Demidov ähvardas sõnaliselt kannatanut tapmisega. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanu tapmisega ähvardamine (korduvalt „tapan ära“; „.../ma tapan su ära, siis vähemalt tean, mille eest istun“) oli veenev. Selliselt väljendas ta sõnaliselt soovi kannatanu ära tappa. Seda öeldes oli süüdistatav vihane, agressiivne, rääkis kõrgendatud toonil, karjus. Vahetult enne oli ta alustanud kannatanu tirimist füüsiliselt juustest, enne oli ta kannatanut tirinud kööki, võimalik, et nugade suunas. Seega oli süüdistatav ähvarduse karjumise ajal agressiivne nii sõnaliselt kui ka füüsiliselt. Sealjuures oli ta ka alkoholijoobes. Süüdistatav on kannatanule teadaolevalt olnud varasemalt vägivaldne samas korteris oma eaka ema suhtes ja oli selle eest ka vangistust kandnud. Kannatanu tundis, et süüdistatav vihkab teda, mistõttu oli ähvardus sisukas („...siis tean mille eest istun“), kuivõrd O. Demidov süüdistas teda vanglas veedetud aja eest ja selle eest, et süüdistatav korterist ilma jäi. Nimetuid asjaolusid arvestades leiab kohus, et kannatanu hirmutunne tol hetkel Oleg Demidovi sõnade reaalse täideviimise suhtes (tapmine) oli põhjendatud ja ähvardus oli veenev, see oli süüdistatava tahte kohaselt teostatav (tal oli reaalselt võimalik kannatanu elu ohustada või vähemalt tervist kahjustada, nt köögis asuvate nugadega, juustest/riietest tirimine, füüsiline vägivald). Lisaks nähtub materjalidest, et vend oli süüdistava hoiakuga õe suhtes nii enda vangistuses viibitud aja eest, kuid ka korteri omandi küsimuses. Märgitu annab aga tõsisema kaalu tema sõnadele, kuivõrd tal on ka motiiv õe kahjustamiseks. Arvestades, et süüdistatav oli varasemalt kallale tunginud iseenda emale, polnud teistpidi öeldes, kannatanul mingit põhjust arvata, et vend temale vihahoos viga ei teeks. Reeglina saab ähvardust lugeda reaalseks siis kui see lisaks kannatanule tunduks reaalne ka keskmiselt mõistlikule kõrvaltseisjale. Antud asjas pidas ähvarduse täideviimist reaalseks ka tunnistaja D. F ja kannatanu täiskasvanud poeg V. S. Mõlemad 8 kinnitavad, et O. Demidov oli agressiivne nii sõnaliselt kui füüsiliselt, vihane ja süüdistas kannatanut. Mõlemad arvasid, et ta sel hetkel on võimeline tapma (hullumeelsed silmad, joove, viha, vägivaldne käitumine kannatanu suhtes). Kohtu hinnangul oli seega tapmisega ähvardamine veenev, kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist ja see ähvardus oli suunatud kannatanus hirmu tunde tekkimisele. Kohtu hinnangul on süüdistatav teo toime pannud kavatsetult. Subjektiivsest küljest eeldab teo toimepanemine tahtlust. Tahtlik ähvardamine eeldab, et süüdlane teaks kindlasti või peaks võimalikuks, et kannatanu võtab ähvardust reaalsena. Kuivõrd Oleg Demidov oli enda õe suhtes süüdistav ja tol hetkel vihane, siis seadis ta eesmärgiks sõnades õe sellise ähvardamise tapmisega, mille tulemusena soovis, et õde võtab ähvardust tõsiselt ja sellest tulenevalt tunneks hirmu. Selliselt käitudes (agressiivne, karjuv, väike vahemaa, olles kannatanu suhtes füüsiliselt vägivaldne) pidi ta vähemalt pidama võimalikuks, et kannatanu võtab tema ähvardust reaalselt. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Oleg Demidov pani teo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Eeltoodu alusel on Oleg Demidovi süü käesolevas episoodis täielikult tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 120lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul ei ole O. Demidovi käesolev tegu käsitatav

§ 121lg 2 p 2, 3 koosseisuna nagu viitab kaitsja.

Kannatanu on väljendanud, et ta ei ole nende tegude vältel füüsiliselt valu tundnud ega tervisekahjustusi saanud. Viimane välistab

§ 121

lg 2 p 2, 3 kohaldamise, mis eeldab koosseisulise tagajärjena tervisekahjustust või valu tajumist. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-28-14, p 29). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt RKKKo 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). Kohus selgitab, et

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmine määr vangistus 2 aastat ja 6 kuud. Kohtu hinnangul on süüdistatav käesoleva teo toime pannud tahtluse raskeimas vormis ehk kavatsetult. Tegu on toimepandud lähisuhtes ehk enda täiskasvanud õepoja suhtes, kes elab samal aadressil.

§ 121

lg 2 p 3 mõistes tuleb arvestada, et tegemist oli lähisuhtevägivallaga, isiku poolt, kes on teo toime pannud korduvalt vägivallakuritegusid pereliikmete suhtes.

§ 121

lg 2 p 2, 3 mõistes on süüdistatav kannatanule tekitanud kerge, lühiajaliselt mööduva tervisekahjustuse, rünne oli lühiajaline, väheintensiivne (1 löök alahuule pihta, 2 lööki pähe), tegu oli toime pandud ühise 9 alkoholitarvitamise käigus, sealjuures vihastus süüdistatav kannatanu peale just seetõttu, et viimane selgitas talle, et ta kandis vangistust vanaema peksmise eest. Samas suurendavad O. Demidovi süüd kvalifitseerivad asjaolud, nimelt pereliikme suhtes ja korduvalt teo toimepanemine. Seega, kuigi tervisekahjustuste osas on süüdistatava süü vähene, siis arvestades teosüüd suurendavaid teisi märgitud asjaolusid, on süüdistatava teosüü

§ 121lg 2 p 2, 3 mõistes kogumis keskmäära ja alammäära vahel.

Kohus selgitab, et

§ 120

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohtu hinnangul on süüdistatav käesoleva teo toime pannud tahtluse raskeimas vormis ehk kavatsetult.

§ 120

lg 1 mõistes on ähvardamine olnud väheintensiivne ja lühiajaline (korduvalt lühikese aja vältel tapmisega ähvardamine, samal ajal kannatanu valutu tirimine ehk füüsiline agressiivsus, karjumine). Süüdistatav oli teo toimepanemise ajal alkoholijoobes ja vihane ning ähvardas enda elukohas, mis on ka kannatanu elukoht, enda pereliiget ehk õde. Seega ähvardas süüdistatav endast nõrgemat ehk õde. Seega on

§ 120lg 1 mõistes süüdistatava teosüü keskmäära ja alammäära vahel.

Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil toimepandus küll sõnaliselt osaliselt süüdi õepoja löömises (vastu huult), kuid sisuliselt tunnistas mööda minnes kannatanu löömist osaliselt. Korduvas löömises ehk peksmises ei ole ta oma süüd tunnistanud. Puhtsüdamlikku kahetsust ei ole süüdistatav kohtu hinnangul väljendanud, tema peamine väide seisnes selles, et keegi ei saanud ju toimunut pealtnäha. Kokkuvõtvalt ei ole tema osaline süütunnistamine sisaldanud tegelikkuses vabandust või mõistmist enda poolt toimepandusse ega selle hukkamõistu. Kohtueelses menetluses on süüdistatav enda süüd eitanud. Siirast kahetsusavaldusest saab kohtu hinnangul rääkida vaid juhul, kui süüdistatav nii sõnaliselt avaldab kahetsust, kuid see avaldub ka tema teokirjelduses, põhjendustes oma teo osas, kui ka hilisemas suhtumises enda teosse ja kannatanusse. Seega, ei pea kohus süüdistatava poolt väljendatud osalist süüdi tunnistamist õepoja löömise episoodis antud juhul asjaoluks, mis tingiksid tema süü suuruse vähendamise. Ähvardamise episoodis süüdistatav süüd tunnistanud ei ole. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavad ja raskendavaid asjaolusid, siis need ei mõjuta ka süüdistatava süü suurust. Lisaks eeltoodule tuleb eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Kohtus uuritud Oleg Demidovit iseloomustavast materjalist selgub, et karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust vägivallakuritegude sooritamise eest. Nimelt on ta süüdi mõistetud esmalt Harju Maakohtu 18.03.2019 otsusega nr 1-19-1387

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 68

lg 1 alusel 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva vangistust,

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi koos käitumiskontrolli nõuetega ja lisakohustustega mitte tarvitada alkoholi ning osaleda sotsiaalprogrammis (tl 83-87). Teiseks on ta süüdi mõistetud Harju Maakohtu 22.10.2019 otsusega nr 1-19-6353

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.03.2019 otsusega nr 1-19-1387 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 11 kuu ja 26 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja algus 26.06.2019, karistusaja lõpp 22.12.2021 (tl 73-82). Neist 18.03.2019 Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt süüdistati Oleg Demidovit enda ema ja isa korduvas kehalises väärkohtlemises (tl 83-87) samas Kalevipoja p 1-145 korteris. Harju Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsusest nähtuvalt (tl 73- 76) lõi ta enda ema korduvalt samas xxx korteris 10 korduvalt rusikatega pea piirkonda, misjärel ähvardas teda tapmisega. 02.11.2020 kohtumäärusest (tl 78- 82) nähtuvalt ei vabastatud O. Demidovit tingimisi ennetähtaega. Samuti nähtub, et O. Demidovil on diagnoositud alkoholisõltuvus, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, kuid positiivsetele muutustele vaatamata ei teadvusta ta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid (alkohol) ega saa aru oma tegude põhjustest. Samuti ebaõnnestus tema suhtes eelnev kriminaalhooldus, kuivõrd isik pani katseajal toime uue kuriteo. Nähtub ka vangla riskihinnang, mille põhjal süüdistatav on ohuks vägivalla kuritegude sooritamiseks ja tapmisega ähvardamisel eriti alkoholi tarbinuna. Oleg Demidov vabanes vanglast 22.12.2021.a. Asjaolu, et O. Demidovil on pikema aja vältel probleeme vägivaldse käitumisega nähtub kriminaalmenetluse lõpetamise määrustest (KrMS § 2031 lg 6 ja § 206 alusel (tl 88-89)). Nende kohaselt on samas eelmärgitud korteris juba 2016 aastal O. Demidov olnud vägivaldne enda ema suhtes. Seega on kohtule esitatud hulganisti tõendeid selle kohta, et O. Demidov on läbi aastate, s.o. vähemalt alates 2016 aastast tarvitanud regulaarselt vägivalda pereliikmete suhtes. Sealjuures on tema suhtes kahel korral kriminaalmenetlus lõpetatud leppimise tõttu

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120

lg 1 järgi, pannes uued korduvad

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritavad süüteod toime lühikese aja jooksule peale vanglast vabanemist, tuleb üldpreventiivseid aspekte silmas pidades mõista süüdistatavale eelnevast rangem karistus ning märgitud asjaolu suurendab süüdistatava süü suurust. 11 Võttes arvesse, et süüdistatava teosüü on keskmmäära ja alammäära vahel, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, esinevad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused O. Demidovi süü suurendamiseks, on süüdistatava süü suurus kokkuvõtvalt keskmääras, siis on kohane karistada süüdistatavat

§ 121

lg 2 p 2, 3 toimepanemise eest vangistusega 2 aastat ja 6 kuud,

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud.

§ 64

lg 1 moodustada liitkaristust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 3 aastat. Kohus ei pea süüdistatava suhtes tema karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamist ega temale rahalise karistuse mõistmist põhjendatuks ega võimalikuks. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega süüdistatava isikus. O. Demidovil on kaks kehtivat kriminaalkaristust

§ 120lg 1 ja 121 lg 2 p 2, 3 järgi.

Käesolevad teod on toime pandud pereliikmete suhtes. O. Demidovi suhtes on samuti kriminaalmenetlus kahel korral lõpetatud leppimise alusel kuritegude suhtes, mis on samuti toime pandud pereliikme suhtes. Kõik eelmärgitud kuriteod ja käesolevad kuriteod on O. Demidov toime pannud enda lähedaste suhtes samal aadressil. Teist elukohta O. Demidovil ei ole. Siinkohal tuleb, vaatamata kaitsja etteheitele pere aadressil, tähele panna, et olenemata O. Demidovi vägivaldsest käitumisest, on ta alati koju tagasi võetud. Samuti kumab kogu O. Demidovi suhtumisest välja enda õe süüdistamine nii enda vanglas veedetud aja eest kui ka korteri omandiõiguse küsimuses. O. Demidov on negatiivselt meelestatud, mis omakorda juba käesoleval juhul viis selleni, et ta ähvardas enda õde tapmisega ja lõi õepoega sama küsimuse üle arutamise käigus. Selliselt on O. Demidov tõendanud, et ta esiteks ei ole muutnud oma suhtumist enda poolt toimepandusse, st ei mõista enda tegude põhjuseid ega tagajärgi ega seost nende kahe vahel ja vanglasse sattumise vahel. Tähele tuleb panna ka seda, et 2019. aastal mõistetud karistus jäeti O. Demidovi suhtes tingimuslikult täitmisele pööramata, kuid juba sama aasta lõpus oli ta uuesti kohtu all. Samal ajal rikkus ta ilmselgelt ka käitumiskontrolli ajal pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Taoline korduv kuritegude toimepanek samas asukohas ja sama isikuteringi suhtes näitab ilmekalt, et O. Demidov ei sobi kriminaalhoolduseks. Väheoluline ei ole riskide hindamisel ka tema alkoholi tarvitamise tegurid. O. Demidov teab, et ta ei tohi alkoholi tarvitada, kuid ometi on ta selle tarvitamist jätkanud. Vabaduses olles ei ole ta pöördunud spetsialisti poole ei seoses alkoholi tarvitamisega ega sotsiaalsete oskuste omandiseks, samuti mitte elukoha küsimuses (nt uurimaks sotsiaalpinda). Vastupidi, juba neljandal päeval pärast vanglast vabanemist alustas ta uuesti alkoholitarvitamisega. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et O. Demidovile on omane sõltuvuskäitumine ja vägivaldsus. Sealjuures on oluline, et O. Demidov ei tunnista vägivallakuritegusid ega ole astunud samme enda käitumismustrite muutmiseks, mistõttu on risk nende kordumiseks väga kõrge. Kõigi nimetatud asjaolude valguses ei pea kohus võimalikuks ega ka O. Demidovi suhtes põhjendatuks jätta vangistus reaalselt täitmisele pööramata. Samadel põhjustel ei pea kohus proportsionaalseks ega õiguskorra huve tagavaks temale rahalise karistuse mõistmist. Tõend isiku maksustatava tulu kohta (tl 90) tõendab Oleg Demidovi sissetulekute andmeid. O. Demidov on töövõimetuspensionär, mis tagab talle minimaalse isikliku sissetuleku. Sissetuleku omamine ei ole aga määrava tähtsusega küsimus rahalise karistuse kaalumisel. Rahaline karistus ei mõjutaks teda ühelgi moel kuritegude toimepanemisest samal aadressi elavate pereliikmete suhtes, kelle suhtes tal on süüdistav hoiak, hoiduma, mistõttu ei oleks selliselt kaitstud õiguskorra huvid. Eeltoodust tulenevalt tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Oleg Demidovile lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 26.12.2021.a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 26.12.2021.a. 12 LÄHENEMISKEELD Kannatanud L. S ja V. S on taotlenud mõlemad 08.02.2022 taotlustes süüdistatava suhtes lähenemiskeelu kohaldamist järgnevalt: nende ühises elukohas, milline on V B (rahvastikuregistri andmetel V B, L. S tütar) kuuluv korter, xxx keeldu viibida korterile mitte lähemal kui 50 m ning keeldu viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) ja muus viibimiskoha läheduses kannatanutele mitte vähem kui 50 m läheduses ning suhelda kannatanutega nendes kohtades. Mõlemad kannatanud on väljendanud, et kardavad O. Demidovit, kes on agressiivne ja millegipärast vihkab L. St, kes kardab, et vend hakkab uuesti kaklema ning V. S kardab enda ema ja vanaema turvalisuse pärast. Prokurör leidis, et kannatanute taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada, nagu taotletud üheks aastaks. Kaitsja ja süüdistatav vaidlesid lähenemiskeelu kohaldamisele vastu. Kaitsja tõi välja, et pere ei ole teinud midagi O. Demidovi heaks, sh leidnud talle teist elukohta. Samuti on oluline, et korteris elab ka O. Demidovi voodihaige ema, keda ta siis üldse külastada ei saaks. O. Demidov tõi välja, et ta suhtleb ka praegu telefonitsi ema ja õega ja kõik on korras, nagu polekski midagi juhtunud, tegemist on ka tema elukohaga ja ema lubas tal seal elada. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul kannatanute taotlused rahuldada. O. Demidov on kõik temale etteheidetud kuriteod toime pannud just sellel aadressil- Kalevipoja põik 1-145, Tallinn, milline oli algselt ema korter, kuid käesoleval ajal kuulub V Ble. Kõik kuriteod on O. Demidov toime pannud enda lähedaste vastu, sealhulgas enim kuritegusid läbi aastate on ta toime pannud oma eaka ema vastu. Käesoleval juhul on ta toimepannud vägivalla kuriteo enda õepoja suhtes, kes elab püsivalt samuti Kalevipoja põik 1-145 aadressil (

§ 121

lg 2 p 2, 3) ning tapmisega ähvardamise oma õe suhtes (

§ 120lg 1), kes elab samuti antud aadressil.

Kohtu hinnangul on nii

§ 121

lg 2 p 2, 3 kui ka

§ 120lg 1 käsitatavad isikuvastaste kuritegudena.

Ühel juhul on otseselt rünnatud teise inimese kehalist puutumatust, teisel juhul on ähvardatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemisega (tapmisega ähvardamine). Käesolevas asjas esitatud süüdistuse pinnalt oli ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine mõlemad ühekordsed tegevused, kohale saabus politsei ja süüdistatav toimetati minema, misjärel toimus tema vahistamine. Samas ei saa märkamata jätta, et kohtule esitatud tõendite pinnalt on O. Demidov juba alates 2016.a. olnud vägivaldne enda ema ja isa suhtes. Nendes episoodides on kahel juhul kriminaalmenetlus lõpetatud leppimise tõttu ja kahel korral on O. Demidov 2019.a. kohtulikult süüdi mõistetud, sealjuures mõisteti talle viimase kohtuotsusega liitkaristusena reaalne vangistus. Peale vangistusest vabanemist neljandal päeval pani ta toime uued vägivalla kuriteod samal aadressil. Kohtu hinnangul on antud olukorras kannatanute hirm oma elu ja tervise pärast ehk O. Demidovi poolsete uute füüsiliste ja vaimsete (tapmisega ähvardamine) rünnakute ees põhjendatud ja reaalne. Kriminoloogiline kogemus annab aluse arvata, et vabadusse naastes jätkab O. Demidov varasemat käitumismustrit ehk kodus alkoholijoobes pereliikmete suhtes vägivallategusid. Seega on põhjendatud keelata tal viibida xxx korteris või sellele lähemal kui 50 meetrit. Samuti nähtub toimikust O. Demidovi viha oma õe suhtes ja viha väljaelamine enda täiskasvanud õepoja peal. Nimelt kumab nii O. Demidovi enda ütlustest, kuid ka kannatanute ja tunnistajate ütlusest välja selge õe süüdistamine eelnevalt vanglas veedetud aja eest, samuti korteri omandiküsimuses vaidlus ja õe süüdistamine. Märgitud teemal sõna võttes sai rusikahoobi ka õepoeg (kes viitas selgelt, et süüdistatav viibis vanglas, kuna peksis vanaema). Ilmselgelt puudub süüdistatav igasugune 13 enesekriitika toimepandu suhtes, mis teeb negatiivses mõttes tema riskikäitumise ettearvatavaks. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ka süüdistatavale keelamine õe ja õepojale lähemale minek kui 50 meetrit. Kohtu hinnangul on nende kahe piirangu seadmine konkreetse juhtumi (pereliikmete vastu toimepandud kuriteod, samal aadressil) proportsionaalne ning selline lähenemiskeeld ei riiva adressaadi (süüdistatava) õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt vajalik ja proportsionaalne. Märgitud abinõu (lähenemiskeeld elukohas ja avalikus ruumis) võimaldab ära hoida kannatanuid ähvardavat isikuõiguste rikkumist – selliselt ei saa O. Demidov enam pereliikmete vastu kuritegusid toime panna, kuivõrd ta ei saa neile füüsiliselt lähedale. Kohtu hinnangul ei ole võimalik rikkumist (uusi väärkohtlemisi) sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati ehk süüdistatavat vähem. Selline võimalus on O. Demidovile esiteks juba korduvalt antud (kriminaalmenetluse lõpetamised kahel korral, esimese kohtuotsusega karistuse tingimuslikult täitmisele pööramata jätmine koos kontrollnõuetega), kuid O. Demidov jätkas alkoholi tarvitamist ja vägivallategude sooritamist. Vägivald on olnud läbi aastate korduv, süüdistatav on jätkanud alkoholi tarvitamist nii katseajal, kui ka teades, et see tema enda tervisest tulenevalt on keelatud, samuti on süüdistatav läbinud viha juhtimise programmi, mis ei ole aga oodatud tulemust andnud. Viimast ilmestab asjaolu, et süüdistatav viibis vabaduses neljandat päeva, kui alustas uuesti alkoholi tarvitamise ja vana käitumismustriga. Seega, arvestades, et süüdistatav on vähemalt aastast 2016 olnud vägivaldne pereliikmete suhtes, et viimased kuriteod õe ja õepoja suhtes on toime pandud 4 päeva pärast vanglast vabanemist, et süüdistatav on jätkanud alkoholi tarvitamist, mis aga üldteadaolevalt tõstab vägivaldselt käitumise (reageerimise) riski, siis on kannatanute ehk kahjustatud isikuid ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosus äärmiselt kõrge. Olukorras, kus O. Demidov on läbi aastate olnud füüsiliselt vägivaldne on kriminoloogilise kogemuse pinnalt jaatatav, et teod muutuvad ajas ohtlikemaks, mida ilmestab ka kannatanu usk, et tapmisega ähvardamise ajal võttis kannatanu ähvardust reaalselt ning arvestades et majapidamises leidub ka nuge ning süüdistatav kannatanut just köögi nugade suunas tiris, leiab kohus, et risk raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemiseks on reaalselt olemas ja kõrge. Kohus möönab, et lähenemiskeelu kohaldamine seab märkimisväärseid süüdistatavale piiranguid. Nimelt on tegemist ka ainsa elukohaga, kuhu süüdistatav elada saanuks asuda. Siinkohal tuleb aga tähele panna, et süüdistatav on ise oma käitumisega praeguse olukorra tekitanud. Võttes arvesse, et aastast 2016 on süüdistatav erinevate pereliikmete suhtes vägivaldne olnud, sh oma haige ema suhtes, tuli tal ka endal möönda, et ühel hetkel saabub see kriitiline piir, kus pere taluvus tema tegude osas on katkenud. Kohtu hinnangul on süüdistataval läbi sotsiaalabi võimalik igal juhul uus elukoht leida, siinkohal on tegemist ka töövõimetuspensionäriga, mis tagab samuti talle suurema võimaluse sotsiaalpind saada. Puutuvalt süüdistatava soovi oma ema näha ja temaga suhelda märgib kohus järgmist. Perekondlike sidemete täielikku katkemist märgitud lähenemiskeeld (sh viibimine korteris) tegelikkuses kaasa ei too. Süüdistatav saab emaga jätkuvalt suhelda sidevahendite kaudu, nagu ta ise märkis, et vanglas oleku ajal on helistanud emaga. Meeles tuleb pidada ka asjaolu, et süüdistatav on eelnevalt olnud ka enda ema suhtes korduvalt vägivaldne. Lähenemiskeelu seadmisel aadressile xxx viitab kohus, et Riigikohus on lahendis nr 1-20-2883, punktis 25 ja 26 märkinud, et „Kuna lähenemiskeelust tulenevad kohustused üksnes selle adressaadile ja kaitstav isik on vaba keelust tulenevaid õigusi käsutama, siis ei saa rääkida lähenemiskeelu rikkumisest olukorras, kus selle adressaat kaldub kohtu määratud keelu tingimustest kõrvale kaitstava isiku (kannatanu) nõusolekul. Õigustatud isiku nõusolek lähenemiskeelu tingimustest kõrvalekaldumiseks välistab lähenemiskeelu rikkumise üksnes

1. a)juhul, kui õigustatud isik andis sellise nõusoleku teadlikult ja vabatahtlikult välise surveta, ning
2. b)ulatuses, milles kohustatud isiku lähenemiskeeldu eirav käitumine jääb kannatanu nõusolekuga lubatu piiridesse. Lisaks peab õigustatud isiku nõusolek olema antud enne teo toimepanemist ja 14 kehtima veel ka sellel ajal, kui lähenemiskeelu adressaat suhtleb õigustatud isikuga või läheneb talle kohtuotsusega keelatud viisil. Õigustatud isiku nõusolekuna ei saa käsitada lihtsalt lähenemiskeelu rikkumise aktsepteerimist või selle talumist hirmust teo toimepanija ees“. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegelikkuses on korraldatav O. Demidovil voodihaige emaga suhtlemise võimaldamine, kui selleks on eelnev kannatanute ja ema nõusolek (soovituslikult kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja täpsete tingimustega, aeg, kestvus, tegevus jne). Samuti on selline kohtumine võimalik korraldada sotsiaaltöötaja vm kõrvalise isiku juuresolekul ajal, kui kannatanud ise ei viibi kodus vms. Tähele tuleb panna, et tegelikkuses kaitseb taolise lähenemiskeelu kohaldamine ka süüdistatavat ennast. Ilmselgelt on süüdistataval olnud aastatepikkune viha, süüdistamine, kibestumus jms negatiivsed tunded just lähedaste isikute (ema, õde, õepoeg) suhtes ning nendega samas kohas asudes- elades, sealjuures alkoholi tarvitades, on ta ennast ka füüsiliselt mitteaktsepteeritud viisil välja elanud ehk olnud vägivaldne. Teisiti öeldes, sundides O. Demidovit distantsile pereliikmetega, väheneb ka võimalus uute kuritegude toimepanemiseks ehk ka temal endal on soodsam võimalus edaspidi kinnipidamisasutusi vältida. Lähenemiskeelu kestusesse puutuvalt väljendas prokurör kohtus seisukohta, et kannatanud on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist üheks aastaks. Kohus märgib, et kannatanud on esitanud küll lähenemiskeelu kohaldamise taotlused, kuid neist ei nähtu ettepanekut lähenemiskeelu perioodiks. Ainsaks keelu kehtivusaja väljenduseks kriminaaltoimikus on prokuröri sellekohane õiend, mis peaks kinnitama kannatanu soovi, et lähenemiskeeldu kohaldataks vaid üheks aastaks. Kohus ei pea taolist õiendit lähenemiskeelu kestuse osas nõuetekohaseks taotluseks. Esiteks on oluline tähele panna, et õiendi avaldamist kohtus ei taotletud ja see ei sisaldunud süüdistusaktis toodud tõendite ega ka iseloomustate tõendite nimekirjas. Teiseks, kannatanute tahe ei saa olla väljendatud prokuröri poolt koostatud õiendi kaudu, selleks tulnuks neil esitada kirjalik taotlus eraldiseisvalt või ülekuulamise teel. Lähenemiskeelu kestuse määramisel arvestab kohus asjaoluga, et O. Demidov peab asuma kandma 2-aastast vangistust ning vangistuse kandmise ajal ei oma praeguses vormis lähenemiskeeld (s.o ilma sidevahendite kaudu suhtlemist keelamata) sisulist toimet. Lähenemiskeelu kehtivus (erinevalt lisakaristustest) ei laiene vangistuse kandmise kogu ajale ja sellele lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Seega kogu vangistuse ärakandmisel on lähenemiskeeld kehtinud juba pea 2 aastat ning selle reaalne toime jääks praegusel juhul lühema lähenemiskeelu kehtivusaja seadmisel saavutamata. Nagu juba eelnevalt märgitud, on lähenemiskeelul nii kannatanuid kaitsev, kui uusi kuritegusid ärahoidev mõju. O. Demidovi varasemat kuritegelikku käitumist arvestades on ülimalt oluline vältida seda, et ta pärast vangistusest vabanemist puutuks kokku kannatanutega või asuks elama kannatanute juurde. Selle eesmärgi saavutamiseks peab kohus põhjendatuks kohaldada O. Demidovi suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest kolmeks aastaks lähenemiskeeldu kannatanute suhtes. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Oleg Demidov olnud KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 26.12.2021 (tl 19-20), Harju Maakohtu 28.12.2021 määrusega nr 1-21-8891 vahistatud kuni 2 kuuks (tl 43-45). Harju Maakohtu 23.02.2022 määrusega nr 1-21-8891 pikendatud vahi all pidamise tähtaega kuni 26.04.2022 (tl 113-114). 14.03.2022 jättis Harju Maakohus tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini (tl124). 15 Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistusena ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on vahetult peale vanglast vabanemist (4 päeval) toime pannud kaks kuriteoepisoodi (

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3), olles eelnevalt samuti karistatud vägivallakuriteo sooritamiste eest. Kuriteod on ta toime pannud enda elukohas, teist elukohta tal ei ole. Varasemad kuriteod on isik samuti toime pannud pereliikmete suhtes samal aadressil. Märgitud asjaolud viitavad kohtu hinnangul üheselt, et esineb põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides jätkab süüdistatav kuritegude toimepanemist. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabadusekaotus, esineb kohtu hinnangul ka põhjendatud oht, et süüdistatav hakkab kõrvale hoiduma mõistetud karistuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. MENETLUSKULUD Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 512,45 eurot (s.o kohtueelses menetluses 350,45 eurot ja 162 eurot kohtumenetluses). Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 981 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine Oleg Demidovil erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Arvestades, et uue süüteo pani O. Demidov toime vaid 4 päeva pärast vanglast vabanemist, ei kõnele samuti muust, kui sellest, et vaid tema ise on põhjustanud olukorra, kus uue süüdimõistmisega kaasnevad menetluskulud. Need asjaolud ei kõnele ka sellest, et kulude osaline riigi kanda jätmine võiks parandaks tema resotsialiseerumise väljavaateid. Oleg Demidovi näol on tegemist töövõimetuspensionäriga, seega ei saa ta enese väitel ka (ametlikult) töötada (tl 133) ning kohus sellest teadmisest hetkel ka lähtub. Samas tuleb märkida, et teadmata küll süüdistatava täpset tervise seisundit ja võimeid, ei ole printsiibis õige O. Demidovi seisukoht nagu välistaks töövõimetus täielikult isiku töötamise. Seega on O. Demidov võtnud juba ette hoiaku, et kuna ta töövõimetuse tõttu töötama ei pea, siis ei saa tema ka tööd teha. Praegusel juhul jääb kriminaaltoimiku pinnalt mulje, et O. Demidovi faktiline töövõimetuski on seotud mitte ainult trauma, vaid ka pikemaajalise alkoholitarvitamisega. Ühtlasi on O. Demidov saanud siiani töövõimetuspensioni ja saab seda ka tulevikus. Tegu on vähese, kuid stabiilse sissetulekuga, millest saab vähemalt osaliselt hakata katma menetluskulusid. Tulenevalt sellest, et praeguseni on süüdistatava sissetulek olnud vähene ja tema vangistuses töötamine on ilmselt töövõimetuse tõttu võimatu, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaalasja materjalide hulgas olev 1 DVD-plaat on asitõendi vaatlusprotkolli lisa ja lähtudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 ja lg-st 5 tuleb see jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311-313, § 315, § 318-319. 16 (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 17