ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on Krediidikassa ASi hagi T. V. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi on esitatud 13.06.2007 T. V. ga sõlmitud laenulepingu mittekohasest täitmisest tekkinud võlgnevuse nõudes. 4.03.2013 esitasid pooled Tartu Maakohtule 28.02.2013 sõlmitud kompromissilepingu, paludes selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist antud tsiviilasjas. Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. 2 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas.
lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja esindaja tasus hagiavalduse esitamisel 4.12.2012.a riigilõivu 225 eurot. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust e-toimiku kaudu.
lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hagilt hinnaga 1903.56 eurot tuleb RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu täismääras 225 eurot, hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel 175 eurot. Kohus leiab, et arvestades
lg 5 tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas(225/2-50) 62.50 eurot seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja esindaja palub riigilõivu tagastada Julianus Inkasso OÜu arveldusarvele nr XXX ASis Swedbank. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas.
lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et soovivad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse
MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.