Obsah (10)

§ 415§ 317§ 142§ 420§ 442§ 187§ 407§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-67411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 7. september 2009. a Tartu, tagaseljaotsu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti kaudu) esitas 14.10.

1. a kohtusse hagi I. K. i, A. P. ja M. L. i vastu Eesti Vabariigile kuriteoga tekitatud varalise kahju 21 647 krooni hüvitamiseks regressi korras. Hagiavalduse kohaselt on 30.10.
2. a jõustunud Tartu Maakohtu 22.10.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-7831 süüdi tunnistatud I. K. ja A. P. KarS § 136 lõike 1 järgi ning M. L. KarS § 307 lõike 1 järgi. Kuriteo tagajärjel suri K. K. . Kooskõlas ohvriabi seaduse (OAS) §-ga 18 ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti direktori asetäitja direktori ülesannetes 18.12.
4. a otsusega nr XXX hüvitas hageja S. P. le (K. K. i elukaaslane) vägivallakuriteo ohver A. K. i matusteks tehtud kulutused summas 5 200 krooni ja määras KA. K. i ülalpeetavatele (lapsed I. ja K. K.) igakuise kuriteoohvri riikliku hüvitise tagasiulatuvalt alates 25.05.
5. a, mida 30.09.
6. a seisuga on välja makstud 16 447 krooni. OAS § 31 lõike 1 kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile, mistõttu palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 21 647 krooni (5 200 + 16 447). KOHTU SEISUKOHT Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas nad tunnistavad hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjaid hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et M. L. on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud 30.10.
7. a (tl 18), A. P. 12.11.
8. a (tl 19) ja I. K. 08.05.
9. a (tl 27). Samas ei ole kostjad määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Hageja esitas 26.08.
10. a kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt

§ 407

lõikele 6 kui hageja taotleb

§ 407

lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub (tl 7-10), et Tartu Maakohtu 22.10.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-067831 tunnistati I. K. ja A. P. süüdi KarS § 136 lõike 1 järgi, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmises, ning M. L. KarS § 307 lõike 1 järgi, s.o teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamises. Seega ei ole kostjaid KA. K. i surma põhjustamises süüdi tunnistatud. Hageja 18.12.
2. a otsusest nr XXX (tl 11-13) nähtub, et hagejale oli teada, et 24.05.
3. a Tartus Emajõest leitud K. K. i osas on kriminaalasja menetlus lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu, kuna kohtumeditsiiniliste meetoditega ei olnud määratav K. K. i surma põhjus laiba kaugele arenenud roiskumise tõttu. Seega ei ole tuvastatud, et K. K. oli 2 vägivallakuriteo ohver, mis annaks õiguse riiklikule hüvitisele tema ülalpeetavatele ja matusekuludele neid kandnud isikule ohvriabi seaduses sätestatud alustel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 407lõikest 6, jätab kohus Eesti Vabariigi hagi I.

K. i, A. P. ja M. L. i vastu 21 647 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud hageja.

Kohtunik 3