järgi vangistusega 11 kuud ja 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 716 tundi tähtajaga 24 kuud ning juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks, kehtivaid väärteokaristusi 7, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvast as E.K´i süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 30.11.2016 kella 23.30 ajal Tallinnas Kärberi tänaval mootorsõidukit Volkswagen Transporter Kasten registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (kanep), rikkudes LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. E.K pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtumise s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Rainer Amur, süüdistatav E.K ja tema kaitsja Mati Senkel on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest E.K´ile karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mis jätta
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2’1, 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub E.K temale
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub E.K ´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb E.K´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 144 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt tuleb E.K ´il tasuda riiklikule ekspertiisiasutusele, muule riigiasutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. E.K´ilt tuleb välja mõista ekspertiisitasu kokku summas 184 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1033 eurot tuleb E.K´il tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,
lg 1 p 1 kohus: otsustas Süüdi tunnistada E.K
Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus E.K ´i suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisel, kui E.K ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx); 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
lg 2 p 2¹ alusel kohustada E.K´i käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 2¹ alusel kohustada E.K ´i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata E.K Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna
p 1 alusel arvestada E.K´ile määratud 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 09.03.2017.a. Vastavalt
LS § 127 alusel on E.K kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud Välja mõista E.K ´ilt 705 eurot sundraha, joobe tuvastamise kulu 184 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1033 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse E.K ´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.