← Eesti

4-19-776/15

4-19-776 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-19-776 (244017004444) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezin

§ 82

lg 2 p 3 kohaselt täitmise aegumine peatub, kuni F.E vabaduse võtmine kriminaalasjas nr 19233000380 lõppeb. Määrus edastada F.E-le, kohtutäitur Kristel Maalmanile, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile ning Viru Vanglale. 1

(3)4-19-776 Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. F.E karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefekituuri 18.07.2017 väärteomenetluse otsusega nr 244017004444 LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, tasumise tähtpäevaga 15.08.
  2. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud.
  3. 11.02.2019 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluse kohaselt ei ole täitemenetluse käigus laekumisi toimunud, tasumata on 500 eurot. Kuna F.E ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kristel Maalman kohtuvälise menetleja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel 04.10.2017 tema suhtes täitemenetluse. Kohtutäitur teatas 12.11.2018 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes

§ 72

ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 palub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur otsustada väärteoasjas nr 244017004444 rahatrahvi 125 trahviühikut, s.o summas 500 eurot asendamine arestiga.

  1. Kohtuistungil F.E selgitas, et on nõus, et kohus asendab trahvi arestiga. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ning rahuldamisele kuuluv. Kohtu põhjendused eelviidatud seisukohale asumisel on alljärgnevad.
  3. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
  4. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest (

§ 82lg 4).

Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. 7. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus süüdlane F.E-le määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdlasel puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks. F.E ükskõikset suhtumist talle määratud karistusse näitab see, et ta ei ole tasutud ühtegi eurot ning F.E ei ole teinud rahatrahvi tasumiseks ka mingeid jõupingutusi. 2

(3)4-19-776 Kohus on seisukohal, et F.E-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 18.07.2017 väärteomenetluse otsusega määratud rahatrahv summas 500 eurot ehk 125 trahviühikut tuleb asendada arestiga vastavalt

§-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (

§ 72lg 2, 3).

Seega kujuneb aresti pikkuseks 12 päeva. 8. VTMS § 205 lg 1 näeb ette, et kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS §-le 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Kuigi sisuliselt on F.E kinni peetud (st viibib kinnipidamiskohas), ei ole võimalik talle asenduskaristusena määratud aresti siiski kohe täitmisele pöörata. Aresti täitmist selles asjas ei ole objektiivselt võimalik alustada enne, kui F.E on vabanenud. Samas ei esine VTMS §-s 209 nimetatud täitmise edasilükkamise aluseid. Kohus leiab, et ei ole põhjust viivitada aresti täitmisega kauem, kui vahetult selle ajani, mil on takistatud selle täitmine. Arest tuleb kanda ära kohe, kui F.E vabaduse võtmine teises süüteoasjas lõppeb. Seega näeb kohus ette tavapärasest seaduses ettenähtud kohtulahendi täitmistähtajast erineva, pikema tähtaja, mis arvestab õigustatud viivitusega – F.E viibimisega vahistuses või vangistuses. Täpsemalt ei saa edasilükkamise aega piiritleda, kuna kahjuks ei ole täpselt teada, millal F.E vabadusse saab. Samas ei ole see ka alus selleks, et väärteoasjas tuleks lahend tegemata jätta. 9.

§ 82

p 2 p 3 näeb ette, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Kõnealusel juhul tähendab see seda, et F.E-le asendamise korras määratud aresti täitmise aegumine peatub ajaks, mil tema vabadus on võetud kriminaalasjas nr

  1. F.E on kohustatud 12-päevase aresti ära kandma koheselt pärast vahi alt vabastamist või juhul kui ta peaks süüdi mõistetama, siis vangistusega karistamise korral pärast selle kandmiselt vabastamist. Karistuse kandmise tähtaega tuleb arvestada alates F.E arestimajja saabumise hetkest. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st
  2. / / 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.