) § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud
Kohtuvälise menetleja ametnik määras T.O-le karistuseks
T.O esitas 09.09.2021 kaebuse (tl 1-2) PPA Lõuna prefektuuri 08.09.2021 kiirmenetluse otsusele 10220172315516 väärteoasjas nr 2780,21,010185. Menetlusalune isik palub kohtul vähendada rahatrahvi. T.O tunnistab, et sel päeval, kui kiirus ületas lubatu, teostas ta möödasõitu aeglaselt liikuvast veoautost ja sõiduautost. Möödasõidul oli kõik muu ohutus tagatud. Samuti ei selgitatud menetlusalusele isikule, et on võimalus kergendavaid asjaolusid arvesse võtta – ta oleks puhtsüdamlikult kahetsenud. Lisaks käitus T.O koha peal täiesti viisakalt ja kuulas politseiametnike korraldusi, kuid ka seda ei võetud kuidagimoodi arvesse. Menetlusalune isik saab oma rikkumisest aru ja lubab ennast parandada. T.O hinnangul on trahv 120 eurot väga suur, arvestades, et eelnevalt on ta aastaid sama teelõiku sõitnud rikkumisteta. Määratud rahatrahv on juba ära tasutud, kuna 24 tunni möödudes ei leidnud ta kuskilt võimalust otsust edasi kaevata. Kaebusele on lisatud ka kiirmenetluse otsus, sõiduki detailandmed ja trahvi tasumise maksekorraldus (tl 3-9). 22.09.2021 e-kirjaga (tl 17) T.O kinnitas, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. PPA Lõuna prefektuur 18.10.2021 vastuses kaebusele (tl 18) on seisukohal, et kiirmenetluse otsuse muutmiseks ei ole alust ning menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kiirust on mõõtnud pädeva ametiasutuse vastava koolituse läbinud ametnik ning rikkumine on leidnud tõendamist ja menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne. Kohtuväline menetleja juhib kohtu tähelepanu sellele, et T.O pani teo toime liikluses tööpäeva lõpul tihedal kellaajal. Suurema kiiruse korral on ka suurem oht teistele liiklejatele ning ka reageerimisteekond pikeneb. Seega ohtliku olukorra tekkimisel oleks võimalike vigastuste hulk ja raskusaste suuremad. Kohtuväline menetleja toob ka välja, et sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei saa sõltuda teistest liiklejatest ning on tahtlik tegevus. Kohtuväline menetleja lisab, et määratud rahatrahv ei ole liiga suur, sest
lg 2 lubab sellise kiiruse ületamise eest määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse ära võtta kuni 6 kuuni ning lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse ära võtta kuni 3 kuuni. Seega 30 trahviühiku suurune rahatrahv jääb alla 1/3 seaduses ettenähtud maksimaalset sanktsioonimäära. Rahatrahvi määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud muuhulgas sellest, et menetlusalune isik tunnistas oma rikkumist, oli koostööaldis ning ta ei olnud varasemalt rikkumisi toime pannud. Isiku süü on keskmine ning arvestades menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirust, rikkumise kellaaega ja kohta ning kahetsust, on proportsionaalne tema karistamine keskmisest madalama karistusmääraga. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. 2 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteomaterjalid vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et T.O-le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja (tl 20). Kiirmenetluse otsuses on T.O allkirjaga fikseeritud ka menetlusalune isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (VTMS § 55 lg 1 p 1-3) - rikkumise asjaolud on selged, menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, isikule on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik on kiirmenetlusega nõus (vt ka RKKKo 3-1-1-109-03, p 6). Kiirmenetluse protokollist ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud ütlused väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et T.O juhtis xxx kella xxx ajal xxx Maakonnas xxx vallas xxx mnt
Kohus ei tugine käesoleva asja lahendamisel menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud sõiduki taustakontrolli andmetele, kuna need ei ole rikkumise tuvastamisel asjakohased. Samuti nähtub isiku karistusregistrist (tl 23), et ta on varasemalt karistamata. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. 4 Kohus on seisukohal, et T.O õigusvastane tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Asulavälisel teel möödasõitu sooritades teadis menetlusalune isik, et mitmest autost möödasõidul paneb ta toime kiiruseületamise ning sisimas ka nõustus sellega. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut T.O toimepandud väärteo eest karistada.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
Vaidlus on aga selles, kas kohtuväline menetleja on T.O-le määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt T.O-le mõistetud karistus proportsionaalne toime pandud rikkumisega.
lg 2 järgi saab põhikaristusena mõista muuhulgas rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot). Järelikult on rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut ehk 200 eurot. T.O-le mõisteti kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega põhikaristusena rahatrahv tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ehk 30 trahviühikut (s.o 120 eurot). Arvestades karistuse määra, on kohtu hinnangul tuvastatav, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud ka menetlusaluse isiku kahetsust toimepandud süüteo osas (s.o kergendavat asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes), vaatamata sellele, et kiirmenetluse otsuses ei ole nimetatud asjaolu sõnaselgelt ära märgitud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus õiguspärane ja proportsionaalne. Ka kohtu hinnangul on T.O süü keskmisest väiksem. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku T.O kahetsust, mis kaebuses ka selgelt väljendub. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud ka Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul 30 trahviühiku suuruse rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Arvestades T.O süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurust vähendada. Karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik T.O arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Samas on mõistetud rahatrahv väiksem kui 1/3 sanktsiooni maksimaalsest määrast. 5 Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 08.09.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2780,21,010185 muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult kiirendas asulavälisel teel möödasõidul enda poolt juhitavat sõidukit, jättes samal ajal tähelepanuta kiirusepiirangu järgimise. Möödasõit ei ole kohustuslik manööver ning selle sooritamisega nõustub juht tegelikult mis tahes tagajärgedega, sh kiiruseületamisega. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.