1-12-2683/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-2683 Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. oktoobri 2018 määrus, millega jäeti R.P taotlus rahuldamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.P (isikukood määruskaebus XXX), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule advokaadist kaitsja, Riigi Tugiteenuste Keskus või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 12.09.2018 saabus Tartu Maakohtusse R.P taotlus, milles ta soovib, et tema vana asi nr 11962000017 oleks karistusregistrist maha võetud või ära kustutatud, kuna see on aegunud KarS § 81 p 2 järgi.
5. Tartu Maakohtu 05.10.2018 määrusega jäeti R.P taotlus rahuldamata. 2.
6. R.P paistab taotlevat oma andmete karistusregistrist kustutamist. (Üld)kohus seda teha ei saa, sest tal pole võimalik karistusregistri andmeid muuta. Seda saab teha karistusregistri pidaja ehk volitatud töötleja, kelleks on KarRS §-de 2 ja 4 järgi Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Seega paistab esmapilgul, et R.P taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Selliselt toimimine siiski õige ei oleks. R.P on suhelnud RIK esindajatega, kes ütlesid talle, et nemad ei saa tema taotluse osas midagi teha. Heaks ei saaks kiita seda, kui mingi riigiasutus, kelle poole inimene suunatud on, jätab inimese probleemi lahendamata. Seetõttu tõlgendas maakohus R.P taotlust laiemalt kui sellest otsesõnu tuleneb. R.P soov on see, et tema andmed kustutataks KarRS § 24 kohaselt karistusregistrist ja kantaks üle registri arhiivi. Praegusel juhul saab sellise kustutamise aluseks olla KarRS § 24 lg 2 p 9 ehk karistusotsuse täitmise aegumine KarS § 82 järgi. Seetõttu tuleb R.P taotlust tõlgendada kui taotlust tunnistada tema karistuse täitmine aegunuks. Selle taotluse saab ja peab kohus lahendama KrMS §-s 431 reguleeritud täitemenetluse raames. 2.
7. Praegusel juhul on aktuaalne KarS § 82 lg 1 p 2: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Selle sätte mõte on, et riik ei tohi otsuse ellu viimisega liiga kaua venitada: kui teise astme kuriteo kohta tehtud otsus on kolm aastat n-ö riiulil tolmu kogunud ehk seda ei ole selle aja jooksul kuidagi üritatud maksvusele panna, ei saa õigusrahu põhimõttest tulenevalt selle otsusega enam midagi edasi teha. 2.
8. Üldjuhul asutakse rahalist karistust täitma KrMS § 417 lg 2 järgi, millest tuleneb, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Otsuse ärakirja saatjaks on RTK põhimääruse § 15 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt RTK. Praegu RTK aga otsust kohtutäiturile ei saatnud. Täitemenetluse seadustiku § 4 kohaselt eeldab kohtutäituripoolne sekkumine seda, et võlgnik elab Eestis. RTK selgitas välja, et R.P oli enne 10.06.2014 maksetähtpäeva saabumist asunud elama Prantsusmaale. Seega ei olnud RTK-l võimalik asuda otsust täitma üldises korras. Maakohtu hinnangul saab aga otsust täitma asuda ka muul moel. 2.
9. 24.02.2005 võeti vastu Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus 2005/214/JSK rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta. Selle õigusakti mõte on viidatud raamotsuse preambuli p 2 kohaselt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kohtute mõistetud rahaliste karistuste teises liikmesriigis sundtäitmise hõlbustamine. RTK võttis R.P karistuse tunnustamiseks Prantsusmaal ühendust justiitsministeeriumiga ja viimane saatis Eesti pädeva asutusena raamotsuse art 2 p 1 mõttes karistusotsuse raamotsuse art 4 alusel 01.07.2014 tunnustamiseks Prantsusmaale. Maakohus leiab, et seda sammu tuleb pidada karistuse täitmisele asumiseks KarS § 82 lg 1 tähenduses. Nimelt astus riik sellega reaalse sammu saamaks rahalist karistust seda vabatahtlikult mitte maksnud R.P-lt kätte ehk riik ei jätnud otsust „riiulile tolmu koguma“. Kas Prantsusmaa otsust tunnustas või mitte, tähendust ei oma: nii nagu ei mängi täitma asumise aspektist KarS § 82 lg 1 mõttes tähtsust see, kas KrMS § 417 lg 2 alusel kohtutäiturile saadetud otsuse alusel õnnestub täituril raha kätte saada või mitte.
10. Tartu Maakohtu 05.10.2018 määruse peale esitas määruskaebuse R.P, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega tunnistatakse karistuse täitmine aegunuks. Määruskaebuses leitakse kokkuvõtlikult, et üksnes RTK-poolset ühenduse võtmist justiitsministeeriumiga ja viimasepoolset karistusotsuse saatmist Prantsusmaale täitmiseks ei saaks pidada karistuse täitmisele asumiseks KarS § 82 lg 1 tähenduses. R.P leiab, et üksnes dokumentide saatmisest ei piisa, kuna ei ole teada, kas ja milliseid samme Prantsusmaa pädev asutus ette võttis või kas ta on üldse selle kätte saanud. Kohtumäärusest ei selgu, kas otsust asuti täitma või asuti pelgalt kaebaja asukohta tuvastama. Pelgalt asukoha kindlaksmääramist ei saa pidada KarS § 82 lg 1 alusel täitmisele asumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et R.P määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus jääb muutmata.
12. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et karistuse täitmine ei ole aegunud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid maakohtuga võrreldes aluse teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus on oma määruses käsitlenud muuhulgas RTK-lt saadud vastust, mille kohaselt ei ole probleemi R.P asukoha tuvastamisega, kuna see on tuvastatud – La Rochelle, Prantsusmaa (maakohtu määruse punkt 4). See, et RTK selle tuvastas, oli vajalik edasise menetluse läbiviimiseks, edasine menetlus ongi see, et Prantsusmaale edastati vajalikud dokumendid, et alustada karistuse täitmist välisriigis. Siinjuures ei saa unustada, et R.P rahalise karistuse tasumise tähtaega on pikendatud, mis mõjutab KarS § 82 tähtaja kulgemist.
13. Maakohus on oma määruses ka märkinud, miks ei ole oluline kaebaja väide, et ei ole teada, kas sisuliselt on Prantsusmaa otsust tunnustanud või mitte. Määruskaebuses toodu ei lükka seda ümber. Maakohus on märkinud, et Prantsusmaa poolt täitma asumise aspekt KarS § 82 lg 1 mõttes ei oma 2 tähtsust nagu KrMS § 417 lg 2 mõttes asjaolu, kas kohtutäituril õnnestub otsuse alusel raha kätte saada või mitte.
14. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
15. oktoobri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Mati Kartau