Obsah (5)

§ 202§ 326§ 318§ 339§ 239

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7211 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu

§ 202lg 1 alusel.

Ta väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. Ta leiab, et tema kui isiku suhtes, kes ei ole varem liiklussüütegusid toime pannud, kelle süü ei ole suur, kes kahetses siiralt toimepandud tegu, oleks võinud kriminaalmenetluse lõpetada. Kokkuleppe sõlmimisel talle seda võimalust aga ei selgitatud. Ta palub arvestada asjaolu, et kohtulik karistatus koos lisakaristusega ei võimalda tal peale ajateenistust kutselise autojuhina tööle asuda. Ringkonnakohtu seisukoht 3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 5. I.T viitab

§ 239

lg 2 p 2 nõuete (

1. peatüki
2. jao sätete) rikkumisele ja väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe. 5.
3. Ringkonnakohus märgib, et

§ 239

lg 2 p 2 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur. Kas I.T väitel, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema tõeline tahe, on alust, sellele saab vastuse kokkuleppest ja kohtuistungi protokollist. 5.

1. Kokkulepe sõlmiti 10.09.
2. Sellest nähtuvalt I.T-le selgitati tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. Kokkuleppe sõlmisid abiprokurör V. Gerassimov, süüdistatav I.T ja tema määratud korras kaitsja vandeadvokaat O. Preem. I.T ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega ja nende tasumise korraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (lk 25-26). Kohtu alla andmise määruse kohaselt I.T kaitsjat kohtuistungile ei soovinud (lk 31). 5.
3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt kohus selgitas I.T-le tema õigused. Prokurör andis ülevaate kokkuleppest ja I.T vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu kõikides osades arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde (lk 32). 5.
4. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.5. Puutuvalt I.T väitesse, et tema suhtes oleks võinud lõpetada kriminaalasja

§ 202lg 1 alusel, märgib ringkonnakohus järgmist.

-2- Kriminaalmenetluse lõpetamise avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ehk

§ 202lg 1 alusel otsustab prokuratuur.

See on prokuratuuri kaalutlusotsustus ja antud juhul I.T suhtes pole prokuratuur seda vajalikuks pidanud, vaid valis kokkuleppemenetluse. 5.6. Alust apellatsiooni läbivaatamiseks ei anna ka väide, et I.T-le ei selgitatud võimalust

§ 202lg 1 sätete kohaldamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et kaitsja oli I.T olemas ja ta pole esitanud mingeid põhjendusi, miks vandeadvokaat O. Preem talle igakülgset õigusabi ei osutanud. 5.

1. Ringkonnakohus leiab, et I.T puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.
2. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus I.T apellatsiooni läbi vaatamata. Mati Kartau Kohtunik -3-