← Eesti

1-18-6299/20

1-18-6299 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2018, Tallinn Kohtuasja number 1-18-6299 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus J.F-i süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.F Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava J.F-i apellatsioon Harju Maakohtu
  4. septembri
  5. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. septembri
  8. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati J.F süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi 3 aasta 1 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust algusega
  9. maist
  10. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva.
  11. KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi tunnistati J.F, varem röövimise toime pannud isikuna, süüdi isikute grupiga röövimise toimepanemises. Röövimise käigus võeti kannatanult vägivalda kasutades ära mobiiltelefon. Lisaks sellele tunnistati J.F süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi 6 varguse episoodis. Muuhulgas tunnistati J.F süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna uuesti,
  12. veebruaril 2018 Tallinnas Viru tänava Hesburgeris ühiselt ja kooskõlastatult AP-ga hõivas ebaseaduslikult XX seljakoti koos selles olnud esemetega kokku 900 euro väärtuses.
  13. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J.F, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, millega ta
  14. veebruari
  15. a varguse episoodis tunnistati süüdi kuriteo toimepanemises koos AP-ga. Tegelikult pani ta varguse toime üksinda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  16. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Maakohtu otsuse edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka sedastatud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku
  17. peatüki
  18. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
  19. augustil 2018 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ruta Rammo, süüdistatav J.F ja tema kaitsja Valeriy Gimajev kokkuleppe (3 kd tl 189-193), millest nähtuvalt taotleb prokurör maakohtult muuhulgas J.F-i süüditunnistamist
  20. veebruari
  21. a varguse episoodis, mille ta pani toime koos AP-ga. J.F on omakäeliselt kinnitanud, et kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei taotle. Kokkuleppe arutamise kohtuistungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde.
  22. septembril 2018 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on J.F kohtuistungil avaldanud, et kokkuleppe sõlmimisel on ta väljendanud oma tõelist tahet, talle on kokkulepe arusaadav ning ta jääb kokkuleppe juurde (3 kd tl 219). Apelleeritud kohtuotsusega ongi J.F kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud vastavalt kokkuleppes märgitule (3 kd tl 220-224).
  23. Apellatsioonis ei nõustu J.F maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  24. novembri
  25. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-
  26. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. 2

(3)
  1. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS
  2. peatüki
  3. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta J.F-i apellatsioon läbi vaatamata.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava J.F-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.