4-21-395/10

4-21-395 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-395 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a määrus, millega jäeti R.N-i kaebus läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik R.N (ik 5023160259), määruskaebus RESOLUTSIOON
5. Jätta Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a kohtumäärus R.N-i kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata.
8. R.N-i määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtule 26.01.
10. a esitatud kaebuses vaidlustab R.N Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.01.
11. a otsust väärteoasjas nr 2315,20,
13. Harju Maakohtu 29.01.
14. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti täiendav tähtaeg (kuni 12.02.
15. a) puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse koopia saadeti 29.01.
16. a kaebuse esitaja elektronposti aadressile ning samuti tehti kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel. Isik sai määruse e-toimiku kohaselt kätte 29.01.
17. a. Seega tuleb järeldada, et kaebuse esitaja oli antud kohtumäärusest teadlik ning tal oli piisavalt aega kohtule oma kaebuse täiendamiseks või vajadusel kaebuse parandamise tähtaja pikendamise taotlemiseks.
18. 12.02.
19. a saabus kohtule R.N-i kaebuse täiendus koos lisadega. Maakohtu määrus
20. Harju Maakohtu
21. veebruari
22. a määrusega jäeti R.N-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.01.
23. a otsusele väärteoasjas nr. 2315,20,007166 läbi vaatamata. 1 Kohus leidis, et R.N-i poolt saadetu ei kõrvalda kohtu poolt 29.01.
24. a määruses viidatud puudusi. Esiteks on jätkuvalt kõrvaldamata mitmed kohtu poolt 29.01.
25. a määruses välja toodud vormistuslikud puudused ehk andmed, mis peavad sisalduma kaebuses: kaebuse esitaja telefoninumber ja elektronposti aadress; otsuse teinud kohtuvälise menetleja (asutuse) nimetus ja selle aadress; kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev. Seejuures on osad andmed nähtavad lisatud ekraanitõmmisest (telefoninumber, elektronpostiaadress), kuid ülejäänud andmed on täielikult esitamata. Kohtu hinnangul ei oleks eraldivõetuna tegu oluliste puudustega, kuid lisaks rõhutas kohus 29.01.
26. a määruses, et kõigi asjaolude kohta, millele kaebuses soovitakse tugineda, tuleb esitada tõendid või tunnistajate kontaktandmed. Praegusel juhul on R.N esitanud väljatrükid B’i poolt talle tehtud rahaülekannetest. Nimetatud tõendid ei kinnita aga tingimata juhtimisõiguse vajalikkust, sest sellest ei nähtu töö ja selle kohta sõlmitud lepingu sisu ning üldteadaolevalt töötavad B-s ka nt rattakullerid. Veelgi enam, parandatud kaebuses viitab R.N ka uutele asjaoludele (talle võõra sportauto kasutamine, pensionärist vanaema toetamine, töötamise võimatus juhtimisõiguse puudumisel). Vastavate tõendite hankimine ei ole kohtu hinnangul raske ja objektiivsed takistused selleks puuduvad. Samuti saanuks kaebuse esitaja teatada kohtule vaevata nt tunnistajate andmed, mille märkimine ei ole keerukas ega ajamahukas. Ühtegi tõendit või tunnistajat ei ole kaebuse esitaja tähtaegselt nimetanud ega esitanud. Tulenevalt eeltoodust pidas kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata. Määruskaebus
27. R.N esitas vaidlustatava maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et pöördub kohtusse, et selgitada oma käitumist ja esitada oma soov asendada karistus üldkasuliku töö ja/või rahatrahviga. Nimelt 14.12.2020 kell 21:56 sõitis ta mööda Tallinna-Narva maanteed Muuga poole. Politsei registreeris kiiruseks 171 km/h, +-6 km/t. Teelõigul on lubatud maksimaalne kiirus 110 km/h, kui esmane juhiluba aegunud. Teine juhtum oli 6 päeva hiljem. 20.12.2014 kell 00:58 suundus ta mööda Laagna teed Muuga poole kiirusega 104 km/h, +- 6 km/t. Nende rikkumiste põhjuseks oli tema vale olukorra hinnang ja valede prioriteetide seadmine. Enne seda juhtumit polnud ta kunagi sportautoga sõitnud. Arvestamata oma auto võimalusi, oli ta ekslikult kiirustanud ja ebaõiglaselt valinud kiiruse antud teelõikudel, mida väga kahetseb. Ta sai juhiload 19.10.2020 ja kohe läks tööle B OÜ-sse 22.10.2020 (järgmisel leheküljel kinnitus). Praegu töötab ta O OÜ firmas kullerina (vaata lk 2) B kategooria bussiga, kus tema ülesandeks on marsruudi planeerimine ja pakkide toimetamine üle kogu Harjumaa. Töötab O-s esmaspäevast reedeni kella 7:00-18:00 ja B-s laupäeval ja pühapäeval. Juhilubade ära võtmisel pole tal võimalust raha teenida. Samuti annab ta iga kuu vanaemale 200 €, kes on pensionär ja keda peab vajalikuks aidata. Samuti tahab ta maksta kõik oma trahvid ja kohtutäituri trahvid, on juba sellega alustanud (vaata lk 2). Kahetseb tehtut ja kavatseb uuel aastal mitte rikkuda seadust ja töötada ja olla seaduskuulekas. R.N palub muuta otsus üldkasuliku töö ja /või trahvi määramiseks. Kohtumenetluse poolte seisukohad
28. Tallinna Ringkonnakohus andis
29. märtsil
30. a tähtaja kuni
31. märtsini
32. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kohtumenetluse pooled viidatud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ja taotlusi ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse pinnalt alust ei ole. 2 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele R.N-i poolt puuduste kõrvaldamata jätmise kohta kohtu poolt antud tähtaja jooksul, mis on aga endaga kaasa toonud maakohtu poolt R.N-i kaebuse põhjendatud läbi vaatamata jätmise. Nimelt, 29.01.
34. a määrusega jäeti R.N-i kaebus käiguta ja toodi välja need puudused, mis ta peab kõrvaldama 12.02.
35. a. R.N täiendas kohtu poolt antud tähtaja jooksul küll mõnevõrra oma kaebust (allkirjastas selle, muus osas täiendas aga pigem mitte kohtu poolt vajalikuks peetud andmetega, vaid selgitas teo asjaolusid ja kinnitas, et töötab usinasti) ja esitas kaebuse lisana ekraanitõmmised, mis viitavad tõepoolest tema tööalasele seosele B’ga, nimelt esitas isik väljatrüki B’i poolt talle tehtud rahaülekannete kohta, kuid maakohus asus oma 23.02.
36. a määruses seisukohale, et R.N ei ole jätkuvalt kõiki maakohtu poolt välja toodud puudusi kõrvaldanud ja R.N-i kaebus ei vasta seega jätkuvalt kaebusele seaduses sätestatud nõutele (VTMS § 115), mistõttu jättis tema kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul esines maakohtul alus selliselt toimida. Maakohus heidab oma 29.01.
37. a määruses R.N-ile ette mitmeid vormilisi ja sisulisi puudusi, sest kaebus ei vastanud üldse ei vormiliselt ega ka sisuliselt kaebusele esitatavatele nõuetele. Lisaks tõi maakohus välja, et isik peab tõendama väiteid töökoha ja selles juhtimisõiguse vajaduse olemasolu kohta. R.N puuduste kõrvaldamisel ei ole aga tegelikult kõrvaldanud valdavalt vormilisi puudusi, s.t jätkuvalt ei ole välja toonud ei kohtu nime, kohtuvälise menetleja nime, väärteootsuse nr-i ega kuupäeva, ei ole toonud välja oma kõiki kontaktandmeid (e-posti aadressi ja telefoni nr-i, kuigi maakohtu hinnangu on need tuvastatav esitatud dokumentidest). Lisaks, kuigi isiku peamine taotlus oli saavutada karistuse muutmine, s.t et juhtimisõigust ära ei võetaks, kuivõrd see on tema kinnitusel vajalik töötamiseks, siis pidi ta ka selliseid väiteid kinnitavaid tõendeid esitama. Tõsi, R.N esitas ekraanitõmmised, mis annavad alust seostada teda B’ga, kuivõrd viimane on talle väljamakseid teinud, kuid ometi ei ole ta esitanud tõendeid, millest nähtuks, millistel tingimustel ja alusel isik teenust osutab ja et ta teenuse osutamiseks kasutab ka tegelikult igapäevaselt just mootorsõidukit ja vajab seetõttu vältimatult juhtimisõigust. Maakohus on õigesti viidanud asjaolule, et paljud antud teenuse osutajad kasutavad sõiduvahendina hoopis jalgratast ja seega ei ole R.N tegelikult esitanud tõendeid ka selle kohta, et juhtimisõiguse olemasolu on töötamiseks vältimatult vajalik. R.N esitas maakohtule puuduste kõrvaldamisel hoopis uusi väiteid, mille kohta aga samuti ühtegi tõendit ei esitanud. Kokkuvõtvalt ei kõrvaldanud R.N kõiki maakohtu poolt välja toodud puuduseid ja seetõtu esines maakohtul seaduslik alus jätta R.N-i kaebus läbi vaatamata. Kusjuures ringkonnakohtule esitatud kaebuses R.N selgitab taaskord identselt maakohtule esitatule tegude asjaolusid, palub teiseliigilist karistust ja kinnitab, et juhtimisõiguse olemasolu on töötamiseks vajalik. Ringkonnakohus ei saa aga sisuliselt anda hinnangut asja tehioludele ega otsustada isiku karistuse üle olukorras, kus maakohus pole isiku kaebust üldse sisuliselt lahendanud ja seega selles osas seisukohta võtnud. Ringkonnakohus saab maakohtu poolt kaebuse läbi vaatamata jätmisel hinnata vaid seda, kas maakohtul esines alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul esines eeltoodu pinnalt maakohtul alus R.N-i kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, sest R.N tema kaebuses esinenud ja maakohtu 29.01.
38. a määruses välja toodud puudusi kohtu poolt antud tähtaja jooksul tegelikult ei kõrvaldanud. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses esitab R.N samad põhjendused, mis maakohtule (lisaks taas omakorda paar uut väidet ja tõendit võrreldes varasemaga rahatrahvide tasumise ja ka O-s töötamise kohta, mis aga ei põhjenda kuidagi seda, miks ta kaebuses esinenud puudusi ikkagi ei kõrvaldanud), kuid ei esita ühtegi väidet selle kohta justkui maakohtul poleks olnud alust tema kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. R.N ei too välja asjaolusid, mida tegi maakohus valesti, kui tema kaebuse läbi vaatamata jättis. R.N ei väida ise kordagi, et tegelikult kõrvaldas ta puudused ja seetõttu jättis maakohtus alusetult tema kaebuse läbi vaatamata. R.N ei saa ka selliselt muidugi väita, teades ise, et ta ei järginud maakohtu korraldusi puuduste kõrvaldamisel. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei kõrvaldanud L. 3 R.N kaebuses esinenud ja ühtlasi kohtu poolt välja toodud puudusi määratud tähtajaks, esines maakohtul seaduslik alus jätta R.N-i kaebus VTMS § 118 lg 2 p 3 tulenevalt läbi vaatamata.
39. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
40. veebruari
41. a määruse R.N-i kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja R.N-i määruskaebuse rahuldamata. 4