Obsah (9)

§ 64§ 428§ 430§ 190§ 431§ 173§ 168§ 150§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3993 Tsiviilasi A S hagi BigBank AS vastu lubamatu sun

§ 64lg 2, § 661 lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on A S (hageja) hagi BigBank AS (kostja) vastu lubamatu sundtäitmisega täiteasjas nr 176/2009/248 tekitatud kahju 57 600 eurot hüvitamise, viivise ja mittevaralise kahju 10 000 eurot hüvitamise nõudes.
2. Hageja esindaja esitas kohtule 20.06.2022 hageja ja kostja esindaja allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kohtul kinnitada tsiviilasjas nr 2-19-3993 hageja A S ja kostja BigBank AS (koos ka kui pooled) vahel sõlmitud kompromissi alljärgnevas: 2.
3. Pooled paluvad tsiviilasja nr 2-19-3993 lõpetada, kinnitades sellega, et neil puuduvad üksteise vastu igasugused nõuded. 2.
4. Käesoleva kompromissi sõlmimisega kinnitab kostja muu hulgas, et tal puuduvad hageja vastu ka igasugused nõuded tulenevalt 06.07.2006 kostja ja OÜ B, registrikoodiga XXXXXXXX, vahel sõlmitud krediidilepingust nr 0602599/95ak, mille kohaselt andis kostja OÜ-le B laenu summas 22 369 eurot (350 000 EEK). 2.
5. Samuti kinnitab kostja muu hulgas, et tal puuduvad hageja vastu 06.07.2006 poolte vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevad ükskõik millised nõuded, mh nii käesolevaks hetkeks, kui ka võimalikud tulevikus tekkivad nõuded. 2.
6. Samuti kinnitab kostja, et tal puuduvad hageja vastu muu hulgas ka igasugused nõuded tulenevalt 11.07.2006 K S ja kostja vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingust, mh nii käesolevaks hetkeks, kui võimalikud tulevikus tekkivad nõuded. 2.
7. Kostja kinnitab, et temal puuduvad ükskõik mis nõuded, pretensioonid, kahjunõuded, hüvitisnõuded vms hageja vastu. 2.
8. Hageja kinnitab seevastu, et tal puuduvad igasugused nõuded kostja vastu. 2 2.
9. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, seejuures hageja menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. 2.
10. Pooled lepivad kokku kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise õiguse lühendamises kolmele tööpäevale.
11. Lisaks avaldavad pooled, et nad kinnitavad kompromissi allkirjastamisega, et nad on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled paluvad kohtul kompromiss tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 alusel kinnitada kohtuistungit pidamata ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-3993

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Pooled kinnitavad kohtule, et nad on teadlikud kohtumenetluse kohtuliku kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi siis, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavad kompromissis kokku leppida enda kantud menetluskulude kandmises kuid ei saa otsustada menetlusabi saanud poole menetluskulude riigi kanda jätmist. Menetlusabi andmine ja menetluskulude kandmisel menetlusabi saanud poole kulude riigituludesse välja mõistmise on kohtu pädevuses (

1. ptk
2. jagu). Seetõttu kohus täpsustab kompromissi ja jätab kompromissi punkti 3.7 lause teise poole (…, seejuures hageja menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.) kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsioonist välja ja loeb selle hageja menetluslikuks taotluseks vabastada ta

§ 190lg 7 alusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Muus osas vastab poolte esitatud kompromiss kohtu hinnangul seadusest tulenevatele nõuetele ning pole aluseid kompromissi kinnitamisest keeldumiseks. Kohus leiab, et kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma selleks täiendavalt kohtuistungit pidamata (

§ 431lg 1).

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja kohus lõpetab

§ 428lg 1 p 4 alusel tsiviilasja nr 2-19-3993 menetluse.

4. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Menetluskulud 5. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg1).

Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 6. Hagejale on tsiviilasjas antud menetlusabi riigilõivude kandmiseks ja riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja menetluses. Hagejale anti menetlusabi ja ta vabastati 01.04.2019 3 määrusega kohtu 28.03.2019 määrusele esitatud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. Hageja määruskaebus rahuldati. Kuna määruskaebuse menetluses osales üksnes hageja, tulnuks riigilõiv talle

§ 150

lg 1 p 5 alusel tagastada ja seega riigilõivu riigituludesse välja mõistmiseks puuduks põhjus sõltumata tsiviilasja menetluse tulemusest. Lisaks vabastati hageja 25.02.2022 määrusega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1200 eurot tasumisest. Kuna tsiviilasja menetlus lõpeb kompromissi sõlmimisega peab kohus põhjendatuks hageja taotlus rahuldada ja vabastada ta

§ 190

lg 7 alusel hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud jäävad kohtu 13.05.2019 määruse alusel riigi kanda. Hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 7. Vastavalt

§ 433lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Pooled on

§ 64

lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel lühendanud käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4