← Eesti

1-18-6106/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. august 2022 Kohtuasja number 1-18-6106 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Dmitri Baranovi (isikukood 37704140299) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. juuni 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Dmitri Baranovi kaitsja Jüri Sakkart Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ain Tali Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. juuni 2022 määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, asendades selle põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.
  5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  6. Harju Maakohtu
  7. augusti 2018 otsusega tunnistati Dmitri Baranov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks D. Baranovile Harju Maakohtu
  8. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  9. septembrist 2017 ning karistusaeg lõppeb
  10. jaanuaril
  12. Viru Vangla esitas
  13. mail 2022 Viru Maakohtule materjalid D. Baranovi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  14. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad D. Baranovi vabastamist juhul, kui tema suhtes loobutakse käitumiskontrolli kohaldamisest, kuna tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Vaidlustatud kohtumäärus
  15. Viru Maakohus jättis
  16. juuni 2022 määrusega D. Baranovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  17. Täidetud on formaalsed eeldused D. Baranovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  18. On positiivne, et D. Baranovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses töötanud, tal puuduvad võlgnevused, tal on olemas abikaasa toetus ning vabaduses kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Need positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üles D. Baranovi suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid.
  19. D. Baranovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Korduv karistatus viitab D. Baranovi väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ning sellele, et ta on harjunud leidma oma probleemidele lahendusi õigusvastaselt. Viimase kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo pani D. Baranov toime puuduliku probleemilahendusoskuse, grupi mõju ning majandusliku kasu saamise eesmärgi tõttu. Ka varem on D. Baranov pannud rahalise kasu saamise eesmärgil toime varavastaseid kuritegusid. Kuna enne vangistust D. Baranov ametlikult ei töötanud ning vabanedes tal garanteeritud töökoht puudub, säilib risk, et ta võib majanduslike raskuste tekkimisel asuda taas kuritegelikule teele, et oma toimetulekut parandada. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et enne vangistust tarvitas D. Baranov praktiliselt iga päev introvenoosselt fentanüüli ning vanglas on tal hinnatud sõltuvus teistest illegaalsetest opiaatidest ja amfetamiinist. Vangistuse ajal läbis D. Baranov sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid programmi kokkuvõttest nähtub, et ta osales kuulaja rollis ning leidis, et tal ei esine sõltuvusainetega probleeme. Kuna enne vangistust tarvitas D. Baranov narkootikume igapäevaselt ja ta ise leiab, et tal ei ole sõltuvusainetega probleeme, on kohtu hinnangul jätkuvalt aktuaalne risk, et D. Baranov võib vabaduses jätkata narkootikumide tarvitamist ja see võib olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ka ei saa kindel olla selles, et D. Baranovi uued kuriteod võiks ära hoida vabastamisega kaasnev katseaeg – varasemalt on D. Baranov juba olnud katseajal ühes kriminaalhooldusega, kuid registreerimiskohustuse rikkumise tõttu pöörati tema karistus täitmisele. Lisaks ei ilmunud D. Baranov kohtuistungile ning ta tuli kuulutada tagaotsitavaks ja vahistada kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
  20. Seoses sellega, et vangla ja prokuratuur toetavad D. Baranovi ennetähtaegset vabastamist juhul, kui tema suhtes loobutakse vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg-le 3 käitumiskontrolli kohaldamisest, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. See säte ei anna aga iseseisvat alust väljasaatmisele kuuluvat süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada (Tartu Ringkonnakohtu
  21. jaanuari 2013 määrus asjas nr 1-08-5541, p 6.2). Määruskaebus
  22. Maakohtu määruse peale esitas D. Baranovi kaitsja Jüri Sakkart määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ning vabastada D. Baranov tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve ja KrMS § 426 lg 3 kohaldamisega. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  23. Kohus ei võtnud arvesse D. Baranovi elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi, vangla arvamust ning teisi tõendeid. D. Baranovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas töötanud, võlgnevused likvideerinud ning tema vabanemisfondi on kogunenud 3000 eurot, mis aitab tal esialgu vabaduses hakkama saada. Juba see, et D. Baranov töötab vanglas, näitab, et ta ei seosta ennast kriminaalse kogukonna tavade ja 2

(4)reeglitega, täidab vangla administratsiooni ettekirjutusi ning on asunud parenemise teele. D. Baranov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Eestis on D. Baranovi ja tema abikaasa elukohaks abikaasa poolt üüritud korter Jõhvis, kuid D. Baranov soovib kolida oma abikaasaga SanktPeterburgi. Seal on neil olemas konkreetne elukoht ning samuti on D. Baranovil olemas töökoht. D. Baranovi suhted lähedastega on head ja tema perekond ootab teda. Peale abikaasa D. Baranovil Eestis sugulasi ei ole. D. Baranov ei kavatse enam tarvitada alkoholi ega narkootikume ning sõltuvused tal puuduvad. Ta on teinud vangistuse ajal järeldusi, karistus on saavutanud oma eesmärgi ning D. Baranov on valmis asuma seaduskuulekale teele. Ta on valmis täitma kõiki vabastamise tingimusi ja tema edasine vanglas viibimine ei ole vajalik. Vangla iseloomustuses ja kohtuistungil kõlanud asjaoludes ei ole midagi sellist, mis kinnitaks, et vangistuse jätkamine mõjutaks D. Baranovit positiivsemalt kui võimalus asuda elama oma perekonna juurde. Vabaduses on D. Baranovil ka rohkem võimalusi omandada eriala ja osaleda tööhõives, mis suurendaks tema sotsialiseerumise võimalusi. D. Baranov kinnitab, et tal on reaalsed eesmärgid edasiseks eluks ja kuritegusid ta toime ei pane. Vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Varasemate kuritegude asjaolusid ja raskust on arvestatud juba karistuse mõistmisel ning D. Baranovi kuritegude asjaolud ei ole ka sedavõrd rasked, et takistada tema vabastamist.
  1. Võimaliku ennetähtaegse vabastamise korral puudub D. Baranovil seaduslik alus Eestis viibida. Tal ei ole kehtivat elamisluba ning sellest tulenevalt on ta vanglast vabanemisel väljasaadetav. Vanglas viibimise ajal tehti D. Baranovile Venemaa Föderatsiooni pass kehtivusega kuni
  2. detsembrini
  3. Ta on Venemaa kodanik ja soovib minna Venemaale. Sellest võib järeldada, et Eesti on valmis saatma ta vabastamisel välja. Et D. Baranov kuulub kohesele väljasaatmisele ja ta ise soovib seda, kaalub koos muude positiivsete asjaoludega üles selle, et D. Baranov pani toime kuriteo. Kuna D. Baranov on ära kandnud üle poole karistusajast ja soovib elama asuda Venemaale, on alust arvata, et tema edasine karistuse kandmine ei ole põhjendatud – narkoainete tarvitamisest tulenevad riskid ei realiseeru, kui isik saadetakse Eestist välja ja talle seatakse sissesõidukeeld. D. Baranovil on küll kolm kehtivat kriminaalkaristust, kuid nende olemasolu ei ole kaalukam võimalusest saata ta juba nüüd Eestist Venemaale. Eestist väljasaatmisel ei tohiks tema ennetähtaegne vabastamine riivata ka oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Ei ole ühtki põhjust, miks peaks Eesti riik jätkuvalt kandma ülalpidamiskulusid, kui kinnipeetav on teise riigi kodanik, tema suhtes on olemas väljasaatmisotsus ja ta ise on väljasaatmisega nõus. Seadusandja on ennetähtaegse vabastamise võimaluse loomisel lähtunud karistuspoliitilistest analüüsidest, mille tulemusel on jõutud järeldustele, et vangistuse eesmärkide saavutamisel ei ole kasu rangest ja pikast karistusajast ning totaalsest isolatsioonist. Pika karistusajaga kinnipeetavate suhtes tuleb vabastamise võimalust rakendada võimalikult vara, maksimaalselt sobivate tingimuste täitumisel. Praegu on sellised tingimused täidetud ning ka vangla ja prokurör toetavad D. Baranovi vabastamist. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Tulenevalt KarS §-st 76 peab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kontrollima nii vabastamise formaalseid kui materiaalseid eelduseid. Seejuures esmalt tuleb kontrollida just formaalseid eelduseid – kui need ei ole täidetud, ei saa süüdimõistetut vabastada isegi siis, kui materiaalsed eeldused tema vabastamiseks oleks täidetud.
  5. D. Baranov kannab vangistust muu hulgas tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Seega tuleb tema ennetähtaegse vabastamise formaalseid eelduseid kontrollida KarS § 76 lg 2 järgi. 3
(4)
  1. KarS § 76 lg 2 järgi saab tahtlikus esimese astme kuriteos süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega (p 1) või kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud (p 2). Kuna D. Baranov on ära kandnud vähem kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast, siis tuleb tema ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel lähtuda KarS § 76 lg 2 p-st
  3. D. Baranov on kandnud ära vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui neli kuud, ja ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Samas leiab ringkonnakohus, et sellega KarS § 76 lg 2 p 1 alusel vabastamise formaalsed eeldused veel ei piirdu, vaid elektroonilise valve kohaldamine peab olema isiku suhtes ka reaalselt võimalik. Selleks peab isikul olema esiteks kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. D. Baranovi puhul on see nõue täidetud: tal on võimalik asuda elama XXX asuvasse korterisse, kus on täidetud ka tingimused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Siiski ei ole elektroonilise valve kohaldamine D. Baranovi suhtes võimalik, kuna nähtuvalt vangla iseloomustusest on ta Venemaa Föderatsiooni kodanik, kelle tähtajaline elamisluba on kehtetu ning Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirja kohaselt koostatakse talle vahetult enne vanglast vabanemist lahkumisettekirjutus. Sellise ettekirjutuse järgselt on D. Baranov kohustatud Eestist lahkuma ning vajadusel võib lahkumisettekirjutuse ka sundtäita, pidades D. Baranovi kinni ja saates Eestist välja. Kuna Eestis viibimise seaduslik alus puudub D. Baranovil ka ennetähtaegse vabastamise puhul ja seetõttu ei mõjuta ennetähtaegne vabastamine tema Eestist lahkumise kohustust, ei ole teda võimalik ennetähtaegse vabastamise korral elektroonilisele valvele allutada. See tähendab omakorda, et tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 järgi ei ole täidetud.
  4. Tõsi, KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda ennetähtaegselt vabastatu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui isik saadetakse riigist välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta selline võimalus aga hinnangut ennetähtaegse vabastamise eelduste täidetusele. Alles siis, kui ennetähtaegse vabastamise kõik eeldused on täidetud ja süüdimõistetu saab ennetähtaegselt vabastada, saab kohus asuda vaagima seda, kas loobuda süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest seoses tema riigist välja saatmisega või mitte. Käitumiskontrolli kohaldamisest loobumine ei saa olla eeltingimuseks, millest võiks sõltuda vabastamise eelduste täidetus. Nii ei saa ka elektroonilise valve kohaldamisest loobumine olla eeltingimuseks, et lugeda vabastamise formaalsed eeldused täidetuks. Kui seadusandja on pidanud vastuvõetavaks seda, et lühema karistusaja ärakandmise järel saab kinnipeetavat vabastada vaid elektroonilise valve kohaldamisega, aga riigist väljasaadetava isiku puhul ei saa sellist valvet kohaldada, siis järelikult ei saa sellise isiku ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg 2 p 1 (ja ka KarS § 76 lg 1 p 1) järgses olukorras üldse aktualiseeruda. Sellise isiku vabastamine on võimalik vaid KarS § 76 lg 2 p 2 (ja KarS § 76 lg 1 p 2) järgi, mil kohus võib pärast vabastamise formaalsete ja materiaalsete eelduste kaalumist otsustada, et loobub juba vabastamisele kuuluva isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest.
  5. Seega on maakohtu otsustus iseenesest õige. Et aga ringkonnakohtu argumentatsioon erineb maakohtu omast olulises ulatuses, muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhiosa, asendades selle põhjendused KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 3 alusel käesoleva määruse põhjendustega. Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.