) §-de 121 lg 2 ja 3, 1572 lg 1, 1573 lg 1 ja 424 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.03.2022 otsus Apellant süüdistatava Madis Hurda kaitsja Gennadi Kull Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Madis Hurt, isikukood 38308096025, isikuandmed maakohtu otsuses (KoT tlk 175) Kaitsja Gennadi Kull Kannatanud Y W RESOLUTSIOON
lg 2 p 2 ja 3 järgi esitatud süüdistuses, sest kohtule laekunud süüdistusakti kohaselt süüdistati Madis Hurta selles, et: - ta lõi oma endise elukaaslase W meessõpra Y 25.10.2020 kella 10.35 ajal XXX asuvas korteris rusikaga vasemale näopiirkonda nii, et kannatanu tundis füüsilist valu, W-l oli ninaverejooks ja vasaku silma piirkonnas hematoom; - ta lõi 13.02.2021 kella 08.45 paiku XXX asuvas korteris oma elukaaslast W lahtise käega vasakule poole lõuapiirkonda nii, et kannatanu tundis füüsilist valu ja löögipiirkond punetas; 2)
lg 1 järgi esitatud süüdistuses, sest kohtule laekunud süüdistusakti kohaselt süüdistati Madis Hurta selles, et ta kasutas W nõusolekuta viimast tuvastavaid isikuandmeid ja lõi kannatanu mainet kahjustades W-st väära ettekujutuse: - ta sisestas 09.07.2021 kell 21.04 XXX lehele intiimteenuste pakkumise kuulutuse, kus ta kasutas W nime, fotot, telefoninumbrit ja e-posti aadressi, milles sisaldus viide Y töökohale; - ta sisenes 12.07.2021-14.07.2021 erinevate kasutajanimede alt XXX kodulehelt juurdepääsetavasse jututuppa, kus ta esines Y-na ja jagas kannatanu telefoninumbrit, pakkudes intiimteenuseid; 3)
lg 1 järgi esitatud süüdistuses, sest kohtule laekunud süüdistusakti kohaselt süüdistati Madis Hurta selles, et ta otsis ajavahemikul 18.03.2021-27.03.2021 W tahte vastaselt, korduvalt, järjepidevalt ja kannatanu elu oluliselt häirival viisil kontakti oma endise elukaaslase W-ga lühisõnumite ja e-posti teel ning telefonitsi; sõnumid-kirjad-kõned olid häiriva sisuga ning tekitasid kannatanus depressiooni ja kannatanu blokeeris sõnumite saamise võimaluse: - ajavahemikul 18.03.2021-27.03.2021 otsis ta W-ga kontakti, saates telefoninumbrilt +XXXXXXXXXXX lühisõnumeid vähemalt 5-l korral lühisõnumeid saates; - ajavahemikul 18.03.2021-27.03.2021 otsis ta W-ga kontakti, helistades telefoninumbrilt +XXXXXXXXXXX vähemalt 14-korral ning numbrinäiduta numbrilt vähemalt 68-l korral; - ajavahemikul 18.03.2021-27.03.2021 otsis ta W-ga kontakti e-posti teel, saates kannatanule e-kirju aadressilt IIIIIII aadressile NNNNN vähemalt 34-l korral; 4) ta otsis korduvalt, järjepidevalt ja häirival viisil kontakti oma endise elukaaslase W-ga viimase tahte vastaselt kannatanule telefonitsi ja e-posti vahendusel; kõned-kirjad olid häiriva sisuga ning tekitasid kannatanus vaimset pinget ja depressiooni: - ajavahemikul 28.03.2021-20.07.2021 saatis ta W-le vähemalt 175- korral e-kirju e-posti aadressilt IIIIIIIIIII; - samal ajavahemikul helistas ta W-le vähemalt 439-l korral numbrinäiduta telefonilt; 5)
lg 1 järgi esitatud süüdistuses, sest kohtule laekunud süüdistusakti kohaselt süüdistati Madis Hurta selles, et ta juhtis 07.07.2021 kella 22.12 Harjumaal Klooga alevikus Maeru teel, Metsa tn ja Aedlinna tee vahel, suunaga Metsa tn mootorsõidukit Ford Transit 300S Van r/n XXXXXX juhile keelatud seisundis - tema veres tuvastati etanoolisisaldus 1,65 mg/g kohta (lõplik tulemus). Maakohus tegi kriminaalasjas 09.03.2022 otsuse, mille motiivid on kokkuvõtlikult järgmised: 2 Kriminaalasjas on tõendatud, et Madis Hurt lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas Y, kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustused. Madis Hurda versiooni vastastikusest kähmlusest lükkavad ümber kannatanul tuvastatud vigastused ja fakt, et Madis Hurdal endal neid ei olnud. Y sõrmenukkidel olid küll marrastused, kuid need olid seal juba varem: kui kannatanu on oleks Madis Hurta löönud nii kõvasti, et tema sõrmenukkidele jäid jäljed, pidanuks intensiivsete löökide tagajärjed olema näha Madis Hurda kehal. Järelikult Y üksnes tõrjus rünnet. Intsidenti nägi osaliselt pealt W, tema ütlused on usaldusväärsed, sest tunnistaja rääkis kohtus seda, mida nägi ning viitas kohe, kui ta midagi ei näinud. Madis Hurda võimalik hädakaitseseisund tõendatud ei ole. Madis Hurt soovis, et Y lahkuks, ta oli ärritunud ja valmis kõigeks, sh lükkas kannatanu koridori, lõi teda rusikaga vasakule näo piirkonda, jooksis kannatanule järgi ning jälitas teda. Madis Hurt pani teo (kannatanu löömise) toime vähemalt otsese tahtlusega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Madis Hurt lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas W ühe korra vasakule näopiirkonda nii, et kannatanu tundis valu ja sai tervisekahjustuse. Maakohus märkis, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Madis Hurt ja W olid kuriteosündmuse ajal lähisuhtes: pooled olid endised elukaaslased, nad elasid koos ja kasvatasid ühiselt kahte last. Madis Hurda ütlused ei ole usaldusväärsed: tema versioon ei klapi teiste kohtus esitatud ja uuritud tõenditega, eelkõige sündmuskohale tehtud väljakutsele reageerinud politseiniku Q ütlustega. Madis Hurt ja W tülitsesid. Madis Hurt ärritus, võttis W-lt telefoni ja dokumendid, peitis need ära ja lõi naist lahtise käega vasakule poole lõua piirkonda. Madis Hurt pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Maakohus märkis, et Madis Hurt kasutas vägivalda seega korduvalt: ta lõi nii Y kui W. Kriminaalasjas on tõendatud, et Madis Hurt kasutas W nõusolekuta kannatanu isikuandmeid, lõi W-st ebaõige ettekujutuse ja kahjustas kannatanu mainet. Madis Hurt sisestas veebisaidile XXX W nimel intiimteenuste pakkumise kuulutuse ja esines XXX kodulehelt juurdepääsetavas jututoas Wna, pakkus seal intiimteenuseid ja jagas kannatanu telefoninumbrit. Madis Hurt pani teo toime kavatsetult: ta soovis kannatanut alandada ja naise mainet kahjustada. Tahtluse astmele viitab Madis Hurda soov, et kannatanu ei saaks oma elu normaalselt jätkata ja Madis Hurda kõne kannatanule, kus ta uuris kas naisele ikka helistatakse ja ütles „paras sulle, hoor“. Kriminaalasjas on tõendatud, et Madis Hurt otsis W-ga korduvalt ja järjepidevalt häirival viisil kontakti ajavahemikul 18.03.2021-27.03.2021 ja 28.03.2021-20.07.2021. Madis Hurda tegevus häiris kannatanu igapäevaelu, kõned-sõnumid-kirjad olid häiriva sisuga ja nende eesmärgiks oli kannatanu alandamine, solvamine ning mõnitamine. Kontakti otsimine oli kannatanu tahte vastane, W blokeeris Madis Hurda telefoninumbri. W tundis hirmu, kartis luua uusi suhteid ja hakkas käima psühholoogi vastuvõtul. Madis Hurt pani teo toime kavatsetult: meest häiris, et kannatanu on oma eluga edasi liikunud ja ta tegi kõik, et naine ei saaks oma igapäevaelu rahulikult jätkata. Kriminaalasjas on tõendatud, et Madis Hurt juhtis 07.07.2021 kella 22.12 Harjumaal Klooga alevikus Maeru teel, Metsa tn ja Aedlinna tee vahel, suunaga Metsa tn mootorsõidukit Ford Transit 300S Van r/n XXXXXX juhile keelatud seisundis ehk purjuspäi. Madis Hurt pani teo toime otsese tahtlusega: tuvastatud joove 1,65 mg/g kohta on isikule endale selgelt tajutav. Maakohus tunnistas oma otsuse alusel Madis Hurda süüdi ja karistas teda: -
lg 2 p 2 ja 3 järgi vangistusega 8 kuud;
lg 1 järgi vangistusega 10 kuud;
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud;
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud;
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja Madis Hurdale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus; 3 - -
lg 1 alusel arvestati Madis Hurda karistusaja hulka 4 päeva eelvangistust (25.10.2020-26.10.2020, 13.02.202114.02.2021) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta, 1 kuu ja 26 päeva pikkune vangistus;
lg 1 ja 3 alusel jäeti Madis Hurdale mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata. Madis Hurt allutati 1 aasta ja 6 kuu pikkusele katseajale ja teda kohustati katseajal täitma kriminaalhooldaja järelevalve all
MS § 3101 alusel kannatanu W isikuõiguste kaitseks Madis Hurdale lähenemiskeeldu tähtajaga 2 aastat arvates maakohtu otsuse kuulutamist. Lähenemiskeelu järgi ei tohi Madis Hurt: - läheneda W-le isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 100m; - läheneda W elukohtadele aadressidel XXX ja YYY lähemale kui 100m; - suhelda või otsida igasuguseid kontakte W-ga igal viisil, sh vahetult, posti ning elektroonilise sidevõrgu vahendusel (postituste tegemise, telefoni, arvuti või muu elektroonilise sideseadme kaudu. Lähenemiskeeld ei kohaldu suhtlusele ja kontakteerumisele, mis on vältimatult vajalik Madis Hurda ja W ühise lapse osas kehtestatud suhtluskorra järgimiseks. Maakohus mõistis kooskõlas KrMS § 180 lg 1 Madis Hurdalt välja menetluskulu 3407,00 eurot (sh joobeseisundi tuvastamise kulu 44,00 eurot, kaitsjatasu 2382,00 eurot ja sundraha 981,00 eurot). 2. Apellatsioon: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.03.2022 otsuse vaidlustas osaliselt Madis Hurda kaitsja Gennadi Kull. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult: 1) tühistada maakohtu otsus osas, mille alusel kohus tunnistas Madis Hurda süüdi
Tühistatud osas teha uus lahend, mille alusel mõista Madis Hurt talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 2 ja 3 järgi õigeks; 2) tühistada maakohtu otsus osas, mille alusel kohus tunnistas Madis Hurda süüdi
Tühistatud osas teha uus lahend, mille alusel mõista Madis Hurt talle esitatud süüdistuses
lg 1 järgi õigeks; 3) tühistada maakohtu otsus osas, mille alusel kohus tunnistas Madis Hurda süüdi
Tühistatud osas teha uus lahend, mille alusel mõista Madis Hurt talle esitatud süüdistuses
lg 1 järgi õigeks; 4) tühistada maakohtu otsus osas, mille alusel kohus kohaldas W isikuõiguste kaitseks VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel Madis Hurdale lähenemiskeeldu 2 aastaks arvates kohtuotsuse kuulutamisest; 5) jätta muutmata maakohtu otsus osas, mille alusel kohus tunnistas Madis Hurda süüdi
lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 kuu pikkuse vangistuse ja jättis selle
lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata, määrates Madis Hurdale 2 aasta pikkuse katseaja ja kohustuse täita katseajal
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid; 6) Jätta kõik menetluskulud riigi kanda ja hüvitada kaitsja tasu. 4 Kaitsja märkis kokkuvõtlikult apellatsioonis järgmist: Episoodis, mis puudutab kannatanu Y kehalist väärkohtlemist, on maakohus rikkunud menetlusõigust. Viimane seisneb tõendite väärkäsitluses. Kaitsja tõi välja järgmised maakohtu eksimused tõendite hindamisel: - kohus on lugenud meelevaldselt kannatanu ütlused usaldusväärseks ja heitnud alusetult kõrvale Madis Hurda ütlused. Tunnistaja W ütlused on vastuolulised; - kohtu väide, et Y oli korterist lahkumas, ei ole õige ja see on vastuolus nii Y kui W ütlustega. Vahejuhtum leidis aset korteri koridoris, Y väljus korterist, sest Madis Hurt tõukas teda. Seejärel järgnes kähmlus, mille käigus lõid süüdistatav ja kannatanu teineteist. Maakohus ignoreerib Y lööke Madis Hurda pihta. Madis Hurt ei järgnenud kannatanule kohe, kuid kui ta korterist lahkus ja alla läks, oli kannatanu seal teda ootamas, rusikad püsti; - kohus on valesti järeldanud, et Madis Hurda näol puuduvad löömise jäljed – tõendina esitatud fototabelis on selgelt näha Madis Hurda näol olevad sinikad ja paistetus. Kohus ei lükanud ümber süüdistatava väidet selle kohta, et kahtlustatavana kinnipidamise protokollile lisatud fotolt on näha, kuidas tema vasakpoolne silmaalune on paistes ja otsa eest veidi sinakas; - kohus leidis, et kannatanu mõlemal käe sõrmenukkidel olnud marrastused olid seal varem. Kannatanu oma ütlustes seda ei öelnud vaid märkis, et ei mäleta kas ta sai Madis Hurdale pihta või mitte. Fakt, et Y sai vastastikuse rüseluse käigus Madis Hurdast rohkem kannatada ei tähenda veel seda, et ta ei löönud Madis Hurta esimesena. Maakohus ei ole arvestanud Madis Hurda ütlusi jõudude vahekorra osas. Episoodis, mis puudutab kannatanu W kehalist väärkohtlemist, on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ja andnud tõenditele vale hinnangu. Kaitsja tõi välja järgmised maakohtu eksimused: - maakohus on otsuses valesti märkinud, et Madis Hurt ja W olid lähisuhtes, sest poolte abielulised suhted lõppesid juunis 2020, s.o enne väidetavat kuriteosündmust. „Lähisuhe on kahe- või enama inimese vaheline pere-, sugulus, põlvnevus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas osapooled jagavad elukohta“ (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2015 lk 386); - maakohtu süüdimõistev otsus selles osas põhineb ainult W ütlustel. Madis Hurt ei eita seda, et neil oli W-ga sõnelus, kuid Madis Hurt ei ole naist löönud. Episoodides, mis puudutab Madis Hurda poolt kannatanu W nõusolekuta viimast tuvastavate isikuandmete kasutamist, nende abil kannatanust ebaõige mulje loomist ja seeläbi kannatanu maine kahjustamist, on kohus jätnud kõrvale Madis Hurda ütlused. Episoodides, mis puudutab Madis Hurda poolt kannatanu W-ga viimase tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt ja häirival viisil kontakti otsimist e-posti, telefoni ja lühisõnumite kaudu, on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Kaitsja tõi välja järgmised maakohtu eksimused: -
teokoosseis näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub
Eelnõu seletuskirja (385 XIII SE) järgi soovis seadusandja järgida konventsiooni art 34 ja seega kriminaliseerida konkreetsele isikule suunatud korduva, ähvardava iseloomuga käitumise, 5 mis tekitab teises inimeses hirmu. Konventsioon rõhutab jälitamise puhul eelkõige korduvust ja pidevat hirmu tekitamist; - Madis Hurt selgitas, et tema saatis kirju, sest W manipuleeris ja piiras tema suhtlust lastega – kui kannatanu oli vihane või solvunud, siis tal ei lubatud lapsi näha ja sel põhjusel toimus suhtlus kirja teel. Kirjade sisuks ei olnud ähvardused. Madis Hurda käitumises puudub ähvardav iseloom, mis võiks tekitada teises isikus hirmu. Madis Hurt on andnud ütlusi selle kohta, et ta ei soovinud W jälitada, ähvardada või käituda muul viisil, mis rikuks kannatanu tervist ja psüühilist heaolu. Eelnõu seletuskirjas sisalduvat ja Madis Hurda ütlusi silmas pidades ei ole seega õige maakohtu järeldus, et Madis Hurt on toime pannud
Lähenemiskeelu osas märkis kaitsja, et kuivõrd maakohtu otsus Madis Hurda süüdi tunnistamises
§-de 121 lg 2 p 2 ja 3, 1572 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi tuleb tühistada ja klient selles osas õigeks mõista, siis ei ole lähenemiskeelu kohaldamiseks seaduslikku alust. Lisaks on Madis Hurt andnud ütlusi selle kohta, et ta ei soovigi W-ga muul teemal kui ühised lapsed.
§-de 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning 1572 lg 1 oma kliendi ütlustele, kuid viimased ei haaku ülejäänud tõenditega. Maakohus seevastu hindas erinevalt apellandist tõendeid kogumis. Prokurör ei nõustunud apellandiga selles, et
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ajal ei olnud W ja Madis Hurt lähisuhtes. Poolte suhte iseloom vastab RKKKo lahendis nr 1-19-3377 kirjeldatud tunnustele ning järelikult tuleb Madis Hurda vägivallaakti W suhtes õiguslikult käsitleda lähisuhtevägivallana. Maakohtu poolt W isikuõiguste kaitseks seatud lähenemiskeeld on prokuröri arvates kõike eeltoodut silmas pidades põhjendatud. Prokurör oli seisukohal, et maakohtus uuritud tõenditega on üheselt tõendatud, et Madis Hurt otsus kannatanu W-ga korduvalt ja järjepidevalt, häirival viisil kontakti. Maakohus märkis otsuses õigustatult, et selline tegevus jättis negatiivse jälje kannatanu igapäevaelule, süüdistatava tegevus oli W tahte vastane. Prokurör märkis, et apellant on küll oma apellatsioonis ohtralt tsiteerinud karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu 385SE juurde lisatud seletuskirja, kuid jätnud tähelepanuta ja esile tõstmata väga olulise osa seletuskirjast ja nimelt: „eelnõuga loodav regulatsioon ei järgi täpselt konventsiooni sõnastust, kuna konventsiooni artikkel 34 sisaldab nii jälitamist kui ähvardamist, mis on
-is eraldi koosseisudena olemas ning nende kasutamine ahistava jälitamise juures tekitaks raskusi erinevate tegude kvalifitseerimisel Samuti ei ole kasutatud eelnõu sõnastuses tegevuse tulemuse väljendamiseks konventsiooni lauseosa - mis paneb teise isiku oma turvalise pärast muret tundma – kuna see on väga individuaalne, mis on kellegi jaoks turvalisus. Ka ei kasutata
-is tavapäraselt sellist väljendit. Küll aga esinevad kehtivas
-is sõnad „hirmutada“, „alandada“ ja „häirida“. Kuna nende tegude – näiteks hirmutamine – puhul ei pruugi olla eesmärk ja tulemus samasuunalised, siis on loodava sätte tekstis valikuna nii eesmärk kui tagajärg“. 6 Kannatanud W ja Y ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti ei esitanud. 4. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused: I. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide, esitatud apellatsiooni ja prokuröri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon põhjendamatu. Apellant taotleb ringkonnakohtult otsuse vaidlustatud osas, mis puudutab Madis Hurda süüdi tunnistamist
§-de 121 lg 2 p 2 ja 3 ning 1572 lg 1, tõendite ja sellest tulenevalt maakohtu järelduste ümber hindamist. Valitseva arvamuse järgi ei ole apellatsioonimenetlus aga sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu rolliks on eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Vältimaks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise tulemina maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist, peab ringkonnakohus eriti põhjalikult motiveerima otsust, milles teeb süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse. Apellatsioonikohtul tuleb sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda sootuks teistsugune hinnang (vt nt RKKKo nr 3-1-1-23-11, 1-16-6115, 1-20-1301, 1-19-10157). Üldistavalt on maakohus käeoleval juhul teinud apellandi hinnangul ühe, kuid selle eest väga kaaluka eksimuse: maakohus tunnistas meelevaldselt asja lahendamisel ebausaldusväärseks ja heitis sellest tulenevalt täielikult kõrvale Madis Hurda ütlused. Väga lihtsustatult väidab apellant seda, et Madis Hurt rääkis tõtt, kõik ülejäänud valetasid ja osalt ka kirjalikud tõendid ei kajasta tegelikkust. Samas ei esita apellant mitte ühtegi toekat argumenti, mis ringkonnakohut selles kõiges veenaks: sisuliselt tuleks Madis Hurt tunnistada ainukeseks ja absoluutselt usaldusväärseks tõendiallikaks olukorras, kus kõik muu räägib risti-vastu sellele, mida ta väidab. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus iga üksiku episoodi juures ära näidanud selle, miks Madis Hurda jutt ei klapi teiste asjas kogutud tõenditega (sh nii isikulised tõendiallikad kui ka kirjalikud tõendid). Tõendikogumile sootuks teistsuguse hinnangu andmise vajadus asjas puudub. Apellandi hinnangul on maakohus lisaks tõendite väärkäsitlusele kohaldanud Madis Hurda süüdi tunnistamisel
lg 1 järgi valesti materiaalõigust, sest eelnõu seletuskirja järgi oleks vaja veidi enamat, kui maakohus tuvastas. Madis Hurda süüdi tunnistamisel
lg 2 p 2 ja 3 järgi on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust, sest süüdistatav ja kannatanu ei olnud lähisuhtes. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus Madis Hurda tegevust
§-de 1573 lg 1 ja 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseerides eksinud. Ühel puhul on apellant ise normi valesti tõlgendanud ning teisel juhul eiranud oma kliendi ja kannatanu ütlusi vastastikuse suhte iseloomu kohta. Käesolevas asjas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul apellandi osutatud vigu teinud ja sel põhjusel ei jõua ringkonnakohus apellandi soovitud tulemuseni, s.o Madis Hurda õigeks mõistmiseni apellatsioonis taotletud osas. Ringkonnakohus jääb asja lahendamisel apellatsiooni piiridesse. Maakohtu seisukohti, millega kohtukolleegium nõustub, ei ole kooskõlas KrMS § 342 lg 3 p 1 paslik üle korrata. Ringkonnakohus esitab oma põhjendused järgmiselt: seisukohad apellatsiooniväidete osas kuriteosündmuste ajalises 7 järjestuses (II-IV), lähenemiskeeld (V), kokkuvõte (VI) ja apellatsioonimenetluse menetluskulu otsustus (VII). II. Episoodis, mis puudutas kannatanu Y kehalist väärkohtlemist, asus maakohus kokkuvõtvalt järgmisele seisukohale: Madis Hurt lõi Y rusikaga näo vasakusse piirkonda, sest talle ei meeldinud, et kannatanu suhtleb tema endise elukaaslasega. Y tundis Madis Hurda löögist valu ja sai tervisekahjustusi. Madis Hurda versioon vastastikusest kähmlusest ei ole tõsiseltvõetav, sest kinnipidamisel tal tervisekahjustusi ei tuvastatud. Puuduvad asjaolud, mis annaks alust rääkida Madis Hurda hädakaitseseisundist: Madis Hurt provotseeris kannatanut, nõudis viimase lahkumist oma endise elukaaslase korterist ja jälitas kannatanut ka siis, kui viimane oli korterist juba väljunud. Kannatanu Madis Hurt ja W on öelnud, et kannatanu Madis Hurta ei löönud vaid tõrjus üksnes viimase lööke. (KoTo tlk 178). Apellant maakohtuga ei nõustunud. Esmalt on apellandi hinnangul alusetu maakohtu väide, et Y oli korterist lahkumas ja paar trepiastet alla minemas, sest see on vastuolus nii Y kui W ütlustega; kogu vahejuhtum leidis aset koridoris. Kuidas see apellandi väide on asjasse puutuv, seda ringkonnakohus ei mõista. Fakt on see, et mitte keegi – W, Y ning viimaks ka Madis Hurt ise - ei väitnudki midagi muud kui seda, et süüdistuse esemeks olnud sündmus toimus koridoris. Kohtuistungil on Y öelnud, et „minupoolset suhtlust muud ei olnud, kui et Hurt tahtis, et ma ära läheksin. Kui korduvalt öeldi, et hakka astuma. Y poolt selget vastust ei tulnud, mida teha, panin siis kingad jalga ja läksin korterist välja […] trepikojas juhtusid sündmused, millest teadlikud olete“ (KoTo tlk 22). W selgitas, et „Madis karjus ja W kuulas. W keeras korraks selja, läks välja. Madis pani lapse maha ja selja tagant lõi, kui W oli korteri uksest väljas“ (KoTo tlk 25 pöördel). Y on öelnud seda, millele apellant viitas – usun, et 1,5-2m [kaugusel W korteri uksest] hakkasin trepist alla minema, olin võib-olla kaks astet teinud (KoTo tlk 22). Ringkonnakohus märgib, et väljend võib-olla kätkebki reeglina endas tõendiallika kõhklust teatud detailide paikapidavuses. Antud juhul ei meenu kannatanule see, millisel trepiastmel ta võis olla. Samas on Y ütlustest järeldatav tõsiasi, et süüdistatavale ette heidetud löök tabaski kannatanut tema enda ütluste järgi koridoris. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis rõhub apellant jätkuvalt sellele, millele maakohtuski: tegelikult toimus koridoris vastastikune kähmlus, s.o maakohu järeldus on vale, et Madis Hurt lõi Y ning viimane piirdus üksnes kaitsetõrjega. Seda, et vastastikune kaklus algas siis, kui Y justkui soovis korterisse jääda ja midagi nö klaarima hakata, väitis kohtus ainult Madis Hurt (KoTo tlk 156), kuid tema ütlused tunnistas maakohus ebausaldusväärseks. Viimase seisukohaga on ringkonnakohtul põhjust nõustuda, sest maakohus on õigesti viidanud, et Madis Hurda versiooni ei toeta mitte üks asjas esitatud ja uuritud tõend. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on kõrvutanud kannatanu ütlusi kirjalike tõenditega, mis kätkevad endas Y-l tuvastatud vigastusi (ringkonnakohtule arusaadavalt KoTo 177) ning nentinud, et sündmust osaliselt pealt näinud tunnistaja W rääkis kohtus kindlas kõneviisis üksnes sellest, mida ta nägi. Viimase väitega ringkonnakohus nõustub. Nii näiteks on W öelnud, et ta nägi, et ta [Madis Hurt] lõi, aga mitte täpselt kuhu või siis kõik käis nii kiiresti, ei saanud aru, kui kõva löök oli (KoTo tlk 26). Eeltoodu viitab üpris üheselt sellele, et tunnistaja markeeris oma ütlustes need momendid, mida ta selgelt ei tajunud, mitte ei hakanud oletama. Maakohus on ringkonnakohtu arvates adekvaatselt põhjendanud, miks ei saa pidada süüdistatava ütlusi usaldusväärseks: mitte midagi sellist, mida väitis Madis Hurt (s.o vastastikune kaklus) ei toimunud, sest Madis Hurda versiooniga nõustumise korral pidanuks maakohtu arvates 8 süüdistatava kehal olema kakluse jäljed, kuid neid seal maakohtu hinnangul ei olnud (vt KoTo tlk 178 esimene lõik). Apellandi arvates on maakohus seevastu mööda vaadanud sellest, et tõendina esitatud fototabelis olevatel ülesvõtetel on Madis Hurda näos selgelt näha sinikaid ja paistetust. Ringkonnakohus tutvus apellandi viidatud tõendiga (KoTo tlk 38) ning märgib maakohtuga nõustuvalt, et kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (KoTo tlk 35-37) mille lisaks on vaidlusalused fotod, sisaldub märge kinnipeetaval vigastuste puudumise kohta. Kooskõlas KrMS § 218 lg 1 p 6 kantakse isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kinnipeetu riiete ja tervisekahjustuste kirjeldus. Viidatud säte on imperatiivne ja ei jäta protokolli koostajale võimalust protokolli vorminõudeid eirata. Käesoleval juhul on Madis Hurta kahtlustatavana kinnipidamisel pildistatud ning tuleb tõdeda, et protokolli koostaja, maakohus ja lõppeks ka ringkonnakohus ei näe seda, mida apellant ja Madis Hurt (viimase sõnavõttu vt KoTo 27 pöördel ja ütlusi tlk 158) rõhutavad – nimelt seda, et nendel fotodel on Madis Hurda silm sinine ja otsmikuesine veidi sinakas. Maakohus on selle väite ümber lükanud öeldes, et kahtlustatavana kinni pidamisel Madis Hurdal vigastused puudusid ja nii tegelikult tõenditest nähtubki. Maakohus on seega õigustatult jätnud kõrvale Madis Hurda ütlused selle kohta, et Y lõi teda 3-4 korda rusikaga näkku. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava sõnu tõe pähe võttes peaksid tema näol pärast kirjeldatud lööke mingisugused välised vigastused siiski ilmnema. Seda, et ta ei näinud politsei saabumisel Madis Hurdal mittemingisuguseid vigastusi, väitis kohtus ka tunnistaja W (KoTo tlk 26). Järelikult on apellandi kriitika põhjendamatu, ringkonnakohus ei näe, et maakohus pidanuks antud juhul lähtuma lahendi tegemisel Madis Hurda kaitseväidetest. Järgnevalt kritiseeris apellant maakohtu järeldust, et vaatlusel kannatanu mõlema käe sõrmenukkidel ilmnenud marrastused olid seal varem. Värskete marrastuste ilmnemine kannatanu ülajäsemetel kinnitaks apellatsioonikohtu arusaamise järgi koostoimes Madis Hurda sinise silma ja otsmikuga apellandi versiooni vastastikusest ründest ning kannatanust lähtunud piisava intensiivsusega vägivallast. Vastab tõele, et Y kohtus võimalike varasemate marrastuste kohta oma sõrmenukkidel midagi ei öelnud ja seda väga lihtsal põhjusel – keegi sellist küsimust kannatanule ristküsitlusel ei esitanud. Samas on apellant apellatsioonis valesti viidanud, et Y ei mäletanud kas ta sai Madis Hurdale pihta või mitte – väide selle fakti mittemäletamise kohta kannatanu ristküsitluse käiku kajastavas kohtuistungi protokolli osas puudub (KoTo 21-22 pöördel). Puutuvalt sõrmenukkidel olevatesse marrastustesse nendib ringkonnakohus, et need kannatanul olid. Y läbivaatusel (KoTo tlk 31-34) on vaatluse käigus tuvastatud, et kannatanu mõlema käe nimetissõrme nukkidel olid marrastused. Fotol nr 5 (KoTo tlk 34) on kujutatud kannatanu vasak käsi ning skeemil (KoTo tlk 32) osundatud kohas on õrn ja vaevumärgatav kriim. Erinevalt maakohtust ei julge ringkonnakohus väita, et see jälg oli seal varem, enne Madis Hurda rünnet – tõsikindlalt saaks seda öelda juhul, kui Y oleks seda ristküsitlusel sõnaselgelt öelnud. Samas arvestades kannatanu ütlusi selle kohta, et ta tegeles enda kaitsmisega, s.o löökide tõrjumisega - ei ole välistatud, et see kriim tekkis kaitsetõrje käigus (vt siinkohal kannatanu ütlused KoTo tlk 22 – „loomulikult, peale seda, kui olin saanud löögi, tõrjusin, et mitte seeriat lisaks saada“). Kannatanu on kohtus ka selgitanud, mida tähendas tõrjumine (vt KoTo tlk 22 pöördel) – „tõrjumine tähendab seda, et võtad löögi vastu ja lihtsalt tõrjud. Ringkonnakohus nendib, et löögi „vastu võtmine“ tähendab seda, et kannatanu oli Madis Hurdaga teatavas puutumuses ning tõrje käigus võisidki need marrastused tekkida. Fakt on see, et kannatanu eitas kategooriliselt Madis Hurda löömist ning seda kinnitab ka süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja sellele lisatud fotod. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks apellandi etteheide selles, et maakohus ei arvestanud Madis Hurda ütlusi jõudude vahekorra osas. Kohtuistungi protokollidest ei loe ringkonnakohus mitte kuidagi välja seda, et apellant oleks maakohtus sellele detailile rõhku asetanud ja esitanud nii kannatanule kui oma kliendile ristküsitluse käigus küsimusi pikkuse, kaalu, treenituse ja miks mitte ka võitluskunstide valdamise kohta. Vastupidiselt apellatsioonis väidetule on tunnistaja W kohtus 9 maininud, et jõudude vahekord oli Y kahjuks (vt W ütlused KoTo tlk 26 – „ta [Y – kohtu märkus] ainult vältis lööke. On kaks korda Madisest väiksem ka“. Võimalikku jõudude vahekorda ilmestab ringkonnakohtu arvates üpris ilmekalt Madis Hurda kirjeldus selle kohta, kuidas teda rusikad püsti ootav Y minema plagas, kui ta lahtiste kätega kannatanu poole läks öeldes mis arvad, et ma kardan sind. Arvestades seda, et taganemismanöövriks puudunuks jõudude apellandi viidatud vahekorra puhul ringkonnakohtu arvates igasugune vajadus, on apellandi poolt kritiseeritud maakohtu hinnang kohane. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et apellant ei ole maakohtu järeldustega lihtsalt nõus, kuid see ei tähenda ringkonnakohtu arvates seda, et maakohus on tõendite hindamisel midagi valesti teinud. Kuivõrd maakohus tõendite hindamisel ei eksinud, on ringkonnakohtu hinnangul õiged ka maakohtu järeldused Madis Hurda süüküsimuses otsuse osas, mis puudutab Y kehalist väärkohtlemist. II. Episoodis, mis puudutab kannatanu W kehalist väärkohtlemist, märkis maakohus järgmist: Madis Hurt lõi oma elukaaslast W ühe korra lahtise käega vasakule poole lõua piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja sai tervisekahjustuse, s.o punetuse vasakul pool lõuapiirkonnas. Apellant ei nõustunud maakohtu järeldusega selles, et Madis Hurt ja W olid kuriteosündmuse ajal lähisuhtes märkides, et poolte abielu lõppes juunis 2020, mis on enne süüdistuses märgitud aega. Apellant tsiteeris
kommenteeritud väljaannet, mille järgi on „lähisuhe kahe- või enama inimese vaheline pere-, sugulus, põlvnevus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas osapooled jagavad elukohta“ (2015, lk 386). Apellandi hinnangul on maakohus sel põhjusel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Valitseva arvamuse järgi (vt RKKKo 1-19-3377) tuleb lähisuhte määratlemisel lähtuda sisulisest ühiselulisest sidemest inimeste vahel. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel. Juhul, kui abi- või kooselu on tegelikkuses lõppenud, tuleks eeldada ka lähisuhte lõppu, kuid mõningatel juhtudel võib see jätkuda ka pärast lahkuminekut. Kirjeldatud olukorras tuleb see konkreetseid asjaolusid arvesse võttes igal üksikjuhtumil tuvastada. Maakohus on otsuses nentinud, et Madis Hurt ja W olid endised elukaaslased, kuid nad kasvatasid koos ühist last ja W last naise varasemast kooselust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et Madis Hurt ja W olid lähisuhtes. Apellant on kliendi ütlustele tuginevalt väitnud, et poolte abielulised suhted lõppesid juunis 2020, kuid jätnud tähelepanuta selle, et Madis Hurt jagas talle etteheidetava teo toimepanemise ajal kannatanuga ühist eluaset, kus elasid ka alaealised lapsed (üks Madis Hurda bioloogiline laps ja teine kannatanu varemast kooselust, kelle kohta Madis Hurt avaldas, et ta on lapse jaoks olnud ainukene isa, keda too tunneb – vt KoTo tlk 156 pöördel). W on helistanud häirekeskuse numbrile 112 (KoTo tlk 50) ja palunud abi seoses sellega, et tema mees Madis Hurt lõi teda. Kannatanu selgitas kohtus, et ta oli Madis Hurdaga eluaset jaganud paar kuud enne intsidenti, kuid asjad läksid halvaks ja ta palus mehel lahkuda. Apellant jätab tähelepanuta selle, et kuigi poolte abielu lõppes juunis 2020, on Madis Hurt kohtus avaldanud, et pärast abielu lõppemist üritas ta oma peret tagasi saada (KoTo tlk 157 pöördel); kooselu lõpetamine oli kannatanu algatus ning septembri 2020 lõpuks, enne W (W – kohtu märkus) intsidenti olid suhted juba üsna soojad ning kaks nädalat peale W intsidenti hakkasid nad jälle koos elama ning kooselu lõppes pärast veebruaris 2021 toimunud sündmust (KoTo tlk 158 pöördel) ehk pärast käesoleva kriminaalasja raames käsitletud kannatanu löömist. Maakohus on käesolevas asjas seega põhjendatult jõudnud järeldusele, et W ja Madis Hurt olid vaatamata abieluliste suhete 10 lõppemisele sündmuse toimumise ajal lähisuhtes: mõlemad on riimuvalt kinnitanud, et nad ühel hetkel nö üritasid uuesti. Apellandi vastuväide jääb seega tagajärjetuks. Järgnevalt heidab apellant maakohtule ette seda, et viimane on Madis Hurta süüdi mõistes lähtunud ainult W ütlustest. Ringkonnakohus ei saa apellatsiooni tervikuna hinnates märkimata jätta, et apellandi seisukoht on mõneti vastuoluline. Ühest küljest heidab apellant maakohtule ette otsustuse rajamist ühele tõendile ja teisest küljest soovib apellant, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse ja mõistaks Madis Hurda õigeks, sealjuures üksnes viimase ütlustele tuginedes (vt nt apellatsiooni osa, mis puudutab Madis Hurda tegu
Episoodis, mis puudutab W löömist, heidetakse Madis Hurdale sisuliselt ette elukaaslase kallal vägivallatsemist koduseinte vahel ajal, mil peale elukaaslaste olid kodus lapsed (2-aastane ja 4aastane). Perevägivalla puhul on tunnistajate puudumine üldjuhul reegliks: väga sageli ei olegi kedagi kes midagi kahe inimese vahel väidetavalt toimunud vahejuhtumeid oleks vahetult pealt näinud või on juures olnud üksnes alaealised. Viimaste ülekuulamine või ülekuulamata jätmine on menetleja kaalutlus, teatud juhtudel on tõendi kogumata jätmine kahtlemata ka risk. Samas on riigikohus korduvalt rõhutanud seda, et põhimõtteliselt on võimalik isiku süüditunnistamine ka üksnes ühele tõendile tuginevalt ning selliseks tõendiks võivad muuhulgas olla ka kannatanu ütlused. Kui viimased on kriminaalasja lahendamisel ainus või määrava tähtsusega tõend, tuleb kohtul kannatanu ütlusi hinnates käsitleda iseäranis põhjalikult kõiki ütluste usaldusväärsust mõjutavaid asjaolusid (viimati RKKKo 1-15-10967). Maakohus on otsuses nentinud, et peab kannatanu W ütlusi usaldusväärseks, sest need on kooskõlas teiste tõenditega ning seevastu kõrvutades Madis Hurda ütlusi ülejäänud tõendikogumiga on selge, et Madis Hurt valetab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Maakohus on otsuses (KoTo tlk 178 pöördel) märkinud, et kannatanu sõnu löögi kohta kinnitab W läbivaatuse protokoll (KoTo tlk 46-49) mille järgi tuvastati vaatluse käigus kannatanu näol vasakul pool lõua all punetus. Kannatanu helistas häirekeskusesse ja kurtis, et mees lõi teda. Kutsele reageerinud politseiametniku rinnakaamera salvestis (KoTo tlk 51-53), valdusesse sisenemise protokoll (KoTo tlk 55-63) ning tunnistaja Q (ütlused KoTo tlk 26 pöördel) kinnitasid seda, et Madis Hurt oli agressiivne, ärritunud, ei avanud ust ja ei allunud politseiametnike korraldustele. Kannatanu telefon ja laste dokumendid olid korterisse peidetud, kuigi Madis Hurt esemete peitmist eitas. Kokkuvõtvalt ei nõustunud maakohus Madis Hurdaga selles, et W lavastas sündmuse ja kutsus seejärel politsei. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel lihtsalt võtnud kätte ja eelistanud kannatanu sõnu Madis Hurda omadele vaid maakohus on kontrollinud nii kannatanu kui Madis Hurda versioone neid ülejäänud (kaudsete) tõenditega kõrvutades. Kokkuvõtvalt on apellandi etteheited ringkonnakohtu hinnangul alusetud ning järelikult ei pea ringkonnakohus vajalikuks revideerida maakohtu järeldusi Madis Hurda süüküsimuses. III. Episoodides, mis puudutab Madis Hurda poolt kannatanu W nõusolekuta viimast tuvastavate isikuandmete kasutamist, nende abil kannatanust ebaõige mulje loomist ja seeläbi kannatanu maine kahjustamist, tuvastas maakohus, et Madis Hurt sisestas veebisaidile XXX W nimel intiimteenuste pakkumise kuulutuse ning esines lehel XXX juurdepääsetavas jututoas W-na - Madis Hurt jagas naise telefoninumbrit ja pakkus intiimteenuseid. Maakohus märkis, et ilmselgelt kahjustas Madis Hurt W mainet. 11 Apellant avaldab apellatsioonis rahuolematust selle üle, et maakohus jättis asja lahendamisel kõrvale Madis Hurda ütlused. Apellandi taotluse järgi tuleks ringkonnakohtul maakohtu viga kõrvaldada ning Madis Hurt õigeks mõista. See ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik. Kohtule esitatud apellatsioonist ei selgu, mis põhjustel pidanuks maakohus eelistama Madis Hurda ütlusi olukorras, kus apellant ise ka möönab lõppeks seda, et klient ei osanud selgitada, kuidas aktiveeriti XXX üles riputatud ja W andmeid sisaldanud kuulutus tema kasutuses olevalt abonentnumbrilt IIIIIIII. Maakohus on oma otsuses nentinud, et teiste tõenditega ei ole kooskõlas Madis Hurda sõnad selle kohta, et ta ei ole W isikuandmete kasutamisega seotud. Sel põhjusel ei pidanud maakohus Madis Hurda ütlusi usaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Maakohtu protokollidest nähtub, et Madis Hurt ei ole kohtulikul uurimisel esitanud mitte ühtegi sellist kaitseversiooni mida oleks võimalik kontrollida. Olukorras kus inimene ütleb lakooniliselt, et „pole teinud“ ei jäägi kohtul muud üle, kui otsustada olemasolevate tõendite pinnalt kas see väide vastab tõele või mitte. Käesolevas asjas räägib õige mitu asjaolu selle kasuks, et Madis Hurt pani toime teo(d) milles teda süüdistati. Esiteks on maakohus tuginenud kannatanu ütlustele, milles kannatanu andis ülevaate sellest kuidas ta avastas oma isikuandmete väärkasutuse (KoTo tlk 180) ning ütles, et ta esitas menetlejale asjaomased kuvatõmmised (KoTo tlk 180). Kannatanu avaldas, et omavahelises vestluses Madis Hurt tunnistas tema andmete kasutamist süüdistuses märgitud keskkondades (KoTo tlk 180). Maakohus tuvastas, et W rääkis tõtt: kuulutus veebilehel XXX aktiveeriti Madis Hurda kasutuses oleva abonentnumbri kaudu ning XXX estchat.ee serveris asuvasse jututoa serverisse siseneti küll erinevate kasutajanimedega, kuid viimastel on ühine küpsiste indentifikaator mis on mh seotud erinevate IP-aadressidega, mille kasutajaks on Madis Hurt (KoTo tlk 180 pöördel). Maakohus on ringkonnakohtu arvates seega jõudnud korrektselt arusaamani, et Madis Hurt ongi teinud seda, mida talle esitatud süüdistuses ette heideti. Maa- ja ka ringkonnakohtul ei ole võimalik mitte kuidagi öelda, et Madis Hurda sõnu peaks eelistama olukorras kus nende usaldusväärsust ei kinnita mitte ükski esitatud ja uuritud tõend. Kokkuvõtvalt ei ole ringkonnakohtul võimalik rahulda apellatsiooni ka selles osas ning Madis Hurda süüküsimuses ei ole seega alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. IV. Episoodides, mis puudutab Madis Hurda poolt kannatanu W-ga viimase tahte vastaselt korduvalt, järjepidevalt ja häirival viisil kontakti otsimist e-posti, telefoni ja lühisõnumite kaudu, on maakohus apellandi arvates eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohtule arusaadavalt ei vaidlusta apellant siinkohal maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid, s.o seda, et Madis Hurt otsis kannatanu W-ga viimase tahte vastaselt korduvalt ja järjepidevalt kontakti ajavahemikel 18.03.2021-27.03.2021 ning 28.03.2021-20.07.2021 nii telefonitsi (kõned ja lühisõnumid) kui eposti teel. Apellandi hinnangul on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Eksimus seisneb selles, et maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ei vasta
Mittevastavus seisneb apellandi arvates selles, et Madis Hurda poolne kontakti otsimine oli tingitud kannatanupoolsest manipuleerimisest ning asjaolust, et kannatanu piiras tema suhtlust lastega. Madis Hurda eesmärgiks ei olnud W jälitamine, ähvardamine ega muu kannatanu tervist ja heaolu psüühikat rikkuda tahtev tegevus. Ringkonnakohtu arvates ei anna apellatsioonis esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, mille alusel Madis Hurt tunnistati süüdi
12 Esiteks nõustub ringkonnakohus prokuröri kirjalikus seisukohas esitatuga, et apellant on tsiteerinud karistusseadustiku ja välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu 385SE seletuskirja valikuliselt. Ringkonnakohus ei pea siinkohal vajalikuks korrata prokuröri vastuses esitatud tsitaati. Teiseks loetakse ahistavaks jälitamiseks kooskõlas
teise isikuga korduvat või järjepidevat kontakti otsimist, teise isiku jälgimist või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumist, kui kirjeldatud tegevuse eesmärgiks või tagajärjeks on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Apellant keskendub ringkonnakohtu hinnangul mõnevõrra liigselt ja seletuskirja valguses ka vääralt sellele, et
puhul oli seadusandja sooviks (tulenevalt 2011.a Istanbuli konventsiooni art 34) kriminaliseerida eelkõige ähvardava iseloomuga käitumine, mis tekitab teises isikus hirmu. Ringkonnakohus nendib, et normi tuleb esmalt tõlgendada grammatiliselt ning
teokoosseis on täidetud, kui normis kirjeldatud järjepideva ja korduva tegevuse läbi on kannatanut kas hirmutatud, alandatud või muul viisil oluliselt häiritud või on eeltoodu seatud tegevuse eesmärgiks. Apellant jätab tähelepanuta, et tema kliendile ei heidetud ette W jälitamist, ähvardamist või käitumist muul viisil vaid kannatanuga viimase tahte vastast ja igapäevast elu-olu häirivat, korduvat ja järjepidevat kontakti otsimist nii intensiivselt ja häirival viisil, et W igapäevane elu sai häiritud, tal tekkis vaimne pinge ja depressioon. Kirjeldatud etteheite tegemist
Teiseks ei vaidlusta apellant faktilisi asjaolusid, s.o seda, et Madis Hurt võttis või üritas võtta süüdistuses näidatud ajavahemikel ja ulatuses kannatanu W-ga ühendust telefonitsi või e-posti teel. Süüdistuses kirjeldatud tegevuste ajaline kestus on järelikult siis vastavalt 10 päeva ja veidi alla 4 kuu. Madis Hurt otsis seega 10 päeva jooksul W-ga kontakti järgmiselt: saatis kannatanule 5 lühisõnumit, helistas numbrinäiduga abonentnumbrilt 14 korda ja numbrinäiduta abonentnumbrilt 68 korda ning saatis kannatanule 34 e-kirja. Kokku oli kontaktipüüdlusi seega 10 päeva jooksul 121 korral, s.o keskmiselt 12x päevas. Madis Hurt otsis 4 kuu jooksul W-ga kontakti järgmiselt: saatis kannatanule 175 e-kirja ja helistas numbrinäiduta telefoninumbrilt vähemalt 439 korda. Kokku oli kontaktipüüdlusi seega 4 kuu jooksul 614 korda, s.o ca 5x päevas. Ringkonnakohus nendib, et eeltoodut saab pidada kahtlusteta korduvaks ja järjepidevaks. Asjaolu, et W ei soovinud Madis Hurdaga suhelda (nt blokeeris Madis Hurda abonentnumbri), tuvastas maakohus kannatanu ütlustele tuginevalt ning seda apellant ka ei vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul ületab kirjeldatud sekkumise määr selgelt keskmise objektiivse kõrvalseisja taluvuse piiri. Ja seda veel olukorras, kus üks pool on teisele märku andnud, et ta ei soovi suhelda. Maakohus jõudis ringkonnakohtu arvates pärast tõendite hindamist korrektsele järeldusele, et Madis Hurda kõned, sõnumid ja kirjad olid W jaoks häiriva sisuga (KoTo 182). Maakohus on otsuses käsitlenud kannatanu ütlusi, milles viimane avab üldistavalt kõnede, sõnumite ja kirjade sisu ning esitab mõned meeldejäävamad (ehk kannatanut enim häirinud) peaaegu sõna-sõnalt (KoTo tlk 181). Arvukad pöördumised, milles kostitatakse teist väljenditega stiilis „hoor“, „rongaema“, „väljaveninud v***ga küürakas kurg“ ei jäta ringkonnakohtu arvates ruumi kahtlustele, et need on adressaadi jaoks häirivad. Maakohus on mh viidanud ka W hirmutanud kirjale, milles Madis Hurt kirjutas kannatanule, et laps jäi auto alla (KoTo 182). Täiesti ainetu on apellandi väide, et Madis Hurda eesmärk W-le sellise sisuga teadete edastamisel ei olnud kannatanu alandamine või häirimine. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tõendeid kogumis hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et Madis Hurt alandas, solvas ja mõnitas W ning kokkuvõtvalt häiris see kõik üpris oluliselt kannatanu igapäevaelu. Kõrvale tuleb jätta apellandi viide Madis Hurda ütlustele selle kohta, et ta ei soovinud W jälitada, ähvardada või käituda muul viisil, mis rikuks kannatanu tervist ja psüühilist heaolu. Sarnaselt maakohtuga leiab kohus, et käsilolevas kriminaalasjas iseloomustab Madis Hurta läbivalt eneseõigustamine. 13 Ringkonnakohtu arvates on maakohus otsuses (KoTo tlk 182) õigesti järeldanud, et Madis Hurda tegevus oli tingitud lihtsast tõsiasjast: teda häiris, et kannatanu on oma eluga edasi liikunud ning seega tegi Madis Hurt kõik endast oleneva, et kannatanu ei saaks oma igapäevaelu rahulikult jätkata. Apellant viitas küll Madis Hurda selgitustele selle kohta, et viimane saatis kirju, sest W manipuleeris ja piiras tema suhtlust lastega: kui kannatanu oli vihane või solvunud, siis tal ei lubatud lapsi näha ja sel põhjusel toimus suhtlus kirja teel. Kahtlemata on PKS järgi isal õigus ja ka kohustus osaleda oma lapse kasvatamisel, kuid laste hooldusõigust puudutavad küsimused lahendatakse siiski KOV lastekaitsespetsialiste kaasates või kohtus, mitte lapse emale massiivselt mõnitavaid, alandavaid ja häirivaid sõnumeid saates. Arvestades Madis Hurda alusetut kirja kannatanule selle kohta, et laps jäi auto alla, ei ole ringkonnakohtu arvates kuigivõrd tõsiseltvõetavad ja usaldusväärsed apellandi viited, et kannatanu kasutab lapsi temaga manipuleerimiseks. Kokkuvõtvalt ei tähelda ringkonnakohus, et apellandi väited annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks osas, mille alusel Madis Hurt tunnistati süüdi
V. Apellant vaidlustas Madis Hurda suhtes kohaldatud lähenemiskeelu, vaidlustamata sealjuures VÕS § 1055 sätestatud materiaalõiguslikke eeldusi. Apellant märkis üksnes seda, et kuivõrd Madis Hurt tuleb tema nägemuse järgi
§-de 121 lg 2 p 2 ja 3, 1572 lg 1 ja 1573 lg 1 järgi õigeks mõista, siis tuleb tühistada ka maakohtu kohaldatud lähenemiskeeld, mis seati W isikuõiguste kaitseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lähenemiskeelu kohaldamine teenib kannatanu eraelu ja tervise (eelkõige vaimse heaolu) kaitset (vt siinkohal PS §-d 26 ja 28). Kannatanu on maakohtus öelnud, et Madis Hurt lõpetas tema kimbutamise pärast ajutise lähenemiskeelu kohaldamist ning viimane ei ole takistanud (võõras)isa suhtlust kasvatamist ja hoolt vajava(te) alaealis(t)ega (KoTo tlk 24 ja 24 pöördel). Järelikult õigustas ajutine lähenemiskeeld oma eesmärke ning sarnaselt maakohtuga on ringkonnakohuski veendunud, et selle kohaldamine on põhjendatud ning vajalik. Ringkonnakohus nendib, et Madis Hurt on siiski süüdi mõistetud kannatanu kehalises väärkohtlemises ja ahistavas jälitamises ning järelikult on ainetu apellandi viide sellele, justkui oleks lähenemiskeeld tarbetu, sest Madis Hurda nägemuse järgi ei ole tal olnud kunagi põhjust kannatanuga muul teemal peale laste suhelda. VI. Arvestades kõike eeltoodut jätab ringkonnakohus apellandi apellatsiooni tervikuna rahuldamata. Apellatsioonis esitatud väited ei tingi maakohtu otsuse tühistamist ning see tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus on päri maakohtu järeldustega ja süüdistatava käitumisele antud karistusõigusliku hinnanguga. Tõendeid kogumis hinnates tuleb nentida, et neist koorub välja võrdlemisi klassikaline perevägivalla kaasus - üks osapool nuhtleb pärast kooselu nurjumist nii oma endist kaasat kui viimase uut kaaslast ja elab lõppeks oma kibestumuse ja pettumuse välja eksile kätte makstes. Madis Hurdale mõistetud karistust pole apellant vaidlustatud. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat vangistust kooskõlas
Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. Madis Hurt pole varem seadusega pahuksisse sattunud, kuid kohus on põhjendanud, miks ei ole teda toimepandut ja suhtumist silmas pidades paslik karistada kergemaliigilise karistusega. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude osas otsustuse langetamisel. 14 VII. Apellant, Madis Hurda kaitsja Gennadi Kull on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Kaitsja on taotlenud, et kohus määraks osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks kokku 129,60 eurot (sh käibemaks summas 21,60 eurot). Tasutaotluse järgi kulutas apellant maakohtu otsusega tutvumisele, kliendiga nõu pidamisele, õigusaktidega tutvumisele ja kaebuse koostamisele kokku 2 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud, tegemist on menetluskuluga KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes ning järelikult tuleb Kull Advokaadibüroo OÜ-le hüvitada riigi õigusabi tasu 129,60 eurot. Kooskõlas KrMS § 185 lg 2 jäetakse menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Madis Hurda suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud summas 129,60 eurot süüdistatava kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.03.2022 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.