1-21-5105/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-5105 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määrus Eerik Lutsari (Lutsar; isikukood 37005276030) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Eerik Lutsar, määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. augusti
8. a otsusega tunnistati Eerik Lutsar süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi, mille eest karistati teda üheaastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Eerik Lutsari karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, millest tulenevalt mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohesele ärakandmisele kuulus 2 kuud vangistust ning ülejäänud 9 kuud 28 päeva jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et Eerik Lutsar ei pane 2 aasta jooksul toime uut kuritegu. Tartu Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrusega pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise aja algust arvati
11. veebruarist
14. juunil
15. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks Eerik Lutsari tingimisi enne tähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Nii Tartu Vangla kui prokuratuur toetavad tema vabastamist. 1
16. Tartu Maakohus jättis
17. augusti
18. a määrusega Eerik Lutsari vangistuse kandmiselt vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõetult sellised. 3.
19. Täidetud on formaalsed eeldused Eerik Lutsari vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivne on Eerik Lutsari tegutsemine vangla majandusabitöödel ja osalemine taasühiskonnastavas tegevuses. Samas on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud – käesolevalt kannab ta teist reaalset vangistust. Mõlemal korral on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Eerik Lutsari peamiseks murekohaks on tema sõltuvusprobleemid. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Eerik Lutsar on varasemalt töötanud nii konstaabli, politseiniku kui sõjaväelasena, kuid tema karjääri on lõpetanud alkoholi kuritarvitamine. Tal puudub motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobuda, õigupoolest ei tunnista ta probleemi üldse. 3.
20. Iseloomustuses kajastatud informatsiooni kohaselt on Eerik Lutsaril 2-3 kuu pikkused tsüklid, mil ta ei tegele muu kui pideva alkoholitarvitamisega. Selleks leiab ta erinevaid vabandusi, asudes seisukohale, et talle tehakse ülekohut ning leides, et joobes juhtimine ei ole ohtlik. Lisaks sellele ei suuda ta aru saada, miks joobes juhte kiusatakse ning miks inimesed alkoholi kuritarvitamisse negatiivselt suhtuvad. Kuna Eerik Lutsar ei pea oma tegusid taunitavaks, pole senine karistuse kandmine tema jaoks rehabiliteerivat eesmärki täitnud. Arvesse tuleb võtta sedagi, et Eerik Lutsar on varasemalt rikkunud katseaja nõudeid, pannes toime uusi kuritegusid ning rikkudes nii registreerimiskohustust kui alkoholi tarvitamise keeldu. 3.
22. juulil 2022 esitas Eerik Lutsar Tartu Maakohtule avalduse, milles kirjutas, et tema seaduskuulelik käitumine pole paranenud ja ta on endiselt ohtlik. Ühtlasi teatas ta, et ei plaani järgida talle määratud ettekirjutusi ja kavatseb elada „patuelu“.
23. augustil 2022 toimunud kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on muutnud meelt ja soovib siiski vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Niisugune avaldus ja hilisem seisukohamuutus viitavad süüdlase ebakindlusele ning impulsiivsusele. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Eerik Lutsaril puudub soov elada seaduskuulekat elu ja ta ei ole ei eelneva kriminaalhoolduse ega praeguse vangistuse kandmise ajal teinud enda jaoks vajalikke järeldusi. Seega puudub veendumus, et Eerik Lutsar on suuteline täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. MÄÄRUSKAEBUS
24. Tartu Maakohtu
25. augusti
26. a määruse peale esitas määruskaebuse Eerik Lutsar, soovides vaidlustada maakohtu määrust. Kaebuses selgitab ta järgnevat. Läbis vanglas alkoholisõltlaste programmi ja soovib vabanedes probleemiga edasi tegeleda. On alati olnud arvamusel, et joobes juhtimine on taunitav, kuid on ilmselt jätnud erinevate vestluste käigus vale mulje. Eerik Lutsar viitab, et tema elus on alanud uus aeg, kuna tema tütar – keda ta pole pikka aega näinud – soovib temaga suhteid luua. Jääb arusaamatuks, miks arvatakse, et ta peab karistust ebaõiglaseks ja ei tunnista oma tegusid. Tõdeb, et on mõneti impulsiivne ja ebakindel, mistõttu kirjutas kohtule avalduse oma paranematusest. Alates
27. juulist 2022 käib ta vanglast väljas tööl ning seni pole mingeid vahejuhtumeid esinenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Eerik Lutsari vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
29. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset 2 retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
30. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kriminaalkolleegiumi hinnangul pole maakohus Eerik Lutsarit vabastamata jättes kaalutlusviga teinud. Kuna vaidlustatavas kohtumääruses on igati piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud, miks ei saa teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhistustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas positiivsed asjaolud, nagu Eerik Lutsari korrektne käitumine vangistuse jooksul ja sõnades väljendatud soov sõltuvusprobleemiga tegeleda, kaaluvad üles teda iseloomustava negatiivse teabe. Kaebuses esitatud argumentidele vastab kriminaalkolleegium nii.
31. Eerik Lutsari käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav – tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ta on osalenud nii vangla majandusabitöödel ning alustanud sotsiaalprogrammis “Eluviisitreening“ osalemisega. Probleeme tema osas täheldatud ei ole, pigemini on teda peetud ametnikega suhtlemisel korrektseks. Seda kinnitab seegi, et alates tänavu kevadest viibib ta avavanglas. Kahtlemata iseloomustab eelnimetatu Eerik Lutsarit väga positiivses võtmes. Küll aga ei tingi see tema vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega, sest arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
32. Ehkki Eerik Lutsaril on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest ta praegu karistust kannab, ei viibi ta vanglas sugugi mitte esimest korda. Tartu Maakohtu
33. augusti
34. a otsusega karistati teda üheaastase vangistusega, millest pidi ta koheselt (n-ö šokivangistusena) ära kandma kaks kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest jäeti kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kohustusi, millest üheks oli keeld tarvitada alkoholi. Juba üsna pea pärast šokivangistusest vabanemist Eerik Lutsar libastus – nii
35. septembril 2021 kui
36. detsembril 2021 tuvastati tal alkoholijoove, mis tähendab, et ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks sellele, rikkus ta neljal korral ka registreerimiskohustust. Seetõttu esitas kriminaalhooldusametnik
37. detsembril 2021 kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks, mille Tartu Maakohus ka
38. jaanuaril 2022 rahuldas. Seega on Eerik Lutsarile lasknud alles üsna hiljuti käest võimaluse karistust vabadust kanda, näidates seeläbi äärmist ükskõiksust kriminaalhooldusega kaasnenud nõuete ja kohustuste täitmise osas. Niisuguste üleastumiste pinnalt näib eriti alarmeeriv tema kohtule saadetud avaldus, milles ta teatab, et ta ei plaani järgida „talle määratavaid kriminaalhoolduse poolt ettekirjutisi“. Kuigi kohtuistungil selgitas ta, et ta ei mõelnud seda tõsiselt ning väidab, et soovib oma tütrega suhteid luua, puudub kohtukolleegiumil usk tema lubadustesse end parandada. On võimalik, et vaatamata tütrega suhtlemisele, võib Eerik Lutsar taas libastuda ning naasta alkoholi tarvitamise juurde. See seab aga ohtu käitumiskontrolli ning elektroonilise valve eduka läbimise.
39. Nagu öeldud, võib Eerik Lutsari peamiseks komistuskiviks saada alkoholi tarvitamine. Tema kohtuistungil antud selgitustes võib näha teatavat ebakindlust: ta ei julgenud väita, et on paranenud, väljendades pelgalt lootust, et võtab vanglast kaasa õppetunni. Kuna Eerik Lutsar on varasemalt olnud äärmiselt alkoholilembene, saab sellest vabanemine olema tõenäoliselt raske, nõudes tõsist tahet ja jätkuvat pingutamist tagasilangusest hoidumiseks. Ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammile „Eluviisitreening“ ei saa omistada ülemäära suurt kaalu, sest Eerik Lutsari alkoholiprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see üksnes teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Niisiis on põhjendatud kahelda nii Eerik Lutsari alkoholist hoidumise tahtes kui ka vastavas suutlikkuses. Puuduva motivatsiooni korral ei saada edu ka alkoholismivastasele ravile suunamine. Sõltuvuskäitumine suurendab aga kaheldamatult uute 3 kuritegude toimepanemise riski. Pole välistatud, et Eerik Lutsar võib istuda järjekordselt purjuspäi autorooli.
40. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
41. augusti
42. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4