KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2671 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlu

§ 426lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda Kar

S § 76, § 761 või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui ta antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Isiklikus toimikus olevast PPA 08.06.2020 otsusest nr 15.3-3.4/363-7 nähtub, et V. Bogoslovskiy pikaajalise elaniku elamisluba on tunnistatud kehtetuks. Samuti on tehtud lahkumisettekirjutus Eesti Vabariigist väljasaatmiseks Venemaa Föderatsiooni sundtäitmisega pärast vanglast vabanemist ning lisaks kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alale viieks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Eelmises V. Bogoslovskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tehtud Tartu Ringkonnakohtu 02.12.2020 määruses (p-s 8) on leitud, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse sidumine V. Bogoslovskiy Eestist väljasaatmisega on väär. Vabaneva kinnipeetava kohta tehtud otsus tema riigist väljasaatmiseks ei ole asjaolu, mida kohtud ennetähtaegse vabastamise põhjendatust hinnates võiksid arvesse võtta.

§ 426

lg-s 3 sätestatu ei mõjuta vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, st sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 426

lg 3 üksnes võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui kohus leiab, et isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa

§ 426lg-t 3 kohaldada.

2.

1. V. Bogoslovskiy puhul tuleb temast lähtuvaid kuriteoriske vaatamata vanglas toimunud sekkumistele (täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) pidada suureks. Maakohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks V. Bogoslovskiy positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab V. Bogoslovskiy vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist kohtul kaaluda korduvalt edaspidigi. Määruskaebused
2. Tartu Maakohtu 07.04.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Bogoslovskiy kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. 3.
3. Kohtumäärus on vastuoluline ja ei arvesta tänaseks kujunenud olukorda ja sedagi, et V. Bogoslovskiy on kohtutele viimaste aastate jooksul korduvalt kinnitanud, et ta tunnistab oma süüd, saab aru, mis ta on korda saatnud ja kahetseb. Süüdimõistetu puhul on formaalsed eeldused täidetud. 3.
4. Uue kuriteo risk jääb alati. Samas ei tähenda see, et isik kindlasti uue kuriteo sooritaks. Maakohus on keskendunud eelkõige tema poolt sooritatud kuriteo raskusele. Kõik teised asjaolud on süüdimõistetu kasuks ja toetavad tema tingimisi enne tähtaega vabastamist. V. Bogoslovskiy on tunnistanud ja saab aru, milliseid raskeid tagajärgi ta oma käitumisega kuritegu toime pannes on XXX teinud. Ta on vabandanud abikaasa ees. Seega on ka naisele tunnistanud, et on süüdi, kahetseb, saab raske tagajärje põhjustamisest aru. Süüdimõistetu on vangistuses käitunud korrektselt, puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud tööhõives ja ettenähtud programmide läbimises. Samuti on karistuse kandmise ajal omandanud riigikeele B1 taseme. V. Bogoslovskiy on vanglas viibimise ajal jooksul leidnud tuge vaimulikust hingeelust ja vabanemisel on olemas koht, kuhu minna – Vene Föderatsiooni Petserisse kloostrisse. Kokkulepped tema kloostrisse asumiseks on olemas. Samuti on süüdimõistetu suhtes tehtud ka lahkumisettekirjutus Eesti Vabariigist väljasaatmiseks koos sissesõidukeeluga Schengeni alale 5 aastaks. 3.
5. Isik on motiveeritud tasuma rahalisi kohustusi. Selleks on osalenud vanglas tööhõives, on täitnud tööülesandeid korrektselt, tal on raha vabanemisfondis 1641 eurot ja väljasaatmise korral omab õigust saada PPA poolt ühekordset toetust kuni 1400 eurot. Lisaks on teda 3 rahaliselt toetanud ema, mis ilmselt jätkub ka edaspidi. Seega isikul on olemas esmased rahalised vahendid, tööharjumus, elukoht, mis tagavad selle, et vabaduses viibides saab ta elementaarselt eluga hakkama. Kuna isik lahkub elama Vene Föderatsiooni, siis ohtu vähemalt 5 lähima aasta jooksul temast Eesti riigis elavatele isikutele ei ole, kuna kohaldatud on ka sissesõidu keeldu Schengeni viisaruumi. Süüdimõistetust ei ole ohtu ka Venemaal, kuna isik on aru saanud oma kuriteo raskusest, kahetseb ja on igati andnud endast parima, et muutuda positiivse suuna. Isik väärib võimalust. Seega maakohtu väide, et isikul puudub vabanemisel elukoht, on väär.
6. Tartu Maakohtu 07.04.2022 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu V. Bogoslovskiy, kes ei ole rahul maakohtu määrusega. Süüdimõistetu ei ole rahul vangla iseloomustusega, et see on koostatud 30.09.2020 kohtule esitatud iseloomustuse alusel, kuid vahepeal on kontaktisikud korduvalt vahetunud. V. Bogoslovskiy toob välja, et ta tunnistab süüd ja kahetseb ning kordab veelkord üle vanglas läbitud programmid ja et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta toob välja, et on korduvalt palunud kontaktisikut määrata programm kuriteoga seotud riskide alandamiseks, palus kohtumist psühholoogiga, kuid keelduti, sest süüdimõistetu deporteerimise pärast ei ole ette nähtud mingeid programme. V. Bogoslovskiy leiab, et ta on astunud olulisi samme, et mitte kuritegusid korrata – on mõelnud sellele, palunud naiselt vabandust ja üritanud X vabandust paluda. See on V. Bogoslovskiy esimene kriminaalkaristus ja esimene vangistus. Kuriteo pani ta toime perekonnas, ta ei ole kunagi mingit ohtu ühiskonnale põhjustanud. Enne vangistust oli tal töökoht, tal ei olnud probleeme. Nüüd on ta täiesti muutunud inimene ning tegi otsuse minna teenima Pihkva-Petseri kloostrisse. Samuti ei ole ta rahul retsidiivsusele antud hinnanguga. Asja nr 1-15-2671 materjalides on kohtumeditsiinieksperdi ja psühholoogi tunnistused, et süüdimõistetu ei kaldu pedofiiliasse. Ühiskonda ei ole kunagi millegagi ohustanud ega midagi õigusvastast teinud, isegi mitte kavatsenud seda teha tulevikus. V. Bogoslovskiy saadetakse välja riigist, kuhu ta naasta ei kavatse. Eluks Venemaal on tal kõik ette valmistatud, on olemas kehtiv pass, kokkulepe eluks kloostris, sularaha esialgseks elamiseks. Sugulased, kes elavad Venemaal, on valmis aitama. Lisaks esitas süüdimõistetu kaitsja kaudu oma seisukoha maakohtu määruse kohta, milles käsitletakse samu põhjendusi, mis kohtule esitatud määruskaebuses.
7. Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2022 määrusega võeti määruskaebused menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuste kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 18.05.
8. Nimetatud tähtajaks esitas V. Bogoslovskiy oma varasemale kaebusele täiendava lisa, milles põhimõtteliselt kordab juba varem väljaöeldut. Nimelt kahetseb sügavalt tehtut ja lubab edaspidi olla igati seaduskuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu tuleb küll jätta tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, kuid mitte põhjusel, et süüdimõistetul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused täitmata, vaid täitmata on juba formaalsed eeldused. V. Bogoslovskiyl puudub ka garanteeritud elukoht.
10. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida nagu on seda kohus ka varasemas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist lahendavas 02.12.2020 määruses märkinud, et nii maakohtu määruses kui ka kaitsja määruskaebuses pööratakse liigselt tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu suhtes on tehtud riigist väljasaatmise otsustus koos sissesõidu keeluga. Nii on kohtukolleegium 02.12.2020 määruses märkinud, et kaebajate ja ka vangla niisugune toimimisviis – ennetähtaegse vabastamise küsimuse sidumine V. Bogoslovskiy Eestist väljasaatmisega – on väär. Vabaneva kinnipeetava kohta tehtud otsus tema riigist 4 väljasaatmiseks ei ole asjaolu, mida kohtud ennetähtaegse vabastamise põhjendatust hinnates võiksid arvesse võtta.

§ 426lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda Kar

S § 76, § 761 või § 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui ta antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Osutatud säte ei mõjuta vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, st sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 426

lg 3 üksnes võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui kohus leiab, et isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa

§ 426lg-t 3 kohaldada.

Seega ei oma väljasaatmine kui fakt mõju ennetähtaegse vabastamise ei formaalsetele ega ka materiaalsetele eeldustele. Kohtud on ka varem asunud seisukohale, et süüdimõistetul garanteeritud elukoha olemasolu on ennetähtaegsel vabastamisel üks formaalsete eelduste täidetuse tingimus. Nii tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2017 määrusest asjas nr 1-16-6694, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7). Olukorras, kus inimesel ei ole alalist elukohta, pole võimalik järgida näiteks ka KarS § 75 lg 1 p-st 4 tulenevat nõuet, mille kohaselt ei tohi isik kauemaks kui 15 päevaks elukohast loata lahkuda. Seega elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel ei ole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli. Käesolevalt süüdimõistetul puudub elukoht, mistõttu ei ole täidetud formaalsed eeldused. Nagu eelnevast nähtub, siis asjaolu, et isik saadetakse riigist välja ei ole see, mille alusel saaks öelda, et formaalsed eeldused on täidetud. Maakohus on oma määruses viidanud ringkonnakohtu 02.12.2020 määrusele, kuid on siiski kujundanud sellest vastupidise järelduse, mis jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks. Kaitsja väidab, et isikul on elukoht kloostris. Tegemist on paljasõnalise väitega, sest puudub kinnituskiri, et isikule oleks elukoht garanteeritud. Lisaks on võimalik käitumiskontrolli kohaldada ning süüdlasele määrata katseaeg ja elukoht siiski üksnes Eesti Vabariigi territooriumil, seega peaks ka elukoht asuma Eestis. Kuna formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabanemiseks on täitmata, ei oleks pidanud maakohus üldse materiaalsete eelduste analüüsi juurde asuma, vaid jätma formaalsete eelduste puudumise tõttu kohe süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamata.

1. Isegi kui süüdimõistetu puhul oleksid formaalsed eeldused täidetud, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et materiaalsed eeldused on täitmata. Maakohus on väga põhjalikult analüüsinud, miks ei ole võimalik süüdimõistetu isikust, kuriteo asjaoludest kui ka vanglast läbitust tulenevalt asuda seisukohale, et uute kuritegude risk oleks viidud miinimumini. Määruskaebustes korratakse üle süüdimõistetut iseloomustavad positiivsed asjaolud, mida maakohus on arvesse võtnud. Samuti ei anna määruskaebustes toodud argumendid alust järelduseks, et võrreldes maakohtuga oleks võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu on ka reaalselt aru saanud toimunust ning tal oleks tulevikuks selge visioon. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et V. Bogoslovskiy ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest. 5
2. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele 30 minutit ja määruskaebuse koostamisele 45 minutit, mille eest taotleb tasu 81,60 eurot, sh käibemaks 13,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hinnata lähtuvalt maakohtu määruse mahust sellega tutvumise ajaks 30 minutit ega ka määruskaebuse koostamiseks 45 minutit. Määruskaebus koosneb suuresti maakohtu määruse kordusest ning maakohtu poolt juba arvesse võetud argumentidest ning nende korduvast kordamisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohtuga määrusega tutvumine on põhjendatud 15 minuti ulatuses ning määruskaebuse koostamine 30 minuti ulatuses. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot.

§ 187

lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 49,20 eurot hüvitada V. Bogoslovskiyl. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Tartu Maakohtu 7. aprilli 2022 määrus muutmata, kuid asendada maakohtu määruse põhistused formaalsete eelduste osas ringkonnakohtu määruse põhistustega ja määruskaebus jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 6