← Eesti

1-21-4810/51

Obsah (4)§ 68§ 74§ 424§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 24. august 2022 Kohtuasja number 1-21-4810 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Indrek Kase (Kask, isikukood 3830926

) § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I.

Kase eelvangistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 17 päeva vangistust.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust I.

Kasele Tartu Maakohtu

  1. detsembri 2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  2. septembrist 2021 ning karistusaeg lõppeb
  3. augustil
  5. Tartu Vangla esitas
  6. aprillil 2022 Tartu Maakohtule materjalid I. Kase tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  7. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad I. Kase vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  8. Tartu Maakohus jättis
  9. juuni 2022 määrusega I. Kase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  10. Täidetud on formaalsed eeldused I. Kase ennetähtaegseks vabastamiseks.
  11. I. Kasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vangistuses osalenud majandustöödel ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
  12. jaanuaril 2022 paigutati I. Kask avavanglasse ja ta käib tööl Truck Trading Estonia OÜ-s. Samuti on ta käinud kodukülastusel. Järelevalveta liikumistel pole vahejuhtumeid täheldatud. I. Kase lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, õed-vennad, kasupojad, elukaaslane ja tütar, kellega tal on head suhted. K-Raha andmetel ei ole I. Kasel rahalisi nõudeid, kuid täitemenetluste andmebaasi andmetel on tal
  13. aprilli 2022 seisuga tasumata nõue summas 616,80 eurot. Vabanemisfondis on I. Kasel 471,26 eurot. Rahaliselt on teda toetanud nii endine kui ka praegune elukaaslane ning vabanemisel on I. Kasel võimalik tööle asuda Pleko OÜ-sse.
  14. Õiguskuulekas käitumine vanglas, osalemine vangla tööhõives ja sotsiaalprogrammis, lähedaste toetus ning töö- ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad I. Kaske positiivselt ning räägivad tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Siiski kaaluvad negatiivsed asjaolud need positiivsed asjaolud üles. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, vaid lisaks tuleb vaadata ka isiku varasemat elukäiku, sh seda, mil määral on isik võimeline vabaduse olema seaduskuulekas.
  15. I. Kasel on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Lisaks viimatisele otsusele on teda karistatud ka Tartu Maakohtu
  16. detsembri 2020 otsusega. Siis karistati teda

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ning lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.

§ 74

alusel kuulus sellest vangistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu ja 27 päeva ning ülejäänud 1 aasta vangistust jäeti 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseajal pidi I. Kask järgima

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja lisaks osalema sotsiaalprogrammis.

Tartu Maakohtu 21. juuli 2021 määrusega pöörati aga kogu vangistus täitmisele, kuna I. Kask rikkus katseajal korduvalt registreerimiskohustust (jättis registreerimisele ilmumata või ilmus alkoholi tarvitanuna) ning pani toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo (mootorsõiduki juhtimise alkoholi piirmäära ületavas seisundis). Kusjuures I. Kask jätkas käitumiskontrolli nõuete rikkumist ka pärast seda, kui kriminaalhooldusametnik oli teda juba kahel korral hoiatanud. Lisaks pani I. Kask katseajal toime uue kuriteo, juhtides taas mootorsõidukit joobeseisundis. Sellest järeldub, et šokivangistus ja kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärke – ei mõjutanud I. Kaske süütegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu ei ole kohtul veendumust, et I. Kase suhtumine võiks olla täielikult muutunud ka praeguse vangistuse ajal, tema uute kuritegude toimepanemise oht oleks minimeeritud ning edaspidi käituks ta teisiti. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on juba varem süüdi tunnistatud ja karistatud. 2

(5)
  1. I. Kase käitumise peamiseks riskiteguriks on alkoholi tarvitamine. Enda väitel tarvitas I. Kask varem alkoholi mitu korda nädalas, samas sõltuvust ta ei tunnistata ning leiab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema igapäevast elukorraldust mõjutanud. Kohtu hinnangul annab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seotud süütegude eest ja katseajal korduvalt registreerimisele ilmumine alkoholi tarvitanuna alust järeldada, et I. Kask ilmselgelt liialdab alkoholiga. Tartu Maakohtu
  2. juuli 2021 määrusest nähtub, et lisaks juba eelpool mainitud süütegudega seonduvale on politseil olnud korduvalt väljakutseid ka muude I. Kase alkoholitarvitamiste tõttu ning teda toimetati
  3. aastal korduvalt oma elukohast kainenemisele. Ka nähtub kohtumäärusest, et kriminaalhooldusametnik motiveeris I. Kaske korduvalt osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid I. Kask seda vajalikuks ei pidanud.
  4. Ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil kinnitas I. Kask, et probleemid tekkisid tal katseajal siiski alkoholi tarvitamise tõttu ning edaspidi ta enam alkoholi ei tarvita. See annab alust arvata, et I. Kase hoiakud on muutunud, ta vähemalt tunnistab alkoholiprobleemi, ja see iseloomustab teda positiivselt. Arvestades aga tema varasemat pikaaegset alkoholi kuritarvitamise harjumust, ei ole kohtul veendumust, et I. Kask tõesti suudab vanglast vabanedes alkoholist eemale hoida. Vanglas on I. Kask küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid see ei garanteeri tema alkoholist hoidumist vabaduses. Motivatsioon kaineks eluviisiks on I. Kasel tekkinud vanglas, kus tal pole olnud vähimatki väljavaadet mõnuaineid saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti muutuda ja I. Kask võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Seetõttu esineb I. Kase senise käitumise valguses jätkuvalt väga suur oht, et ta jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist, eirab käitumiskontrolli nõudeid ning võib panna toime uusi kuritegusid (eelkõige liiklusalaseid). Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse ning ka elektrooniline valve ei maanda kõiki I. Kase isikust tulenevaid riske, kuna see ei takista alkoholi tarvitamise jätkamist. Määruskaebus
  5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Kase kaitsja vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja leiab, et I. Kase suhtes esinevad positiivsed asjaolud kaaluvad üles tema kuritegude toimepanemise asjaolud ja kuivõrd I. Kasel on ka head väljavaated resotsialiseerumiseks, siis tuleks ta ennetähtaegselt vabastada. I. Kask on vangistuses läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, ta kannab karistust avavanglas ja osaleb tööhõives väljaspool vanglat. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vabanemisel on tal olemas kindel elukoht. Samuti on tal olemas lähedaste toetus ja reaalsed võimalused tööle asuda. Vangla on hinnanud I. Kase uue kuriteo toimepanemise riske väga madalaks ja on toetanud tema ennetähtaegset vabastamist. Seda seisukohta toetab ka prokurör. Lisaks saab I. Kasele ennetähtaegse vabastamise korral panna vangla iseloomustuses näidatud lisakohustused. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  8. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus I. Kaske vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa I. Kaske ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium 3
(5)juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
  1. Vangla ja prokuratuuri vabastamist toetavatel seisukohtadel ei ole tähtsust – nende seisukohtade toetuseks pole esitatud mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi.
  2. Kaitsjaga võib nõustuda selles, et I. Kase suhtes esineb tõesti mitmeid positiivseid asjaolusid – neid on arvestanud ka maakohus. Siiski ei saa järeldada, et need positiivsed asjaolud on piisavalt kaalukad, et maandada I. Kase uue kuriteo toimepanemise riski. Tema peamine kuritegeliku käitumise riskitegur on alkoholi tarvitamine. Selle riski kohta ei ütle midagi I. Kasel distsiplinaarkaristuste puudumine, lähedaste toetus ja võimalus tööle minna. Küll on selle riskiga seotud vanglas sotsiaalprogrammi läbimine, võimalus käia juba vangistuse ajal väljaspool vanglat ja vabanemisjärgne elukoht.
  3. Et väljaspool vanglat käies ei ole I. Kasel esinenud ühtegi korrarikkumist, iseloomustab teda positiivselt ja võiks rääkida tema vabastamise kasuks. Ka sõltuvuskäitumisega seonduva sotsiaalprogrammi läbimine on positiivne ning võiks ennetähtaegset vabastamist toetada. Siiski ei saa arvestamata jätta, et sotsiaalprogrammi läbimine üksi ei saa veel tagada, et vabaduses ei hakka I. Kask jälle alkoholi tarvitama ega pane sellest tingituna toime uusi kuritegusid. Lisaks sellele on oluline, et I. Kask ise tunnistaks oma alkoholiprobleemi ning oleks igati motiveeritud edaspidi alkoholist hoiduma. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole I. Kask oma alkoholiprobleemi tunnistanud ning ka sotsiaalprogrammi läbimise järgselt seadis ta endale eesmärgiks vaid alkoholi tarvitamist vähendada. Kuna varem on ta ilmselgelt alkoholi kuritarvitanud, sealhulgas viibinud raske võõrutusseisundi ja deliiriumi tõttu ka statsionaarsel ravil, ning alkoholijoobes on ta pannud toime süütegusid, on kõigiti põhjust järeldada, et pelgalt alkoholi tarvitamise vähendamisest tema kuritegeliku käitumise riski maandamiseks ei piisa – ta peaks alkoholist täielikult loobuma. Kuigi maakohtu istungil I. Kask seda ka lubas, ei saa kindel olla, et see lubadus on siiras ja mitte kantud soovist soodustada oma ennetähtaegset vabastamist. Pealegi on vanglas lihtne teha plaane alkoholi tarvitamisest hoidumiseks, kuid vabaduses, kus alkohol on laialdaselt kättesaadav, et pruugi nende plaanide elluviimine olla enam sama lihtne. Alkoholist hoidumist võib negatiivselt mõjutada seegi, et vangla iseloomustuse kohaselt on I. Kask tunnistanud, et tal on raske „ei“ öelda, kui teised kutsuvad teda alkoholi tarvitama. Kuna vabanemisel asuks I. Kask elama koos oma elukaaslasega ja vangla iseloomustuse kohaselt võib ka tema elukaaslane olla alkoholilembene, on vägagi tõenäoline, et elukaaslase alkoholi tarvitamine võib soodustada ka I. Kase edasist alkoholi tarvitamist. Seetõttu ei saa juba I. Kase vabastamisjärgseid elutingimusi lugeda täielikult ennetähtaegset vabastamist toetavaks.
  4. Loota ei saa sellelegi, et alkoholist hoiab I. Kase eemale ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolliga ja teadmine, et selle tingimuste rikkumisel tuleb tal asuda uuesti vangistust kandma. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, varem katseajale ja käitumiskontrollile allutamine I. Kaske vajalikul määral ei mõjutanud. Ka oleks problemaatiline I. Kasele alkoholi tarvitamise keelu seadmine. Nimelt ei saa riik nõuda inimeselt käitumiskontrolli raames võimatut ja arvestades I. Kase senise alkoholiprobleemi ulatust võiks alkoholi tarvitamise keeld olla talle liig: ta ei pruugi seda keeldu järgida suuta. Et alkoholi tarvitamisega kaasneb oluline risk I. Kase uuteks kuritegudeks, ei ole lahenduseks mitte tema ennetähtaegne vabastamine ilma alkoholi tarvitamise keeluta, vaid tema vanglasse jätmine.
  5. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  6. juuni 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  7. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et määruskaebuse koostamisele kulus tal 30 minutit, mille eest soovib ta tasu 32,40 4
(5)eurot, sealhulgas käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu I. Kaselt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.