← Eesti

2-18-13822/66

Obsah (7)§ 657§ 652§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasja

) § 442 lõikes 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuna jõudis ilma jälgitava analüüsita ebaõigele järeldusele, et hageja eksimus ei olnud oluline. Maakohus on selle järelduse tegemisel ebaõigesti tuginenud hageja väidetavalt kõrgele elustandardile, mis maakohtu arvates tulenes sellest, et hagejal on korter Hispaania Kuningriigi kuurortlinnas. 500 eurot kuus lepingu sõlmimisest kuni kostja täisealiseks saamiseni on kokku 29 500 eurot, mis on märkimisväärne summa igasuguse elustandardiga inimese jaoks. Eeldades, et kostja jätkab ka õpinguid, lisandub sellele summale veel 18 000 eurot, mida hagejal ei tule eksimuse tagajärjel sõlmitud lepingu alusel aga maksta täisealiseks saanud lapsele, vaid tema emale. 4

(7)2-18-13822 2) Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsÜS § 92 lõiget 5 leides, et hageja kandis eksimuse riisikot. Hageja endale teadlikult ühtegi riski ei võtnud. Hagejal puudus teadmine, et tal on üldse võimalik valida, kas ja millistel tingimustel tuleb elatises kokku leppida ning millised riskid eeltooduga kaasnevad. Isegi juhul kui hageja kandiski eksimuse riisikot, siis kandis eksimuse riisikot ka lepingu teine pool kostja ema. Kostja ema jättis hagejale enne lepingu allkirjastamist notari juures allkirjastamisele minevad dokumendid edastamata ning jättis hageja notari juures eksimusse asjaolust, et lepingu sõlmimine ei ole vajalik abielu lahutamiseks.3) Kostja ema kasutas vastuolus hea usu põhimõttega ära hageja vähest eesti keele oskust ja juriidilisi teadmisi, lastes hagejal allkirjastada abielu lahutamisega mitteseotud elatise kokkulepe, kuigi teadis, et hageja seda tegelikult ei soovi. Kostja ema käitumine hageja suhtes on vastuoluline ning vaid raha saamisele suunatud. Kostja ema teadis või pidi teadma hageja eksimusest ning tema eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Vaatamata hageja notari juures esitatud nõudele abieluga mitteseotud lepingupunktide väljavõtmise kohta lasi kostja ema hagejal lepingu ikkagi allkirjastada. 4) Hagejal puudusid mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks enne lepingu allkirjastamist. Hagejal ei olnud võimalik nõu saamiseks juristi poole pöörduda.
  1. jaanuar 2018 oli reedene päev ning kostja ema oli pühapäeval, s.o
  2. jaanuaril 2018, Eestist lahkumas. Hageja soovis abielu lahutuse avalduse võimalikult kiiresti allkirjastada. Kuivõrd hageja maksis üldjuhul kinni kõik kostja ja kostja ema lennureisid, siis oleks notariaja edasilükkumise korral pidanud hageja kinni maksma kostja ema ja kostja tagasipöördumise Eestisse notari juures uuesti kohtumiseks ja tagasilennu Hispaaniasse ning kaasnenud oleks ka muid tehingukulusid. 5) Maakohus leidis otsuse p-is 24 vääralt, et vanematel ei olnud kokkulepet kostjale ülalpidamise andmiseks muul viisil kui lepingus sätestatud korras raha ülekandmise teel kostja ema arvelduskontole. Hageja ja kostja ema kirjavahetus ning kostja ema
  3. augusti
  4. a ekiri (tõendavad, et pooltel oli kokkulepe, et hageja täidab ülalpidamiskohustust sellega, et kannab kostja ja kostja ema ülalpidamiskulud Hispaanias. Maakohus jättis vääralt tuvastamata, et 750 eurot, mille hageja kandis kostja ema kontole, ei olnud makstud ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vastustaja seisukoht
  5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata jätta.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

  1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Maakohus leidis otsuses, et hageja eksimus ei olnud oluline põhjusel, et
  3. jaanuari
  4. a tehing oli hageja jaoks majanduslikult mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et selline TsÜS § 92 lg 2 tõlgendus ei ole põhjendatud. TsÜS § 92 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Olulise eksimuse mõiste alt jäävad välja üksnes sellised eksimused, mis ei oleks üleüldse mõjutanud tehingu tegemise tahet, st eksimused, mille avastamise korral enne tehingu tegemist oleks eksinud isik tehingu ikkagi 5

(7)2-18-13822 samadel tingimustel teinud (vt. TsÜS. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura,
  1. § 92 kommentaar 3.2). Praegusel juhul oli hageja väidetav eksimus kindlasti selline, mis oleks mõjutanud hagejaga sarnase mõistliku isiku tahet tehing teha.
  2. Samas ei ole maakohtu eksimus TsÜS § 92 lg 5 sisustamisel oluline, sest maakohus on leidnud, et isegi kui eksimus oli oluline, kandis eksimuse riisikot TsÜS § 92 lg 5 mõttes hageja. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Üldise põhimõtte kohaselt ei vabasta seaduse mittetundmine vastutusest. Eesti Vabariigi esimene tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestas selle põhimõtte ka otsesõnu: TsÜS1994 § 71 lg 3 järgi oluliseks eksimuseks ei ole seaduse mittetundmine ega ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes (vt ka RKTKo
  3. 01.1999, 3-2-1-5-99, RKTKo 23.03.2006, 3-2-1-1-06, p 15). Kuigi seadus seda põhimõtet enam üle ei korda, on see jätkuvalt asjakohane. Mõistlik inimene viib end oma tegevust reguleerivate seadustega kurssi. Keskmine mõistlik inimene, kellel ei ole õigusharidust, suudab peamistes küsimustes ise infot hankida ning raskemates küsimustes on õigusnõu laialdaselt saadaval. Näiteks miinimumelatise suuruse teada saamiseks oleks piisanud otsingust interneti otsingumootoris.
  4. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et isegi juhul kui hageja kandiski eksimuse riisikot, siis kandis eksimuse riisikot ka lepingu teine pool kostja ema. Hageja esiletoodud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja ema aitas oma tegudega kaasa, et hageja satuks eksimusse. Isegi kui kostja ema kiirustas hagejat lepingut sõlmima, ei tähenda, et see oleks kaasa toonud eksimuse. Asjaolust, et kostja ema valmistas ette elatiskokkuleppe ja algatas selle sõlmimise, ei saa järeldada, et ta teadlikult soovis hagejat eksimusse viia või et ta oli hageja eksimusest teadlik. Tõendamata on hageja väited, et kostja ema avaldas hagejale valeinfot, et ilma elatiskokkuleppeta ei saa lahutada või et elatise miinimumsuurus Eestis on 500 eurot kuus. Samas nähtub lepingust, et notar selgitas hagejale miinimumelatise regulatsiooni ning hagejal oli võimalik notari juures küsida, kas ilma elatiskokkuleppeta ei saa lahutada.
  5. Tõendamata on hageja väited, et kostja ema sai hageja eksimusest aru, kuid jättis pahauskselt hageja eksimusse. Hageja on kostja ema pahauskse käitumise tuletanud lepingu sõlmimise asjaoludest - sellest, et kostja ema teadis hageja soovi, üllatas hagejat oma tingimustega, sõnastas oma tahteavaldusi tendentslikult - kuid kolleegiumi hinnangul on hageja konstruktsioon oletuslik ning tugineb eksi-eeldustele. Ilmselt põhjustas läbirääkimiste käik ja tulemus hagejale meelehärmi ja ilmselt ei viinud hageja end tehingu asjaoludega piisavalt kurssi, kuid see ei ole tehingu tühistamise aluseks. Kuna kostja ema ei käitunud pahauskselt, on põhjendamatu ka hageja etteheide lepingueelse teavitamiskohustuse rikkumise kohta.
  6. Põhjendamatud on hageja etteheited maakohtule, et maakohus ei nõustunud hagejaga, et vanemate vahel oli kokkulepe lapsele ülalpidamise andmiseks muul viisil kui lepingus sätestatud korras raha ülekandmise teel kostja ema arvelduskontole. Selles osas kordab apellatsioonkaebus maakohtu menetluses esitatud väiteid ning nendele väidetele on maakohus piisaval määral vastanud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ega korda neid. Iseenesest ei ole vanematel keelatud kokkuleppel reguleerida lapse ülalpidamiskohustuse täitmist perioodil, mil laps on juba täisealine. Kui pooled soovisid
  7. jaanuari 2018 kokkuleppega ka seda osa reguleerida, ei ole see eesmärk vastuolus seadusega ega räägi selle kasuks, et leping võiks olla tühine. Menetluskulude jaotus
  8. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes

§ 162lg 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. 6

(7)2-18-13822 15.

§ 174

lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Kostja 28. jaanuaril 2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostja lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses õigusabiteenuseid 4,2 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot (ilma käibemaksuta). Seega palub kostja menetluskuludena hüvitada 856 eurot 80 senti (koos käibemaksuga). 16.

§ 175

lõikest 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg (kokku 4,2 tundi), menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades, mõistlik ja kooskõlas asja materjalidega. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on mõistlik ja vastab sarnase õigusteenuse eest makstavale keskmisele tasule. Ringkonnakohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 856 eurot 80 senti(koos käibemaksuga).

§ 177

lg-s 4 sätestatu alusel määrab ringkonnakohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.