KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-1155 Tsiviilasi Osaühingu Eeltamm hagi If P&C Insurance AS vast

§-d 127-135). Need sätted on üldnormidena kohaldavad ka liikluskindlustuse seaduse suhtes. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127

lg 1).

§ 127

lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Asja kahjustamise eest vastutav isik peab asja parandamise mõistlikud kulud hüvitama (

§ 132lg 3).

Liikluskindlustuse kaudu tekib õiguslikult olukord, kus kahju põhjustanud isiku kindlustusandja peab hüvitama kahju tema eest. Kui hüvitist nõutakse kahju kannatanud isikult, tuleb hüvitise nõudjal tõendada põhjusliku seose olemasolu õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel.1 Liikluskindluse andjalt hüvitise nõudmisel ei ole selles osas kehtestatud erinorme. Hageja asus hilisemas menetluses alusetult seisukohale, et hoopis kostja peab tõendama, et sõiduki raam oli deformeerunud enne liiklusõnnetust (hageja 21.01.2021 avalduse p 5, toimik IV lk 60 p). Kui käesolevas menetluses ei osutu tõendatuks see, et raam sai kahjustada just nimelt vaidlusaluse liiklusõnnetuse käigus, siis kahjustuste tegelikud tekkepõhjused ei oma vaidluses mingit tähendust.

1. Hageja esitatud asjatundja L B 28.02.2015 arvamus on antud kahjustatud raami taastamise võimatuse kohta (I lk 26). Arvamuse kokkuvõte kahjustuste tekkepõhjustest ei räägi. Arvamuse põhjendustes on väidetud, et raami deformeerumise põhjustas liiklusõnnetus. Seda on põhjendatud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduauto paiknemisega, haagise olemasoluga ja haagise massiga (samas). Need põhjendused ei käsitle täpsemalt seda, kuidas saab raami kahjustumist seostada just nimelt vaidlusaluse liiklusõnnetusega. Vastupidisele seisukohale asudes saaks samade põhjendustega selgitada mistahes sõiduki seisukorras esinevaid puuduseid. L.Bi asjatundjaarvamus ei tõenda seega hageja väiteid raamikahjustuse põhjuste kohta. 1 P.Varul jt: Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk
2. 5
3. Kostja esitatud asjatundja J.Li 18.03.2016 arvamuse kohaselt ei ole raami kahjustuste tekkimine vaidlusaluse liiklusõnnetuse tulemusel tõenäoline (I lk 103). J L arvestas oma arvamuse andmisel ka L.Bi arvamusega ning lükkas selle sisuliselt ümber (I lk 98). Täiendavalt esitatud seisukohas asus J.L kategoorilisele seisukohale, et vaidlusalune liiklusõnnetus ei saanud raami kahjustusi põhjustada (II lk 68). Hageja esitatud asjatundjate A.Gi ja V.G 08.09.2017 arvamuse kohaselt võis raami kahjustus tekkida vaidlusaluse liiklusõnnetuse tulemusel. Samas ei esitanud nimetatud asjatundjad kategoorilist väidet kahjustuse tekkepõhjuse kohta (vt ka 20.09.2019 kohtuistungil esitatud väiteid – III lk 31 p).
4. J.Li väitel on A.Gi ja V.G arvamused ekslikud. A.Gi ja V.G arvates on aga eksinud hoopis J.L. Hageja esitas asjatundja A.Gi 24.03.2017 arvamuse, milles kritiseeriti J.Li 18.03.2016 arvamuse põhjendusi (II lk 44). Kostja poolt täiendavalt esitatud 09.08.2017 seisukohas vastas J.L A.Gi etteheidetele (II lk 68). Hageja esitas asjatundjate A.Gi ja V.G (XXX) 08.09.2017 arvamuse, milles esitati väiteid ja arvutusi veoauto raamile haagise ja selles veetud vedellasti kaudu avaldunud jõudude kohta (II lk 92). Kostja esitas J.Li 05.09.2018 arvamuse, milles kritiseeriti A.Gi ja V.G (XXX) 08.09.2017 arvamuse põhjendusi (II lk 164). Asjatundja leidis, et 08.09.2017 arvamuse aluseks võetud lähteandmed kokkupõrke kohta ei ole kooskõlas sündmuskohal tehtud fotodega ning et veose põhjustatud koormust on arvestatud valesti (II lk 165p). Hageja esitas asjatundja A.Gi 12.10.2018 arvamuse, milles vastas J.Li 05.09.2018 etteheidetele (II lk 184-185). Täiendavalt märkis A.G, et J.L pole arvestanud raamile avaldunud staatilise koormusega ning et raami defektsus oleks põhjustanud rehvide kiire kulumise ja muutnud praktiliselt võimatuks sõiduki kasutamise sellise puudusega. Asjatundjaid J.Lit, A.Gi ja V.Gt küsitleti tunnistajatena 20.09.2019 kohtuistungil. J.L selgitas, et vedellast jõudis pidurdusprotsessi ajal tsisternis täielikult ümber paikneda, mistõttu hüdrauliline löök puudus ja last oli võrreldav tahke lastiga (III lk 29). J.L selgitas ka raamile avaldunud staatilise koormuse arvestusi (III lk 29p). Ta selgitas ka rehvide kulumise asjaolusid (III lk 30). J.L kordas kohtuistungil varem antud kategoorilist arvamust, et raami kahjustused ei saanud tekkida vaidlusaluse liiklusõnnetuse käigus (III lk 30). Asjatundjad A.Gi ja V.G selgitasid kohtuistungil, et lasti lugemine staatiliseks polnud viga, kuid et J.L ei arvestanud kõiki raamile mõju avaldanud jõude (III lk 31). Asjatundjad selgitasid, et oma arvamuste andmisel lähtusid nemad J.Li arvamuste lähteandmetest ning et dünaamilisi jõude õigesti arvestades oli raami kahjustuste tekkimine liiklusõnnetuses võimalik (III lk 31p). 6 J.Li ja A.Gi/V.G poolt teineteise arvamuste kohta esitatud kriitika põhjustas olukorra, kus asjatundjaarvamused on omavahel vastuolus ja muudavad need tõenduslikult väärtusetuiks. Kohus selgitas seda pooltele juba 20.09.20219 istungil (III lk 32p. Vt ka II lk 174 ja III lk 52). Eelnimetatud põhjustel on kohus arvamusel, et A.Gi ja V.G asjatundjaarvamused ei tõenda hageja väiteid raamikahjustuse põhjuste kohta.
5. Riiklikult tunnustatud ekspert R P andis kostja taotlusel määratud ekspertiisi tulemusena kategoorilise arvamuse, mille kohaselt raami kahjustumine vaidlusaluse õnnetuse käigus ei olnud võimalik (III lk 120). Ekspert kordas seda seisukohta ka suulise küsitlemise käigus 27.11.2020 kohtuistungil (III lk 179p). Oma arvamuse põhjendustes käsitles ekspert muuhulgas veduki rehvide kulumist ja selle vältimise võimalikkust (III lk 111). Ekspert käsitles ka J.Li ja A.Gi/V.G arvestusi veduki raamile mõjunud jõudude kohta (III lk 113p jj). Ekspert kaasas oma töösse xxx vanemteaduri K T ning põhjendas, et veoseks olnud vedeliku poolt vedukile avaldatud koormust oli õige võrdsustada staatilise koormusega (III lk 119). Ekspert väitis ka, et raami materjaliks olnud terase voolavuspiir on üle 550MPa (III lk 119). Samast tugevusnäitajast oli lähtunud ka L.L, A.Gi ja V.G arvates oli terase tugevus madalam (III lk 30p).
6. Hageja poolt esitatud muude tõenditega on soovitud tõendada väidet, et veduki rehvide seisukord enne liiklusõnnetust näitab, et raami kahjustus ei saanud esineda enne õnnetust (fotod sõidukist ja rehvidest, xxx 26.09.2014 e-kiri regulaarse hooldamise kohta – vt 10.06.2016 apellatsioonkaebuse p 23, I lk 152p ja hagiavalduse p 2.1.3 – 2.1.5, I lk 3). Eksperdi arvates see nii ei ole (vt p 17 eespool) ja kohtul pole põhjust asuda teistsugusele arvamusele. Küsimusele vastamine eeldab eriteadmiste olemasolu.
7. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et sõiduki raam sai kahjustada vaidlusaluse liiklusõnnetuse käigus, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuna hagi rahuldamise eeldusena pidi põhjuslikku seost tõendama hageja, puudub vajadus käsitleda hageja etteheiteid ekspert P arvamusele. Ekspert P arvamuse kritiseerimine ei loo hageja jaoks vajalikku tõendit põhjusliku seoses esinemise koht.
8. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud kostja kanda.
9. Kostja menetluskuludeks on dokumentaalsete tõendite – J.Li arvamuste ja -saamise kulud 4620 eurot ja eksperditasu ettemaksuks deponeeritud 3000 eurot (III 128). TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 143 p 2 järgi on dokumentaalse tõendi saamise kulu menetluskulu. Hageja ei ole eelnimetatud kulude vajalikkust vaidlustanud. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleb kostjale hüvitada. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise kogusummas 7620 eurot (4620 +3000). 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 8