1-17-6118/152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-17-6118 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrus Kovan Mohammadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kovan Mohammadi (Mohammad; isikukood 39701070030) ja tema kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. septembri
8. a otsusega tunnistati Kovan Mohammad süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 118 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi, karistades teda kümneaastase vanglakaristusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, arvestades karistuse algust Kovan Mohammadi kinnipidamisest
9. märtsil
10. Kohtuotsus jõustus
11. märtsil
13. Viru Vangla esitas
14. märtsil 2022 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Kovan Mohammadi ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ega vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
15. Viru Maakohus jättis
16. mai
17. a määrusega Kovan Mohammadi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastamata. Kohtu hinnangul puudub käesolevalt veendumus, et kinnipeetav on suunatud õiguskuulekale käitumisele. Niisugust seisukohta põhjendas kohus järgmiselt. 3.
18. Esmalt pole teada, kas Kovan Mohammadil on reaalne tugivõrgustik, kes teda vabanemisjärgselt toetaks. Lähedaste kontaktandmeid ta esitanud ei ole. Abikaasa ja tütrega puudub tal kontakt, sugulasi ja sõpru Eestis ei ela. Samuti puudub Kovan Mohammadil töökoht. Kinnipeetav tuli Süüriast Eestisse
19. a juunis, kuid pole senini tööd teinud. Tema ja tema pere sissetulekuks olid sotsiaaltoetused. Kuivõrd täitmata rahalisi nõudeid on tal 124 169 euro ulatuses, võib finantssurve hakata tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt mõjutama. 3.
20. On küll positiivne, et Kovan Mohammad ei tarvita alkoholi ega narkootilisi aineid ning on vanglas osalenud majandustöödel ja taasühiskonnastavates tegevustes. Alates
21. septembrist 2021 töötab kinnipeetav toidujagajana ning
22. veebruarist 2022 õpib riigikeelt A2 tasemel. Teisalt tuleb märkida sedagi, et tema varasem töötamine pesumaja operaatorina lõpetati õigusrikkumise tõttu. 3.
23. Kovan Mohammadi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas – tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus talle mittekuuluva eseme omamise eest. Kui süüdimõistetu jätkab isegi range järelevalve tingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saaks olema seaduskuulekas. Käesoleva vangistuse jooksul on kinnipeetava suhtes korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nii on kinnipeetav proovinud enda probleeme lahendada näiteks kambri inventari lõhkumisega, proovides seeläbi üksikkambrisse saada. Oluline on seegi, et vangla vara lõhkumise eest on kinnipeetavat väärteokorras karistatud. Määruskaebused
25. juunil 2022 esitas Kovan Mohammadi kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar Viru Maakohtu
26. mai
27. a kohtumääruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistamist ning Kovan Mohammadi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaebuses märgitud argumendid on kokkuvõetult järgmised. 4.
28. Ülemäära palju on tähelepanu pööratud Kovan Mohammadi üksikutele distsiplinaarkaristustele. Viimased pole sedavõrd tõsised, et välistaksid tema ennetähtaegse vabastamise. Kovan Mohammadile pole vangla sisekorraeeskirjadega määratletud reegleid tema jaoks arusaadavas keeles tutvustatud. Liialt suurt rõhku on pandud ka suhtlemisbarjäärist tingitud probleemidele. Et süüdimõistetu ei osanud vanglasse sattudes piisaval määral eesti ega vene keelt, tekkisid tal kaaskinnipeetavatega erimeelsused. 4.
29. Väär on maakohtu väide, nagu säiliks uue kuriteo toimepanemise risk abielu tõttu, kuna see on tänaseks lahutatud. Arvesse tuleb võtta sedagi, et süüdimõistetu puhul on tegemist noore inimesega, kes ei ole varasemalt õiguskaitseorganitega pahuksisse sattunud, samuti ei kaldu ta retsidiivsusele. Ka tema keelebarjäär on tänaseks piisaval määral vähenenud. 4.
30. Maakohus eksis, kui võttis arvesse, nagu poleks teada, kas Kovan Mohammadile elamisluba väljastatakse. Olukorras, kus isikule ei väljastata elamisluba, reageeritakse välismaalaste seaduses ettenähtud korras. See ei tohiks otseselt mõjutada otsustust tema ennetähtaegse vabastamise üle. 2
31. Kaitsja edastas
32. juunil 2022 ringkonnakohtule ka Kovan Mohammadi enda määruskaebuse, milles viimane soovib, et kohus vabastaks ta vanglast tingimisi enne tähtaega. Kaebuses selgitab ta rikkumistega seonduvat ning märgib lühidalt, et on tegelenud eesti keele õppimisega. Muu hulgas on ta õppinud inglise ja vene keelt. Tema olukord on paranenud ning praegu tal kellegagi probleeme esinenud ei ole. Rahaliste nõuete osas soovib ta kontakteeruda kohtutäituriga ning arutleda, mil moel saaks ta igakuiselt nõudeid tasuda. Tema ja R. i vaheline abielu on tunnistatud kehtetuks ning suhe lahutatud naisega lõppenud. Vanglas veedetud aja jooksul on ta vigadest õppinud ning kahetseb toimepandud tegusid. Kaebuses on ta üles loetlenud enda lähedaste kontaktandmed. Ringkonnakohtu seisukoht
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kovan Mohammadi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
34. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu tähendab see seda, et lõpetada saab ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidiski, et Kovan Mohammadi puhul on risk uute kuritegude toimepanemiseks jätkuvalt kõrge ning seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Ka kohtukoosseis nõustub maakohtu tehtud negatiivse retsidiivsusprognoosiga. Seejuures pole täheldatav, et esimese astme kohus oleks hinnanud asjaolusid ebaõigesti või teinud neist vääraid järeldusi. Maakohus on arvestanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ning hinnanud neid kogumis.
35. Esiti annavad kõrge retsidiivsusriski jaatamiseks aluse Kovan Mohammadi küünilised kuriteod. Kuigi süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada toimepandud kuriteo raskuse ja selle eest mõistetud karistuse kestusega, tuleb KarS § 76 lg 4 kohaselt materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb. Seejuures tuleb kuriteo asjaoludena mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (vt RKKKm nr 1-14-5339, p 12).
36. Tuleb tõdeda, et Kovan Mohammadi vägivallakuriteod olid rafineeritud. Korduvad eksabikaasa kallal toime pandud vägivallatsemised kulmineerusid viimasel korral eriti ränga teoga: süüdimõistetu sidus ohvri tooli külge, valas ta puhastusbensiiniga üle ning süütas ta põlema. Alles pärast seda, kui kannatanu oli üleni leekides, asus süüdimõistetu neid kustutama. Oma teoga tekitas Kovan Mohammad kannatanule suurt füüsilist valu ning ulatuslikke põletushaavu. Lähedase inimese sedavõrd julmal viisil kohtlemine ilmestab süüdimõistetu empaatiavõime puudumist, mis tähendab, et ta on suuteline üsna kergekäeliselt vägivalda pruukima. Ehkki tänaseks on Kovan Mohammad kannatanust lahutatud, ei saa temast lähtuvat ohtu taandada üksnes toonase abielu taha – vägivallatsemise põhjuseks oli armukadedus. Eelöeldu tähendab, et Kovan Mohammad võib tulevikuski vägivallatsemist jätkata ning seda erimeelsuste tekkides isegi endale lähedaste inimeste suhtes.
37. Arvestades eelkirjeldatud korduvat vägivallatsemist ja rasket isikuvastast tegu, peab tõenäosus millegi sarnase kordumiseks olema väike. On ilmne, et säärase kuriteo sooritanud isiku usaldamiseks peavad esinema mõjuvad põhjused. Siinkohal ei saa ka Kovan Mohammadi võrdlemisi noort eluiga üle tähtsustada. Kaitsja väide, et kinnipeetav pole varem 3 õiguskaitseorganitega pahuksisse sattunud, on küll õige, kuid see ei indikeeri kuidagiviisi tema madalamat retsidiivsusriski. Nimelt ei saa tähelepanuta jätta tõsiasja, et Kovan Mohammadi vägivallatsemine eksabikaasa kallal jäi varjatuks ja kestis pikka aega – alles pärast viimase kuriteo sooritamist tulid varasemad väärkohtlemised ilmsiks.
38. Kovan Mohammadi vabastamise kasuks ei räägi ka tema senine käitumine vangistuse jooksul.
39. augustil 2021 määrati talle noomitus võõraste jalanõude omamise eest. Kuigi mainitud rikkumine pole kuigivõrd raske, osutab see jätkuvatele õiguskuulekuse puudujääkidele. Veelgi enam,
40. aastal lõhkus kinnipeetav vangla vara, mille eest omab kehtivat väärteokaristust. Kovan Mohammadi suhtes on korduvalt kohaldatud julgeolekuabinõusid. Kuigi kinnipeetav ise väidab, et tema probleemide allikaks on olnud keelebarjäär, ei õigusta see kuidagiviisi vangla vara lõhkumist ega provotseerivat käitumist. Viimane osutab pigemini süüdimõistetu impulsiivsusele, mitte aga keeleoskuse puudumisest tingitud arusaamatustele. Kokkuvõtlikult viitab Kovan Mohammadi käitumine kinnipidamiskohas sellele, et viimasel võib ennetähtaegse vabastamise korral tekkida probleeme kriminaalhooldusametniku korralduste täitmisega, mis aga ei tekita kohtukolleegiumis veendumust, et süüdimõistetu suudaks kriminaalhooldusperioodi probleemideta läbida.
41. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ka tema vabanemisjärgsed elutingimused midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Tal on küll olemas elukoht ja lähedased, kuid sarnane sotsiaalne keskkond oli tal ka enne vanglasse sattumist. See teda kuritegudest hoiduma ei pannud. Märkimist väärib seegi, et kinnipeetava lähedased elavad välismaal – tema kaks õde on Saksamaal, vend ja vanemad Iraagis. Kuigi süüdimõistetu soovib oma tütrega suhelda, puudub neil teadaolevalt kontakt. Seega pole Kovan Mohammadil kedagi, kes saaks teda vahetult toetada. Ka Kovan Mohammadi majanduslik seis pole kiita –
42. märtsi
43. a seisuga oli täitmata rahalisi nõudeid 124 169 euro ulatuses. Väärib küll tunnustamist, et Kovan Mohammad soovib nende tasumisega tegeleda, kuid vabanemisjärgset garanteeritud töökohta tal pole. Kahtlemata ei saa viimast talle ette heita, kuid peab siiski möönma, et selle leidmine ei pruugi lihtne olla. Ehkki Kovan Mohammad väidab, et on enne Eestisse tulekut teinud mitmesugust tööd, pole ta Eestis ametlikult töötanud, saades sissetulekuid vaid sotsiaaltoetustest. Seda kõike arvesse võttes ei ole Kovan Mohammadist lähtuv uute kuritegude sooritamise oht veel piisavalt maandatud ja ta tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
44. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
45. mai
46. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4