Obsah (4)

§ 121§ 203§ 62§ 104

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: 1) Kohaliku omavalitsuse valitsemine ehk poliitilised otsused, mida tehakse enamasti otstarbekuse alusel, ei allu reeglina kohtulikule kontrollile. Isikul on kaebeõigus, kui otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Kollektiivne õigushüve subjektiivset õigust kaitsenormi kaudu ei loo ning seda kaitsev kaebus (populaarkaebus) ei ole PS § 15 lg 1 esimese lause esemelises kaitsealas. Volikogu liikmel on PS § 15 lg 1 esimesest lausest tulenev õigus pöörduda kohtusse, kui volikogu otsus rikub tema isiklikke õigusi. Tegemist peab olema isikule kuuluva subjektiivse õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil. 2) KOKS § 2 lg-s 1 ja § 37² lg-s 5 nimetatud kohaliku omavalitsuse elaniku õigused ei ole piiramatud ega tähenda, et iga elanik peab olema kaasatud kõikidesse otsustusprotsessidesse ja saama vastavaid otsuseid vaidlustada. Kohaliku omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole seaduses sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks. Sellist õigust ei saa tuletada ka kaebuses viidatud KOKS-i sätetest ega PS §-st

1. Kaebajad ei saa kohtusse pöördudes kaitsta avalikku huvi, et kohaliku omavalitsuse tegevus, millega nende enda konkreetseid õiguseid ei riivata, oleks seaduslik, demokraatlik või otstarbekas. 3) E. Soopa kui volikogu liige sai realiseerida enda õigust võtta osa volikogu istungist, esitada ettepanekuid ja küsimusi ning hääletada. Eneseteostusvabadus hõlmab PS § 29 lg-s 1 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse. E. Soopa kui Sürgavere Kultuurimaja juhti ja ringide juhendajat vaidlustatud otsusega ei koondata. Seega ei kujuta otsus tema õigustele otsest riivet. Võimalik kaudne puutumus ei ole piisav, et jaatada otsuse suhtes kaebeõiguse olemasolu. 2 4) K. Kibe osas on tegemist avalikes huvides esitatud kaebusega ehk populaarkaebusega, mille esitamiseks kaebeõigus puudub. Kaebuses toodud asjaolud ei ole piisavad, et aktsepteerida subjektiivsete õiguste kaitse vajadusest lähtuvalt K. Kibe kaebeõigust. 5) Kohalike omavalitsuse elanike kaasamine arengukava koostamisse (KOKS § 37² lg 5) tagab ennekõike avalike huvide kaitse ning tegemist ei saa olla olukorraga, kus väidetavalt rikutud normi eesmärk oleks kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsmine, seda olenemata sellest, kas kohalik omavalitsus pidi elanikud kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsustusprotsessi kaasama või mitte. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
2. E. Soopa ja K. Kibe esitasid 27.06.2022 määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Halduskohtu 06.06.
3. a määrus ja saata asi samale kohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus hindas kaebeõiguse tuvastamisel asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt. Kuigi otsus ei näe ette Sürgavere Kultuurimaja direktori ametikoha koondamist, siis Sürgavere Kultuurimaja kui iseseisva asutuse tegevuse lõpetamisel direktori ametikoht koondatakse Põhja-Sakala Kultuurikeskuse siseselt ja volikogu otsus on koondamisotsuse eelduseks E. Soopa suhtes. K. Kibe valla kodanikuna on puudutatud isik. Kaebajatel on kaebeõigus. 2) KOKS-i kaitsealasse jäävad ka omavalitsusüksuse elanike huvid. Rikutud on kultuurimajadega vahetult seotud isikute ja teiste piirkonnas elavate inimeste põhiõigust heale haldusele. Üldtuntud on asjaolu, et omavalitsuste ümberkorraldusi koolivõrkude osas ja koolide sulgemisi vaidlustatakse. Kultuurimaja omab kohaliku kogukonna jaoks sama suurt tähtsust kui koolivõrk ning kohaliku kultuurimaja sulgemine või ümberkorraldamine riivab õigust kultuurielule isegi rohkem, kui lastevanemate õigus laste hariduse osas. Kui arengukavaga vastuolus otsus riivab kodanike õigusi, siis on olemas õiguslik puutumus.
4. Kaebajad teatasid 05.07.
5. a täiendavas seisukohas, et Põhja-Sakala vald edastas 28.06.2022 E. Soopale teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Sürgavere Kultuurimaja direktori ametikohalt, mis lükkab ümber kohtu seisukoha määruse p-s
6. Seega lähtus kohus valest faktilisest alusest, et riive on kaudne. Koondamishirm ei ole hüpoteetiline. Iseseisva allasutuse juhi töö (koos iseseisva otsustuspädevusega) on asendunud alluva töösuhtega. Kaebajad teatavad, et kaebuse menetlusse võtmisel esitavad nad esimesel võimalusel esialgse õiguskaitse, et peatada volikogu otsuse kehtivus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8. Tartu Halduskohus tagastas 06.06.
9. a määrusega kaebajate kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebajate määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebajad on määruskaebuses korranud juba halduskohtus esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult käsitlemist leidnud ja ringkonnakohtul ei ole midagi täiendavalt lisada. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kaebajate väitel on käesolev vaidlus võrreldav koolivõrgu ümberkorralduse osas toimunud vaidlustega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohane kaebajate väidetud, analoogiale põhinev võrdlus koolivõrgu ümberkorralduse osas toimunud vaidlustega. Nn koolivõrgu 3 ümberkorralduste üle toimunud vaidlustes on selgitatud, et PS § 37 märgib, et igaühel on õigus haridusele. Konkreetse kooli osas valikuõiguse tegemine ei ole põhiõigus, vaid isiku valikuvabadus ja seda olemasolevate haridusasutuste baasil, s.o PS § 37 lg-st 3 tulenev lapsevanema õigus otsustavale sõnale oma laste hariduse valikul ei sisalda õigust nõuda ühe kindla kooli püsimajäämist (TrtRKo 20.06.2012, 3-11-983, p 7). Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus vaidlustatud määruses (p 6) õigesti, et kohaliku omavalitsuse hallatavate kultuuriasutuste ümberkorraldamise otsuste vaidlustamiseks ei ole seaduses sätestatud erandjuhtu, mis lubaks nende otsuste peale pöörduda kaebusega kohtusse teise isiku või avalike huvide kaitseks. Sellist õigust ei saa tuletada ka kaebuses viidatud KOKS-i sätetest ega PS §-st
2. Kaebaja määruskaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber. Seega kaebajate väidetu ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
3. E. Soopa osas tõdes halduskohus määruse p-s 8 kokkuvõtvalt, et tema kui volikogu liige sai realiseerida enda õigust võtta osa volikogu istungist, esitada ettepanekuid ja küsimusi ning hääletada. Eneseteostusvabadus hõlmab PS § 29 lg-s 1 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse. E. Soopa kui Sürgavere Kultuurimaja juhti ja ringide juhendajat vaidlustatud otsusega ei koondata. Seega ei kujuta otsus tema õigustele otsest riivet. Võimalik kaudne puutumus ei ole piisav, et jaatada otsuse suhtes kaebeõiguse olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka eeltoodut ümber ka 05.07.
4. a seisukohas märgitud teave, et Põhja-Sakala vald edastas 28.06.2022 E. Soopale teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Vaidlustatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 28.04.
5. a otsuses nr 58 märgitu kohaselt E. Soopa kui Sürgavere Kultuurimaja juhti ja ringide juhendajat ei koondata. Otsuse nr 58 p 3.2 kohaselt koondatakse vaid Suure-Jaani Kultuurimaja direktori töökoht. Seega ei ole halduskohus määrust tehes lähtunud valest faktilisest alusest. Sellekohane etteheide on asjakohatu. Eelnevat arvestades ei oma 05.07.
6. a seisukohale lisatud e-kiri ja teatis käesoleva vaidluse esemega puutumust, mistõttu ringkonnakohus tagastab need (

§ 62lg 2).

1. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.06.
2. a määruse muutmata.
3. Määruskaebusele on lisatud maksekorraldus nr 237 debiteerimise teatis riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu on tasunud S. Avi summas 40 eurot. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivuga seonduvalt märgib ringkonnakohus, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel olid kaebajad määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 104

lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 104

lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Kuna kaebajad on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis enammakstud riigilõiv summas 40 eurot tuleb

§ 104

lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada ning kanda see arvelduskontole, millelt riigilõiv on tasutud, s.o S. Avi arvelduskontole nr EE061010010293123017 AS-s SEB Pank. (allkirjastatud digitaalselt) 4