← Eesti

2-20-13734/24

Obsah (16)§ 663§ 657§ 654§ 5§ 293§ 200§ 368§ 232§ 465§ 238§ 175§ 171§ 178§ 174§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13734 Kohtua

) § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti sai maakohus küsida asjatundja arvamust omal algatusel, sest tegemist on hagita menetlusega. Lisaks sellele vaidlustab avaldaja puudutatud isiku maakohtus kantud menetluskulude suuruse. Menetlustoimingutele kulunud ajakulu on ülepaisutatud. 6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 1443 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab selles osas puudutatud 3

(7)isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata ning nõustudes maakohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt vajalikuks neid korrata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Avaldaja taotleb määruskaebuses ekspertiisi määramist. Avaldaja on taotlust ringkonnakohtu nõudel täpsustanud. Kolleegium leiab, et avaldaja taotlus ekspertiisi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. 8.
  2. Maakohtule ei saa ette heita selgitamiskohustuse ja uurimisprintsiibi täitmata jätmist. Kuigi hagita menetluses kohaldub

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises (vt Riigikohtu

  1. oktoobri 2018 määrus asjas nr 2-16-3663, p 23). Menetlusosalised peavad oma menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses ning juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel tuleb kõik asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua siiski menetlusosalistel. 8.
  2. Kolleegiumi hinnangul peab menetlusosaline maakohtu menetluses kõik olulised asjaolud kohtu ette tooma ja neid ka tõendama. Ekspertiisi määramine eeldab vastavat taotlust (

§ 293lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus taganud, et asja lahendamiseks oleksid olulised asjaolud välja selgitatud. Maakohus on

  1. jaanuari
  2. a istungil uurinud menetlusosaliste ja esindajate juuresolekul dokumentaalseid tõendeid (tl 173 pöördel, ajamärk 00:30:15), mistõttu pidi avaldajale olema teada, milliste tõendite põhjal hindab maakohus hageja korteriomandi reaalosa ruumi (M92) all oleva küttesüsteemi paigaldamiseks vajaliku keldriruumi olemasolu. Asjaolu, et avaldajale ei ole maakohtu poolt tuvastatud asjaolud meeltmööda, ei anna alust taotleda uute tõendite vastuvõtmist ja kogumist. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (

§ 200lg-d 1 ja 2).

9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamist reguleerib TsÜS § 38, mille esimene lõige sätestab võimaluse nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist ja mille teine lõike sätestab otsuse tühisuse. Seega tuleneb eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 1 ja otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamise võimalus TsÜS § 38 lg-st 2 koostoimes

§ 368

lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. 9.1. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ruumi M92 all asuvad keldriruumid, et sinna viia küttevee jaotustorustik. Maakohus tuvastas, et torude paigaldamine ruumi M92 alla (keldrisse) ei ole võimalik. Kolleegiumi hinnangul on maakohus esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi määruses

§ 465lg 2 p 8 nõuetele vastavalt põhjendanud.

Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on tõendite arvestamata jätmist põhjendanud sellega, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust (maakohtu määruse p 13). Tulenevalt

§ 238

lg-st 1 arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega. Määruskaebusest ei selgu, kuidas tõendavad üldkoosoleku päevakord ja puudutatud isiku tsiviilasjas nr 2-17-6423 antud selgitused avaldaja väidet, et ruumi M92 all on torude paigaldamiseks piisavalt ruumi. 9.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-17-6423 tehtud
  2. veebruari
  3. a otsusega kohustati puudutatud isikut viima Õismäe tee 109 elamu küttesüsteem vastavusse projektis ette nähtud lahendusega, s.o viima küttevee jaotustorustik hageja korteriomandi reaalosas ruumides lae alla või ruumide all paiknevatesse keldriruumidesse (tl 18–21). Maakohus selgitas, et projektijärgne lahendus torude põranda alla paigutamiseks eeldas, et selleks on olemas piisavalt kõrged ruumid ning projekteerija AS enne projekti koostamist põrandaalust ruumi ei vaadelnud (tl 6–17). Kohtuotsuse täitmise käigus selgus, et torustiku paigaldamine ruumi M92 alla 4

(7)keldrisse ei ole võimalik. Nimetatud asjaolu on tõendatud asjatundja AS ja Ehituskonsult Grupp OÜ arvamustega (tl 44–45, 136). Osaühingu Vekont Ehitus arvamusest nähtub, et ruumi M92 puuriti avad ja lammutati keldri kivisein ning tuvastati, et ruumi M92 all vajalikku ruumi torustiku paigaldamiseks ei ole (tl 137). Asjaolu, kas seina sisse ava freesimine on ehitustehniliselt võimalik või mitte, ei lahenda torustiku paigaldamise küsimust, kui ruumi M92 all selleks piisav ruum puudub (tl 63–67). 9.
  1. Tühisuse aluseks saab TsÜS § 38 lg 2 järgi olla otsuse vastuolu heade kommetega. Organi otsuse tühisuse aluseks ei ole otsuse vastuolu mõistlikkuse põhimõttega (võlaõigusseaduse § 7), mida kohaldatakse vaid juhul, kui see on seaduses ette nähtud ega ka väidetav vastuolu hea usu põhimõttega. Küll aga võib viimane olla otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohtupraktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu
  2. märtsi
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati. Heade kommete vastane võib otsus olla eri põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada eramoraalseteks ja taunitavateks, samuti juhul, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluse juhatuse otsuse tühisuse aluseks olevaid asjaolusid ei esine. 9.
  4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et puuduvad ka kehtetuks tunnistamise materiaalsed eeldused. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb KrtS § 12 lg-st 2, mille kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sarnase kohustuse näeb ühinguõiguses üldisemalt ette TsÜS §
  5. Organi otsust on võimalik tunnistada kehtetuks juhul, kui see on vastuolus seaduse või põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1). Õiguskirjanduses on leitud, et otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks on mh ka hea usu põhimõtte kohustuse ning teiste liikmete õigustatud huvidega arvestamise kohustuse rikkumine (Saare, K. TsÜS § 38, komm 3.3.
  6. – Varul, P. jt (koost). Tsiviilseadustiku üldosa seadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2010). Maakohus hindas avaldaja väidet, et puudutatud isik rikkus kokkulepet ja otsustas ühepoolselt kohtulahendi täitmise viisi, ning jõudis põhjendatud järelduseni, et sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud.
  7. Avaldaja on vaidlustanud ka maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku esindaja avaldusele vastuse koostamise,
  8. veebruari
  9. a ja
  10. juuni
  11. a seisukohtade koostamise ajakulu ülemäärane. Osa puudutatud isiku väidetest olid asjakohatud ja kohus nendega ei arvestanud. 10.
  12. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. 10.
  3. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohtadega osaliselt ja leiab, et maakohtu hinnang puudutatud isiku lepingulise esindaja teostatud õigusabitoimingute ajakulu vajalikkusele ei ole tervikuna piisavalt põhjendatud.

§ 175

lg 1 mõttes ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks puudutatud isiku

  1. veebruari
  2. a seisukoha koostamise ja sellega seotud toimingute (avaldaja
  3. jaanuari
  4. a seisukohaga tutvumine) 5

(7)ajakulu 5 tundi ning
  1. juuni
  2. a seisukoha koostamise ja sellega seotud toimingute (
  3. juuni 2006 kohtumäärusega ja avaldaja
  4. juuni
  5. a seisukohaga tutvumine) ajakulu 4 tundi. Kolleegium nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud puudutatud isiku esindaja töö mahtu. Kolleegium leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja vaidluse õiguslikku sisu ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on taotletud ajakulu

§ 175lg 1 järgi ülemäärane.

Kolleegium peab toimingute põhjendatud ajakuluks mõlemal juhul 2,5 tundi. Esitatud menetlusdokumendid ei olnud õiguslikult keerukad ega üleliia mahukad. Seega tuleb puudutatud isiku menetluskulusid vähendada 4 tunni suuruse ajakulu osas ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 1443 eurot (= (6 x 110) + (8,7 x 90)). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11. Kuigi määruskaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta

§ 171

lg 1 alusel avaldaja kanda, sest tulenevalt

§ 178

lg-st 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma määruses puudutatud isiku menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka puudutatud isiku apellatsiooniastme menetluskulud.

12.1. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik palunud avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 454,40 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isikule osutatud õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 110 eurot ja 0,16 tundi tunnihinnaga 90 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Puudutatud isik on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning menetluskulud tuleb arvestada käibemaksuta (

§ 174lg 10).

Avaldaja arvates on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ülepaisutatud. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 12.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal määruskaebusega tutvumiseks, analüüsiks ja vastuse koostamiseks 2,5 tundi, avaldaja taotluse täpsustusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,16 tundi. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud. Puudutatud isiku esindaja oli juba maakohtu menetluses tutvunud tsiviilasja materjalidega ning vastuses määruskaebusele korratakse suures osas varasemaid väiteid ja maakohtu seisukohti. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud kaebusega tutvumise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses ning taotluse täpsustusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr 90 eurot ja 110 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse 6

(7)hinnad üldjuhul vahemikus 100–120 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Riigikohtu
  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). 12.
  3. Eelnevast tulenevalt on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik õigusabikulu määruskaebemenetluses 3 tundi tunnihinnaga 110 eurot ja 0,16 tundi tunnihinnaga 90 eurot ehk kokku 344,40 eurot (= 330 + 14,40). Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. 13. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.