2-22-115813/6

Tsiviilasi nr 2-22-115813 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks

1. august 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-115813 O. K. O. hagi M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad Menetlusse võtmisest keeldumine ja nende • Hageja: O. K. O. (registrikood XXX, aadress XXX • Hageja lepinguline esindaja: A. L. V. (e-post XXX) • Kostja: M. K. aadress XXX) (isikukood XXX, viimane teadaolev RESOLUTSIOON
2. Jätta O. K. O. hagi M. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja lugeda hagejale tagastatuks.
3. Toimetada määrus kätte hagejale.
4. Jätta menetluskulud puuduvad. avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtu seisukoht
5. O. K. O. esitas 04.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6281,63 euro saamiseks. Kohus tegi 05.05.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kuna makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
6. Kohus jättis 27.05.2022 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu täiendavaks tasumiseks.
7. Hageja esitas 21.06.2022 kohtule hagiavalduse.
8. Kohus jättis hageja esitatud hagi 05.08.2022 teistkordselt käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus hoiatas avaldajat, et TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse Tsiviilasi nr 2-22-115813 avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata.
9. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-23-12 rõhutanud, et maakohus peab täitma TsMS § 392 lg 1 p- s 6 sätestatud kohustuse selgitada eelmenetluses välja, kes on menetlusosalised ja sama paragrahvi lg-s 4 sätestatud kohustuse kontrollida eelmenetluses hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi.
10. Riigikohus selgitas otsuse nr 3-2-1-2-15 p-s 18, et nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude kui mittekehalise eseme käsutamine erineb asja kui kehalise eseme käsutamisest ehk omandi üleandmisest, kus käsutus vajab selle lõpuleviimiseks veel reaalakti (nt valduse üleandmist) või õigustoimingut (nt kande tegemist kinnistusraamatusse), mis on väljapoole äratuntavad. Nõude käsutuse toime saavutamiseks ei ole selliseid lisatoiminguid vaja teha. Kui kehaliste esemete ehk asjade puhul võimaldab seadus omandada neid osal juhtudel ka õigustamata isikutelt ehk mitteomanikelt (AÕS § 56 lg 3 ja § 95), siis nõuete heauskne omandamine ei ole võimalik.
11. Samuti on kolleegium osutanud sellele, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu
12. jaanuari
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-149-13, p 27; Riigikohtu
14. juuni
15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
16. Kohus selgitab, et nõudeõiguse omaja tuleb kohtul enne hagi menetlusse võtmist välja selgitada kuivõrd väidetav eelmine võlausaldaja ei ole käesoleva menetluse osaliseks ja ei saaks hageja nõudele vastuväiteid esitada.
17. Hageja on esitanud kohtule nõude loovutamise tõendamiseks pdf formaadis kirja, millest nähtub, justkui oleks F. B. p.l.c loovutanud 18.03.2022 nõude M. K. i vastu O. K. O. . Kirjast ei nähtu, millised nõuded täpselt O. K. O. loovutatakse. Kirja alla on kirjutatud „F. B. p.l.c“. Kohtu hinnangul ei ole see piisav tõend, et tõendada hagejal nõudeõiguse olemasolu. Sellist tõendit on võimalik luua igaühel, seega puudub sellel igasugune tõendamisväärtus. Esiteks puudub kõnealusel kirjal isiku nimi, kes selle F. B. p.l.c nimel välja andis. Lisaks puudub sellel õigustatud isiku allkiri (kes võiks panga nimel nõudeid loovutada). Samuti ei nähtu sellest kirjast, et loovutatud on ka käesolevas hagis esitatud nõue. Kohus selgitas hagejale puuduste kõrvaldamise määruses vajadust nõudeõiguse loovutamist tõendada. Hageja on asunud seisukohale, et tegemist on konfidentsiaalse infoga, mis ei puutu käesolevasse tsiviilasja. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul on hagejal seadusest tulenev kohustus tõendada, et tal on nõue kostja vastu. Asjaolu, et hageja vormistab nõude loovutamise lepingud selliselt, et need sisaldavad konfidentsiaalseid andmeid, ei saa vabastada teda tõendamisest. Hagejal oleks olnud võimalik sõlmida eelneva võlausaldajaga ka selline leping, millest ei nähtu andmeid, mida ei saaks kohtule esitada. Täiendavalt selgitab kohus, et ka VÕS § 170 alusel ei saa kohus asuda seisukohale, et tõendatud on, et nõue tuleks täita hagejale, kuivõrd kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlausaldaja oleks kostjale sellisest loovutamisest teatanud.
18. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 12 ja lg 2 p 2 alusel.
19. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 2 Tsiviilasi nr 2-22-115813 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3