KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene
- juuni 2022 3-21-2952 Priit Pungaste kaebus tema tööle määramise keelamiseks ning Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a määrus Priit Pungaste määruskaebus Määruskaebuse esitaja – Priit Pungaste Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a määrus muutmata.
- Jätta taotlused tuvastamisnõudele üleminekuks rahuldamata.
- Jätta määruskaebemenetluses esitatud uus tuvastamisnõue läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
- Viru Vangla kinnipeetav Priit Pungaste määrati
- septembri
- a käskkirjaga tööle koristajana.
- P. Pungaste esitas kohtule
- detsembril 2021 kaebuse, milles palus keelata vanglal tema tööle määramine koristajana ja toidujagajana ning mõista välja hüvitis selle eest, et ta pidi riigipühadel 25.-
- detsembril 2021 koristustöid tegema. Kaebuse kohaselt ei nõustu kaebaja sellega, et ta peab lisaks töötamisele AS-s Eesti Vanglatööstus tegema tööd ka vangla majandustöödel koristajana.
- Tartu Halduskohtu
- veebruari
- a määrusega tagastati kaebus mõlema nõude osas järgmistel põhjendustel. 3.
- Keelamiskaebuse võib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 1 järgi esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebajal on õigus vaidlustada
- septembri
- a käskkiri enda tööle määramise kohta, mitte nõuda enda tööle määramise keelamist. Seetõttu kuulub selles osas kaebus tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu. 3.
- Hüvitamisnõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning seetõttu kuulub kaebus selles osas tagastamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- P. Pungaste määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus järgmistel põhjendustel. 4.
- Kohus pole järginud uurimisprintsiipi ega välja selgitanud asjas tähtsus omavaid faktilisi asjaolusid. 4.
- Otstarbekas oleks üle minna tuvastamiskaebusele, kuna kaebaja on koristamiseks ette nähtud tundide arvu koristustöid teinud. 4.
- Ringkonnakohtul tuleks kindlaks teha, mis eesmärgil nõuab vangla kaebajalt koristajana töötamist enne töötamist AS-s Eesti Vanglatööstus. 4.
- Kaebaja ei vaidlustanud
- septembri
- a tööle määramise käskkirja, kuna töötas juba AS-s Eesti Vanglatööstsu ning oleks kaotanud töö ja saanud tööst keeldumise eest karistada. 4.
- Ka hüvitamiskaebuse osas oleks otstarbekas üle minna tuvastamiskaebusele, et ette valmistuda hüvitamiskaebuse esitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
- Seoses keelamiskaebusega selgitab ringkonnakohus kaebajale, et keelamiskaebus on mõeldud tulevikus antava haldusakti või tulevikus tehtava haldustoimingu ärahoidmiseks. Olukorras, kus ebasoovitav haldusakt on juba antud, ei ole kohane esitada enam keelamiskaebus, vaid juba selle haldusakti tühistamise kaebus. Seda on halduskohus kaebajale kaebuse tagastamise määruses sisuliselt ka selgitanud. Ringkonnakohus möönab, et vaieldav võib olla see, kas halduskohtule on võimalik ette heita seda, et ta tagastas kaebuse koheselt, ega jätnud seda käiguta ning ei selgitanud kaebajale võimalust esitada keelamiskaebuse asemel tühistamiskaebus
- septembri
- a tööle määramise käskkirja peale. Teisalt tuleb siin arvestada seda, et tühistamisnõude esitamine eeldab kinnipeetavatelt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ning vangla on selgitanud, et kaebaja ei ole esitanud tööle määramise käskkirja peale vaiet (dtl 50). Seda on kinnitanud määruskaebuses ka kaebaja ise. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et halduskohtu poolt kaebajale tühistamiskaebuse esitamiseks võimaluse andmata jätmine ei ole viinud asjas vale lahenduseni, sest tühistamiskaebuse esitamine eeldanuks kaebajalt kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, mida ta teinud ei ole. Samuti viitab ringkonnakohus siinkohal, et kaebaja on esitanud vanglale küll vaide, kuid seda mitte tööle määramise käskkirja peale, vaid vangla poolt tema selgitustaotlusele antud vastuse peale. See vaie tagastati vangla poolt. Ringkonnakohus märgib, et vaide tagastamise otsus on vormistatud äärmiselt arusaamatult, muuhulgas on seal öeldud, et: „Antud juhul ei ole kinnipeetava poolt esitatud vaie haldusmenetluse seaduse mõttes vaidemenetluses vaidlustatav 2 ning esitatud vaides ei rikuta isiku õigusi ega kohustusi“ (dtl 48). Siiski ei ole, kuivõrd kaebaja on ise möönnud, et ta ei ole tööle määramise käskkirja vaidlustanud, vaidlust selles, et selle käskkirja peale ei ole kaebaja tõepoolest vaiet esitanud. Seetõttu ei saa vaide tagastamise otsuse ebaselgusest hoolimata leida, et kaebaja soovis tegelikult vaidlustada tööle määramise käskkirja ning et selle peale esitatud vaie tagastati õigusvastaselt. Seega ei ole vangla ja halduskohtu mõnevõrra küsitavatest otsustustest hoolimata võimalik leida, et selgitamiskohustuse täpsem järgimine oleks võinud viia asjas teistsuguse tulemuseni. Kaebaja ongi soovinud esitada keelamiskaebust ning kinnitab ka seda, et ta ei ole tööle määramise käskkirja vaidlustanud, ehkki see olnuks tõhusaim viis tema õiguste kaitseks.
- Uurimispõhimõtte rikkumisi ringkonnakohus ei näe. Kaebaja on küll väitnud, et faktilised asjaolud on jäänud välja selgitamata, kuid ringkonnakohtu hinnangul seda juhtunud pole. Ükski faktiline asjaolu, mille kaebaja on välja toonud, ei oleks viinud asjas teistsuguse lahenduseni.
- Kaebaja põhjendus, miks ta tühistamisnõuet ei esitanud – et see oleks viinud töö kaotamiseni ja tööst keeldumise eest karistamiseni – ei ole asjakohane. Kui vangla oleks tõepoolest reageerinud tema vaidele või kaebusele AS-s Eesti Vanglatööstus töötamise võimalusest ilmajätmisega, oleks kaebaja saanud seda vaidlustada. Ning vanglas töötamisest ei oleks kaebaja pidanud keelduma selliselt, et teda saanuks karistada. Piisanuks vaid tööle määramise käskkirja peale tühistamisnõude esitamisest, kuid samal ajal töötamise kohustust siiski täites.
- Kaebaja leiab, et otstarbekas oleks üle minna tuvastamiskaebusele, kuna ta on koristamiseks ette nähtud 30 tundi juba töötanud. Ühelt kaebuse liigilt üleminek halduskohtumenetluses eeldab seda, et kaebus oleks juba kohtu menetluses. Käesoleval juhul kaebus tagastati, seda ei ole kohtu menetluses ja seega ei saa praeguses olukorras ühelt kaebuse liigilt teisele üle minna. Kaebajal on õigus esitada tuvastamisnõue eraldi kaebusena. Sama kehtib ka hüvitamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ülemineku osas. Lisaks tuleb siin arvestada, et HKMS § 45 lg 2 ls 2 järgi ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega oleks tuvastamiskaebusele üleminek lubamatu ka sel põhjusel. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebaja taotlused kaebuse nõuete muutmiseks rahuldamata.
- Ka on määruskaebusest väljaloetav kaebaja taotlus, et ringkonnakohus teeks kindlaks, mis eesmärgil nõuab vangla kaebajalt koristajana töötamist enne seda, kui ta saab töötada AS-s Eesti Vanglatööstus. See taotlus on mõistetav uue tuvastamisnõudena, mida halduskohtus ei esitatud. HKMS § 182 lg-st 3 ning § 203 lg-st 2 tulenevalt ei saa määruskaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. See nõue jääb seetõttu läbi vaatamata.
- Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3