← Eesti

2-22-1199/40

Obsah (6)§ 429§ 164§ 659§ 222§ 431§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. august 2022 Tsiviilasja number 2-22-1199 Tsiviilasi A.

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kostja on hagist loobumisega nõus. Kumbki pool ei ole esitanud taotlust teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks. Maakohus jättis poolte menetluskulud

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT

  1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust. Määruskaebuse kohaselt võiks elatise summa olla 214 eurot alates
  2. jaanuarist
  3. Varasemalt on kostja maksnud elatist 292 eurot, alates
  4. jaanuarist 2022 on kostja tasunud elatist 150 eurot kuus. Lapse vajadused on suurenenud.
  5. juuni
  6. a täpsustuse kohaselt ei ole hageja loobunud elatise nõudest alates
  7. jaanuarist
  8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
  9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks (

§ 659, § 667 lg 2).

6. Hageja on alaealine laps ning teda esindab kohtumenetluses tema seaduslik esindaja – ema (Perekonnaseaduse § 120 lg 1).

§ 222

lg 1 p 3 kohaselt on hageja seaduslikul esindajal iseenesest õigus ka hagist loobuda

§ 429lg-s 4 sätestatud piirangutega.

Hageja määruskaebuse kohaselt ei ole väljamõistetud elatis piisav, hageja vajadused on suurenenud ning hageja ei ole hagist loobunud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole väljendanud kindlat soovi hagist loobuda. Kuigi hageja esindaja on küll vastanud jaatavalt kohtu küsimusele, kas ta loobub hagist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ta saanud aru oma tahteavalduse õiguslikust tähendusest. Kohtuistungi protokollist ei nähtu ka, et kohus oleks hageja esindajale nõudest loobumise tagajärgi selgitanud (

§ 431lg 1).

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas hageja esindaja, millised kulutused ta hagejale teeb ning et ta saaks elatise suurendamisel ise hagejale asju osta. Maakohus, andes mõista, et hagist mitte loobumise korral jäetakse hagi rahuldamata, on põhimõtteliselt asja sisuliselt lahendanud. Seejuures on tsiviilasi olnud alles eelmenetluses, hagi on alles võetud menetlusse, pooled ei ole oma väidete kinnitamiseks jõudnud tõendeid esitada. 7. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.