järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 23.juunit 2005.a. Tartu Ringkonnakohtu 24.jaanuari 2006.a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 21.novembri 2005.a otsus I.L süüditunnistamises ja karistamises
järgi ja ta tunnistati süüdi
Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 19.juunil 2006.a. Tartu Maakohtu 10.märtsi 2010.a ja 30.juuni 2011.a määrustega jäeti I.L tingimisi enne tähtaega temale mõistetud vangistuse kandmiselt vabastamata. I.L karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23.juunil 2014.a. I.L ei ole varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda karistatud kahel korral alkoholiseaduse järgi. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.L uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 6% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 6%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on I.L vabanedes olemas kindel elukoht ja toetavad lähisuhted. Garanteeritud töökoht tal puudub, kuid tema õde on lubanud teda vajadusel materiaalselt toetada. Negatiivset mõju avaldavatest isikutest kriminaalhooldajal andmed puuduvad. I.L kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks elama oma õe juurde, otsiks endale töö ning jätkaks elu seadusekuulekalt. Süüdimõistetu sõnul mõistab ta alkoholi rolli oma õigusvastases käitumises ja kavatseb seda edaspidiselt vältida. Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör toetab esitatud kirjalikus arvamuses I.L tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et kuna tegemist on isiku esimese vangistusega, siis on selle eesmärgid täidetud ning on võimalus, et isik jätkaks karistuse kandmist käitumiskontrollile allutatuna.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on I.L kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.L kannab karistust väga raske esimese astme kuriteo eest, s.o teise inimese tapmise eest eriti julmal viisil, mistõttu tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult. Materjalidest nähtuvalt on käesolev vangistus süüdimõistetu jaoks esmane kriminaalkaristus. Vangistuse jooksul on ta käitunud igati positiivselt, tal puuduvad distsiplinaarrikkumised, ta on osalenud majandusabitöödel, läbinud sotsiaalabiprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „12 sammu“ ning temaga on läbi viidud vestlused alkoholist loobumise kinnistamiseks ja enese käitumise muutmiseks. On näha, et süüdimõistetu on oma varasema käitumise väärolemust ja selle riskitegureid vangistuses analüüsinud ning nende lahendamisega tegelenud. Ta on mõistnud oma kuriteo seost enesekontrolli kaotamisega ja alkoholi tarvitamisega ning on motiveeritud ennast edaspidiselt muutma ja alkoholist hoiduma, mida toetavad ilmselt ka tema poolt läbitud sotsiaalabiprogrammid. Seega toetab süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine tema ennetähtaegset vabastamist ning on alust arvata, et ka tema kuriteoriskid on praeguseks piisavalt maandatud. Ka süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused toetavad tema ennetähtaegset vabastamist. Tal on olemas kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus ning negatiivset mõju avaldavad sõbrad tal enda sõnul puuduvad. Seega toetavad eeltoodud tingimused igati süüdimõistetu taasühiskonnastumist ega kujuta endast kuriteoriskide suurendamise osas ohtu. Kuigi süüdimõistetule ei ole vabastamise puhuks garanteeritud kindlat töökohta, leiab kohtunik, et nimetatud asjaolu ei ole siiski määrav, et tema ennetähtaegset vabastamist mitte toetada. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu varasemalt saanud majanduslikult ilusti hakkama ning tal on omandatud ka kutse ja olemas erinevad töökogemused, mis kergendavad ilmselt oluliselt uue töökoha leidmist. Ka tema õde on lubanud teda vajadusel vabanemisel materiaalselt toetada. Samuti tuleb arvestada sellega, et süüdimõistetu varasem õigusvastane käitumine ei ole olnud kuidagi seotud varalise kasu teenimisega, mistõttu ei kujuta töökoha puudumine ilmselt tema ennetähtaegse vabastamise puhul endast olulist riskitegurit ka nüüd. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.L katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. I.L on kandnud ära suurema osa talle mõistetud pikaaegsest vangistusest. Kohus leiab, et see reaalselt ärakantud karistuse osa on olnud piisav, et isikule positiivset mõju avaldada. On alust arvata, et süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kelle puhul on esmane karistuse kandmine täitnud oma eesmärgi ning ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel paremaid tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas, kuna vabaduses säiliks tema üle teatud kontroll ja samas saaks kriminaalhooldaja aidata kaasa ka tema resotsialiseerumisele. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kuna süüdimõistetu õigusvastane käitumine on suuresti tulenenud enesekontrolli kaotusest, mida on mõjutanud ka alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti on vajalik määrata süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks lisakohustus tööle asumiseks või enese töötuna arvele võtmiseks, et tagada seega majanduslikku stabiilsust ja mõtestatud tegevusega hõivatust. Kuigi enda sõnul süüdimõistetul vabaduses kriminaalkorras karistatud sõpru ei ole, kellega ta kavatseks suhtlema hakata, siis peab kohus süüdimõistetu vangistuse pikkust ja sellest tekkinud võimalikke suhteid arvestades siiski vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks ka lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada I.L (IK XXX) temale Valga Maakohtu 21.novembri 2005.a otsusega mõistetud ja Tartu Ringkonnakohtu 24.jaanuari 2006.a otsusega muudetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
lg 4 alusel määrata I.L-ile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 23.juunini 2014.a. Kohustada I.L katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe
Määrata I.L katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna (asuk. Tallinn, Tartu mnt 85) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada I.L vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. KrMS § 180 alusel välja mõista I.L-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu nelikümmend kaheksa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.