järgi 7 (seitsme) aastase vabadusekaotusega ning Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.
Kriminaalhooldaja seisukoht Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja ettekandes K.Z kohta ei nõustuta K.Z ennetähtaegselt vanglast vabastamisega. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge ning ei pea võimalikuks K.Z ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 alusel. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise riski vabaduses tõstab kuriteo raskusaste, kindla töökoha puudumine ning alkoholisõltuvus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu K.Z selgitas kohtus, et soovib oma ennetähtaegse vabanemise küsimuse kohtus arutamist. K.Z selgitas, et on nõus läbima alkoholismiravi, vabanedes on õde nõus teda aitama ja kui avaneb võimalus, siis ta on valmis ka tööle asuma. Prokurör leiab, et tuleb nõustuda kriminaalhooldaja arvamusega ning on K.Z vanglast ennetähtaegse vabastamise vastu. Prokurör viitas asjaolule, et kuigi K.Z on läbinud viha juhtimise programmi ja osaleb käesoleval ajal programmis 12 sammu, tuleb siiski arvestada kuriteo toimepanemise asjaoludega. Antud juhul oli kuritegu suunatud inimese elu vastu ja seda eriti julmal viisil. Ka leiab prokurör, et K.Z puhul on märgata ennast õigustavat käitumist. Kaitsja toetab Tartu vangla ettepanekut vabastada K.Z karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja leiab, et arvestama peaks asjaoluga, et K.Z on kriminaalkorras karistatud esimest korda, ta on motiveeritud osalema sotsiaalprogrammides ja suhted kriminaalkorras karistatud isikutega puuduvad. K.Z on autoremondilukksepa kvalifikatsioon ja ehitustöö kogemus, mis peaks lihtsustama tulevikus töö leidmist. Kohtuniku seisukoht KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega käesoleval juhul on seaduse mõttes alus K.Z ennetähtaegset vanglast vabanemist arutada. Ennetähtaegse vabanemise teoreetiline võimalus elektroonilise valve alla alates 23.12.2009. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 K.Z on kriminaalkorras karistatud eelnevalt ühel korral. Viimati mõisteti süüdi Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.
Kriminaalhooldaja ei ole pidanud võimalikuks ennetähtaegselt vangistusest vabastada (II isiklik toimik tl. 55-56). Positiivne on see, et K.Z on vabanemisel olemas elukoht ja materiaalne toetus, vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Samas puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuigi vangla leiab, et K.Z ennetähtaegne vabastamine on mõistlik, siis iseloomustusest nähtub, et konfliktsituatsiooni tekke korral võib K.Z reageerida vahendeid valimata ja toime panna raske isikuvastase kuriteo, ohtlikkus võib suureneda alkoholijoobes olles. Seega võiks ohtu vähendavateks teguriteks olla loobumine alkoholist ja töökoha leidmine. K.Z iseloomustavad ka pisut kõrgendatud enesehinnang ja minapilt ning puudulikud probleemilahendamisoskused. Kohus saab vanglast ennetähtaegselt vabastada isiku, kui on veendunud, et isik vabanedes hakkab tõesti õiguskuulekat elu elama ja ei pane toime uusi kuritegusid. Antud juhul tuleb arvestada kuriteo raskusastmega – K.Z mõisteti süüdi julmal viisil inimeselt elu võtmises. Vangla iseloomustuse kohaselt võivad tulevikus olla ohustatud isikud, kellega K.Z tekib konfliktsituatsioon. Seega on riskifaktorid tingitud eelkõige kuriteo jõhkrast iseloomust ja K.Z omadusest kergesti ärrituda, aga ka alkoholisõltuvusest. Kuigi vabanedes on olemas õe toetus, siis see ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski, kuna õe toetus on olnud olemas ka varasemal eluperioodil. K.Z puudub vabanedes ka kindel töökoht ja sissetulek, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldusosakond ei pea võimalikuks K.Z-iga kriminaalhooldust läbi viia. Lähtudes eeltoodust jätta K.Z temale Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2006.a otsusega mõistetud 9 aastat vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve alla vabastamata. Menetluskulud (kaitsjatasu 300 krooni) jätta KrMS § 180 lg 1 alusel K.Z kanda. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.