1-16-1083/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. november 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-16-1083 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Enn Pustak Kaitsja Gerda-Johanna Pello (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu N.F, i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 23.09.2015 ja lõpp 12.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.11.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta N.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista N.F-ilt menetluskuluna riigituludesse 138 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700022276, selgitusse märkida: „1-16-1083, N.F, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo LMP kasuks 138 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello poolt süüdimõistetu N.F-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, N.F-ile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.03.2016 otsusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 9, § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus talle liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning karistas N.F vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 02.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 5 kuud 20 päeva vangistust, võrra ning mõistis N.F-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 23.09.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla N.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung N.F taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist . Kinnipeetava sõnul plaanib ta vanglast vabanedes asuda elama ema juurde xxxx ning minna tööle, töö on seotud mööblipaigalduse ja kokkupanekuga ning seda tööd on ta varem ka teinud. Ema on ka vaj a abistada, kuna ema on xxxx. Selgitas, et vanglasse sattus seoses metadooniga, kuid praegu enam ei tarvita, alkoholiga probleeme ei ole kunagi olnud ning alkoholi varastas ta ainult edasimüümise eesmärgil. Tunnistas, et viimnane kriminaalhooldus ebaõnnestus ning et tal on võlgasid kuskil 10 000 euro ulatuses, kuid ta on valmis need hüvitama. Kinnitab, et saab vabaduses hakkama ilma alkoholita, on sõltuvustest vaba ja hakkab abistama ema. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et varasematest tingimisi karistustest ei ole kinnipeetav järeldusi teinud, seega ei ole ta osanud hinnata ega õigustanud talle antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Sõltuvustega seoses võib isikul tekkida tagasilanguse perioode, mida prokuröri hinnangul saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokurör märgib, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega ei ole piisavad N.F-i õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest, seega saab tema 2 suhtes kriminaalhoolduse teostamist hinnata probleemseks. Prokurör juhib kohtu tähelepanu ka kinnipeetava ohtlikkusele ning distsiplinaarkarisatuse olemasolule. Kaitsja on seisukohal, et N.F tuleks vabastada ennetähtaega, kuna isikul on olemas kindel elu- ja töökoht, samuti on tal säilinud tööharjumus ja motivatsioon tööd teha, mida näitab kinnipeetava töötamine vanglas, aga ka erinevates sotsiaalprogrammides osalemine. Ka on kinnipeetaval vaja abistada oma invaliidist ema ning oluline on ka kinnipeetava soov hakata elama seadusekuulekat elu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.F-i käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, sest isikul on kehtiv distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud – isik paneb toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde. Kodukülastuse käigus on välja selgitatud, et tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale, kes elab seal üksi. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka N.F-i lähedasi suhteid oma emaga, kes vajab poja abi. Ema sõnul toetas kinnipeetav teda enne vangistust igapäevases toimetulekus. N.F on vanglas osalenud majandustöödel, kusjuures töökohustuste täitmisesse suhtus kohusetundlikult. Samuti on isik andnud nõusoleku sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamise kohta, mida ei saa aga teha enne poolelioleva ravi lõpetamist. Seega kasutab kinnipeetav vanglas viibimise aega otstarbekalt. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse elu- ja mõtteviisiga sõpru ning tuttavaid. Kriminaalkorras on karistatud ka tema tüdruksõber, kellega ta elas koos enne vangistust, kuid kes kannab käesoleval ajal karistust Tallinna Vanglas. Kohus on seisukohal, et kriminaalse tausta, elu- ning mõtteviisiga 3 isikutega suhtlemine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist arvestades asjaoluga, et kinnipeetav on mõjutatav. Isikule on 1-kuulise katseajaga garanteeritud reklaamiagendina töökoht xxxx. Töökoha ja seega ka sissetuleku olemasolu on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, samuti on tal probleeme alkoholi tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Isik ise ei näe seost alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel ja leiab, et alkoholi tarbimine ei sega igapäevaelu. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 73% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 51%, mis on keskmisest oluliselt kõrgem näitaja. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab enesevalitsuse kaotamine, hoolimatu ja riskeeriv eluviis ning sõltuvusainete tarvitamine. Oht suureneb ka siis, kui isik on rahalistes rakustes. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus kinnipeetaval on maksmata nõudeid 10 338,26 eurot, iseseisev majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ja tal on väljakujunenud kulutamisharjumus. Vangla iseloomustuse kohaselt ei teadvusta N.F oma tegude tagajärgi, tegutseb hetkeemotsioonide ajel, käitumises esineb vägivalda, süüd näeb pigem teiste kui enda käitumises. Probleeme ei lahenda sihipäraselt, väldib nendega tegelemist eelistades tarvitada sõltuvusaineid. Kinnipeetav on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid jättes tegemata ÜKT tunnid ja pannes katseajal toime uue kuriteo, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole N.F-ile mõju avaldanud. Kohtul puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et N.F-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu - ja töökoha olemasolu ning lähedase toetus) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristus) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4 Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
5. Viru Maakohtu
6. novembri 2016 määrus jätta muutmata.
7. Süüdimõistetu N.F-i kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello määruskaebus jätta rahuldamata.
8. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole süüdimõistetu N.F-ile määratud korras kaitse teostamise eest.
9. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu N.F-i kanda. Süüdimõistetul N.F tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 22.11.2016 kohtumäärus 1-16-1083 jõustus
10. jaanuaril
11. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5