S § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.01.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta 26 1 1-16-9370 (kakskümmend kuus) päeva vangistust (ehk 386 tundi ÜKT) ning mõista L.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.01.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 92 (üheksakümne kahe) tunni ulatuses (ehk 3 kuud 2 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. L.J-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 alusel teatab maakohus L.J-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
Kui süüdimõistetu L.J ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla
Mõista L.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot ning kaitsja Tatjana Massalina poolt 12.12.2016 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et L.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700090211 ning selgitus „L.J , 1-16-9370, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. I. Kohtu alla antud isiku süüdistus L.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellele oli 29.01.2016.a Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-15-10832 lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest, e. alates 16.02.2016.a kuni 15.08.2016.a, ei täitnud jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsust ja 20.05.2016.a kella 13.48 paiku juhtis Sillamäel, Ranna tänaval sõidukit Audi 80 reg.nr xxx ja oli politsei poolt kinnipeetud Sillamäel, Ranna 2 juures. Sel moel pani L.J toime täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud KarS § 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 329 järgi. 2 1-16-9370 II. Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav L.J ennast süüdi täielikult ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Menetlusosaliste kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata. III. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et L.J-i süü antud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning õigesti kvalifitseeritud. 3.1 Antud kuriteo toimepanemine süüdistatava L.J-i poolt on tõendatud: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 6), kust tuleneb, et 20.05.2016.a kl. 13.48 oli L.J kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. 29.01.2016 kohtuotsuse koopia (lk 9-11), kust tuleneb, et L.J on süüdimõistetud KarS §424 järgi, lisakaristuseks on määratud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, kohtuotsus jõustus 16.02.2016. Tunnistaja xx´i ütlustega (lk 7), kust tuleneb, et 20.05.2016 kella 13.48 paiku Sillamäe linnas juhtis L.J sõiduautot. L.J puudus juhtimisõigus. Maanteeameti vastus päringule (lk 13), kust nähtub, et 29.01.2016 kohtuotsus L.J-i suhtes oli pööratud täitmisele. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 22 - 26), millega oli vaadeldud kuriteo toimepanemise vahend – sõiduauto Audi. Kahtlustatava L.J´i enda ütlustega (lk 15 - 19), kust tuleneb, et 20.05.2016 kella 13.30 paiku otsustas ta enda auto Audi ajada remonditöökotta. Ta läks garaaži, sõitis autoga garaažist välja ja sõitis sellega töökotta. Siis, kui ta oli juba kohal, tulid tema juurde politseiametnikud. Tunnistab ennast süüdi täielikult ning kahetseb tehtut. 3.2 Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 329 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav L.J pani ülalnimetatud kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis sellest, et tema juhtimisõigus oli äravõetud jõustunud ning täitmisele pööratud kohtuotsusega. Vaatamata sellele ta tahtis autot juhtida ning tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS § 329 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 3 1-16-9370 IV. Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelise isikuna ühe teise astme kuriteo. Kuritegu on toimepandud katseaja jooksul. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et L.J-i süüaste on keskmise suurusega. 4.3 Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-58-13, p 8). Kohus ei pea võimalikuks karistada L.J-i kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud tahtliku kuriteo eest tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani L.J katseajal toime veel ühe tahtliku kuriteo. Kohus on seisukohal, et karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et L.J-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 31-1-99-06). Selliseid asjaolusid L.J-i puhul ei esine. Lähtudes L.J-i süü suurusest, karistust kergendava asjaolu olemasolust (arvestades seda, et L.J on olemas pere, kindel elu- ning töökoht), süüdistatavale karistuse alla KarS § 329 ettenähtud vangistuse keskmise määra. ning tema isiksust määrab kohus 4.4 KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu 29.01.2016 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra. V. Arvutusvea parandamine Kontrollides selle kohtuotsuse resolutiivosa leiab kohus, et kohtuotsuse resolutiivosas on ekslikult märgitud karistuse suurus. Resolutiivosas on märgitud, et tuleb arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.01.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 84 4 1-16-9370 (kaheksakümne nelja) tunni ulatuses (ehk 2 kuud 24 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 2 (kaks) päeva vangistust. Pärast kohtuotsuse resolutiivosa väljakuulutamist laekus kohtusse KRHO teatis selle kohta, et tegelikult tegi hooldusalune L.J juurde veel 8 tundi ÜKT-d. Lähtudes ülalmainitust parandab kohus selle aritmeetilise vea ning loeb Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.12.2016.a kohtuotsuse resolutiivosas õigeks : „Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.01.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 92 (üheksakümne kahe) tunni ulatuses (ehk 3 kuud 2 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulub 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust“. VI. Menetluskulud Tulenevalt
lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud.
§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub L.J-ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 645 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt
§-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu. Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistuseks on mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub
Innokenti Menšikov Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.