Obsah (5)

§ 384§ 238§ 326§ 233§ 237

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9370 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 13.12.2016 otsusega karistati D.Z-i KarS § 329 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistati D.Z-i 2 kuu vangistusega. Kar

S § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 29.01.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 aasta 26 päeva vangistust (ehk 386 tundi ÜKT) - ning mõisteti D.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust. Arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 29.01.2016 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – 92 tunni ulatuses (ehk 3 kuud 2 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulus 11 kuud 24 päeva vangistust.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes soovib vaidlustada maakohtu otsust seoses mõistetud karistusega. D.Z ei nõustu, et ainult vangistus teda mõjutaks. Süüdistatav toob välja, et vaatamata raskustele üritas ta sooritada ÜKT tunde. Maakohus ei ole arvestanud, et süüdistatav tunnistas ennast süüdi, kahetseb tehtut, on valmis oma raha eest minema alkoholivastasele ravile, tal on abi perest ning tal on 2 alaealist last. Lisaks toob apellant välja, et ta on teinud karistustest järeldused ning enam uusi õigusrikkumisi toime ei pane. Tal on vaja hoolitseda vanemate eest ning tal endal on probleeme tervisega. D.Z omab töökohta ning vangistuse korral ta kaotaks selle. Vangistuse ärakandmisel ei ole ta enam täisväärtuslik ühiskonna liige. Apellant toob välja, et ta on nõus ükskõik millise teise alternatiivse karistuse liigiga ning on nõus loobuma juhtimisõigusest, kui saab jääda vabadusse. Apellatsiooniga koos esitas apellant ka rahvastikuregistri päringu tulemused oma ema ja isa kohta, iseloomustuse AS-st Norwes Metall ning OÜ Sillamäe Kajaka Arstiabikeskuse tõendi nr 1 enda haigestumiste kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav D.Z-i apellatsioon tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 326

lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ning on põhjendatud. Apellatsioonis väljatoodud asjaolud ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks või kergemaliiglise karistuse mõistmiseks. Maakohus on arvestanud ka karistuse mõistmisel süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis nimetatud asjaolud ei anna alust muuliigilise mõjutusvahendi kasutamiseks kui reaalne vangistus. Selle vajalikkust on maakohus põhjendanud. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid ning on analüüsinud põhjalikult, miks käesoleval hetkel tuleks mõista just selline karistus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhistustega. Süüdistatava käitumine, hoolimatu suhtumine kehtivasse korda ning varasemate karistuste mittemõjuvus, on asjaolud, mille puhul vangistuse asendamine üldkasuliku tööga käesoleval ajal aktuaalne ei ole. D.Z-i varasem käitumine, s.o üldkasuliku töö sooritamise ebaõnnestumine, ei veena kohut, et just praegusel ajahetkel on süüdistatav võimeline oma käitumist kardinaalselt muutma ja üldkasuliku töö edukalt sooritama. Saab nõustuda, et süüdistataval on mõningad probleemsed küsimused enda ja vanemate tervisliku seisundiga, samuti on võimalik ka töökoha kaotus. Samas oli enamik neist asjaoludest, mida süüdistatav apellatsioonis rõhutab, talle juba varasemalt teada, kuid ometigi ei kinnistanud need teadmised teed seaduskuulekusele. Esitatud apellatsioon ei anna alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asuda ja jääb edutuks. 5.

§ 233

lg 1 kohaselt süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 237

lg 4 kohaselt kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. Kohus sekkub, kui menetlusosalised käsitlevad kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid. 2 D.Z esitas koos apellatsiooniga ka lisana tõendeid. Lähtudes eelviidatud sätetest, ei saa ringkonnakohus nimetatud lisadega arvestada, sest nimetatud tõendeid ei ole lühimenetluses arutatava kriminaalasja toimikus. Tulenevalt sellest tagastab kohus süüdistatavale esitatud lisad. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab esitajale apellatsiooni lisad. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Aarne Sarjas