lg 2 p 1,2 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat ja 2 kuud.
Ševtšenkole mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Mark Ševtšenko karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 23.09.2016 ja lõpp 20.04.2025. Tartu Maakohtu 12.03.2021 määrusega (jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 12.05.2021) jäeti Mark Ševtšenko vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 26.04.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Mark Ševtšenko isikliku toimiku, otsustamaks uuesti Mark Ševtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Tartu Vangla ei toeta Mark Ševtšenko tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Mark Ševtšenko soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist ja on nõus alluma ka elektroonilisele valvele. Kaitsja leiab, et Mark Ševtšenko võib tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles nõustub Mark Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. Kohtu põhjendused Mark Ševtšenko kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt
lg-le 2 tahtliku esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mark Ševtšenko esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Möödunud on ka VangS §-s 76 lg 2 ettenähtud kuuekuuline tähtaeg vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Seega on käesolevaks ajaks täidetud
§-s 76 lg 2 p 2 ja VangS §-s 76 lg 2 sätestatud formaalsed eeldused Mark Ševtšenko vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Küll ei olnud täidetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldused Mark Ševtšenko isikliku toimiku kohtule saabumise ajal. VangS §-s 76 lg 2 on sätestatud, et kinnipeetava enne tähtaega vabastamata jätmisel
lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel vanglateenistus edastab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid kohtule uuesti pärast
lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui 6 kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Kohus leiab, et
S §-s 76 lg 2 sätestatuga annavad kinnipeetavale võimaluse enne
lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaega taotleda enda elektroonilise valvega ennetähtaegset vabastamist ainult ühel korral. Erinevalt ennetähtaegsest vabastamisest
S § 76 lg 4 ennetähtaegset vabastamist
Kuna käesolevaks ajaks on saabunud ka
lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaeg, on Mark Ševtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist võimalik siiski sisuliselt kaaluda. Mark Ševtšenko on andnud nõusoleku alluda vabanemise korral elektroonilisele valvele. Kohus käsitleb seda süüdimõistetu nõusolekuna
lg 6 mõttes, mille kohaselt sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda
Tartu Vangla kinnitusel on Mark Ševtšenkol vabanemise korral võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx ning seal on täidetud ka elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et Mark Ševtšenko tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
lg 4 kohaselt välistab Mark Ševtšenko ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv. Vangla iseloomustuse kohaselt on Mark Ševtšenkol kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse alguses esines Mark Ševtšenkol käitumisega probleeme (korduvad distsipliinirikkumised, mis olid seotud keelatud esemete, korraldusele allumatuse ja suhtlusreeglite rikkumise eest). Kinnipeetav paiknes 2018 ja 2019 ka eraldatud lukustatud kambris. Viimased rikkumised pani toime 2019 aasta aprillis. Peale seda on ta enda käitumist ja suhtumist muutnud: käitub korrektselt, on suhtluses viisakas ja koostööaldis. Kinnipeetavale on Tartu Vangla meditsiiniosakonna poolt määratud töövabastus karistusaja lõpuni. 20.12.2018 läbi viidud alkoholi töövihiku analüüs. M. Ševtšenko alustas riigikeele A2 taseme õppes 25.05.2018, kuid neuroloogi hinnangul kinnipeetav ei suuda istuda pikalt ühes asendis, mistõttu on õpingud katkestatud. Kinnipeetavale on planeeritud sotsiaalprogramm "Õige hetk“, kuid kuna kinnipeetav ei saa riigikeeles osaleda, ei ole tal olnud võimalik läbida ka programmi. 01.09.2014-18.06.2015 omandas kinnipeetav Viru vanglas karistust kandes Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka eriala. Kinnipeetaval on võimaliku vabanemise korral olemas toetav tugivõrgustik, eluase ja töökoht. Mark Ševtšenko lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, 3
Harju Maakohtu 13.12.2013 kohtuotsusega tunnistati Mark Ševtšenko süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistati teda vangistusega 5 aastat 2 kuud, § 65 lg 1 alusel kogumis eelmise otsusega mõistetud karistusega loeti lõplikuks liitkaristuseks vangistus 5 aastat 2 kuud. Viru Maakohtu 25.01.2016 kohtumäärusega vabastati Mark Ševtšenko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest katseajaga kuni 08.07.2018, millest esimeseks 7-kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning kohustati täitma
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 alusel määrati Mark Ševtšenkole lisakohustusteks – mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootikume või psühhotroopseid aineid katseaja jooksul, asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist, mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased ja alluda elektroonilisele valve tähtajaga 7 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Seoses elektroonilise valve nõuete rikkumisega taotles kriminaahooldusosakond ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Harju Maakohtu 8.06.2016 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus küll rahuldamata, kuid pikendati Mark Ševtšenkole Viru Maakohtu 25.01.2016 kohtumäärusega määratud elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra. M. Ševtšenko pani aga katseajal toime uue rahvatervisevastase kuriteo. Harju Maakohtu 25.05.2017 otsuse sisust nähtuvalt ajavahemikul juuni 2016 kuni 23.09.2016 4
lg 2 p 1,2 järgi ning pöörati täitmisele ka eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seega on süüdimõistetule juba korduvalt antud (Viru Maakohtu 25.01.2016 määrusega ja Harju Maakohtu 8.06.2016 määrusega) võimalus viibida vabaduses ja näidata, et see on tema puhul sobiv karistuse kandmise viis. Mark Ševtšenko kuritarvitas aga kohtute usaldust. Lisaks sellele, et ta rikkus elektroonilise valve nõudeid, pani ta katseajal toime ka uue raske kuriteo – narkootilise aine suures koguses käitlemine. Kuna tegemist ei ole Mark Ševtšenko esimese reaalse vangistusega ning ka eelmisel korral viibis ta vangistuses küllaltki pikka aega, pole kohus veendunud, et süüdimõistetu on just käesoleva vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused ja käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab Mark Ševtšenko tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vaatamata vanglas toimunud sekkumistele näeb ka vangla Mark Ševtšenkot endiselt kõrgohtlikuna. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval võimalik raha teenida ametlikult tööl käies, selle vaatamata soovis ta kiirelt raha teenida kuritegelikul teel. Kindel elukoht ning lähedaste toetus oli süüdimõistetul ka varem, kuid see ei takistanud tal kuritegude toimepanemist. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonse valve kohaldamine ja muude lisakohustuste määramine oleks praegu veel piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. Uue kuriteo toimepanemine käitumiskontrollile sh elektroonilisele valvele allutatuna annab alust järeldusele, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnev käitumiskontroll ei ole Mark Ševtšenko puhul piisav uute kuritegude ärahoidmiseks. Mark Ševtšenko ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Mark Ševtšenko puhul see aga nii ei ole. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Mark Ševtšenko positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Karistusaja pikkus võimaldab tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise asja kohtul kaaluda veel edaspidigi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.