Obsah (7)

§ 116§ 96§ 100§ 99§ 102§ 101§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-4347 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi T. Ś. ja M. Ś. hagi J. Ś. vastu elatise n

§ 116lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

T. ja M. Ś. on J. Ś. lapsed (tl 4-5).

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

1. Hagejate seaduslik esindaja palub välja mõista kummalegi lapsele elatise 200 eurot kuus. Ja viimases kirjaliku seisukohas (esitatud kohtule
2. juunil 2022) tagasiulatuvalt nende kuude eest, kus on tasutud vähem või jäetud tasumata. Hagiavalduse kohaselt on laste igakuised vajadused keskmiselt: T.il 480 eurot ja M.il 520 eurot (tl 28). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102lg 1).

Kohus märgib, et kohustatud vanema (kostja) varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja nõutud elatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund (vt Riigikohtu 07.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-118651/31 p 13) 3 Kohus rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15; 13.02.2018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-16-2343/41). 8. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 209,2 eurot (

1. aastal arvestades tarbijahinnaindeksi muutust 2021.a kohta), mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4) . Keskmine brutopalk
3. aastal oli 1 548 eurot ja 3% sellest on 46,44 eurot.

§-s 101 lg 3 baassumma on viidatud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud kõikide vanuserühmade keskmisest standardeelarvest lähtuv miinimumelatise summa (ümardatuna). Seega on baassumma määratlemisel juba arvesse võetud lapse standardvajadusi Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulud 319 eurot kuus, 7-12 aastaste laste ülalpidamiskulud 359 eurot (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf, uuringu lõpparuande lk 37, 38, 39) Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneks käesoleval juhul elatise miinimumsuurus järgmiselt:

§ 101

lg 3 järgne baassumma 209,2 eurot, millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 209,2 + 43,44 =252,88 eurot.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega tuleb igakuisest elatisest maha arvestada pool lapsetoetust ehk 252,88-30=222,88 eurot

§ 101

järgi arvutatav miinimumelatis kuus oleks käesoleval juhul 222,88 eurot ühe lapse kohta. 9. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist igakuiselt 200 eurot (kummalegi lapsele, ehk kahele kokku 400 eurot), so mõnevõrra vähem kui seadusjärgne miinimum. Vastavalt

§ 101lg 2 järgi võib elatise välja mõista muutuva suurusena või kindla summana.

4 Kuivõrd hagejad nõuavad 200 eurot kuus ja kostja elatisemakse suurusele vastu ei vaidle, mõistab kohus kostjalt välja igakuise elatise kindla summana 200 eurot mõlemale lapsele ehk 400 eurot kahele lapsele kokku.

1. Vanemate varalist seisundit iseloomustavate andmete põhjal on kohus seisukohal, et kostja on suuteline nõutud elatist tasuma. Maksu- ja Tolliameti andmetel on ajavahemikus 01.05.2021-30.04.2022.a. saanud kostja tulu 8884,66 eurot (mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 740,39 eurot kuus), sellele lisandub Sotsiaalkindlustusameti tasutav puudega tööealise toetus 41,17 eurot, kostja on X OÜ (RK XXX) ainuosanik ja juhatuse liige. Viimased töötasu laekumised suuruses ca 600 eurot on X OÜ-lt (tl 88) Kuivõrd kostja on äriühingu juhatuse liige, on tema enda valik, millises suuruses töötasu endale maksab. A. S. saab töötasu X AS-lt 623,31 eurot, sotsiaalkindlustusametilt peretoetust 120 eurot ja peretoetust 38,36 eurot (tl 6-16), Samas nähtuvad pangakonto väljavõttelt ka laenu osamaksed. Kostja on tasunud laste ülalpidamiseks, kuid erinevates summades varieeruvalt 24-200 eurot, osa neist selgitusega „alimendid“, osad selgitusega „laps“. Ilmselgelt ei ole korrapäratutes ja oma suva järgi tasutavad ülalpidamismaksed laste huvides ning ei võimalda planeerida laste igakuiseid rahalisi võimalusi. Seetõttu on elatise nõude kohtule esitamine põhjendatud olenemata sellest, kas vanemate vahel oli suuline kokkulepe elatise tasumiseks või mitte. Kostja märgib, et soovib aruannet, millele tema makstavad maksed kulutatakse (kuludokumente). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda selles, et hagejate seaduslik esindaja kasutab tema käsutuses olevaid lastele ülalpidamiseks mõeldud vahendeid laste huvides ja vastavalt nende vajadusele. On üldteada, et lastega koos elav vanem panustab lastesse rohkem sh nii rahaliselt kui vahetult, mistõttu on vanemal, kes faktiliselt lapsi igapäevaselt ei kasvata, teiselt vanemalt mistahes aruannete nõudmine küüniline ja isekas.
2. Hagis nõuavad hagejad elatist alates 31.03.2022 (tl 29), esialgses hagiavalduses alates detsembrist 2021 (tl 2 pöördel). Kuivõrd hagejad ei ole esitanud ühest seisukohta, mis ajast elatist soovitakse, mõistab kohus elatise välja alates hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 23.03..2022.a. Kohus nõudis 26.05.2022.a. kirjaga pooltelt lõppseisukohad (tl 138). Hagejate seaduslik esindaja esitas 10.06.2022.a. e- kirjas ebamäärase taotluse tagasiulatuva elatise nõudega ja palus välja mõista kostjalt elatise ka nende kuude eest, millal on tasutud vähem või üldse pole tasutud. Summat pole täpsustatud, pole täpsustatud ka seda millise suurusega võrreldes vähem makstud. 2021.aastal oli igakuise elatisemakse miinimumsuurus

§ 101järgi 292 eurot lapse kohta kuus, alates 01.01.2022.a.

muutus

§ 101elatise arvestamise regulatsioon.

Seega ei ole mõistetav, kas hagejate seaduslik esindaja pidas silmas elatise miinimumsuurust 2021.a. kohta

§ 101järgi või väidetava vanemate kokkuleppe järgi.

Ei ole märgitud ka seda, millisest kuust alates tagasiulatuvalt elatist soovitakse.

§ 108

tulenevalt oleks võimalus esitada tagasiulatuva elatise nõue kuni aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Nõude suurus tuleb esitada hagejal, kohus ei arvesta hageja nõude suurust oma äranägemise järgi ja kellegi pangakonto väljavõtte alusel. Nõue tuleb hagejal selgelt formuleerida. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate tagasiulatuva elatise nõude läbivatamata. Kohus möönab poolte seisukohtade põhjal, et vanematel võis mingisugune kokkulepe elatise tasumiseks olla, kuid millises suuruses, millises ulatuses seda täideti ning kas mingis osas täideti ka vahetult, pooled kohtule esitanud ei ole. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. 5

1. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada).
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada J. Ś. kohtumenetluse ajal asutud elatise makseid (juhul kui neid maksti). Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6