MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta JAAK REINOMÄGI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista JAAK REINOMÄGILT menetluskuluna riigituludesse 237,48 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99921700051148 selgitusse märkida: „1-21-732 menetluskulud“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Vangla esitas 03.02.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaak Reinomägi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jaak Reinomägi on süüdi tunnistatud kokkuleppemenetluse korras Viru Maakohtu 16.12.2021 otsusega
lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõistis kohus talle 4 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati Jaak Reinomägi süüdi ka
lg 2 p 9 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõistis kohus talle 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistes liitkaristuseks 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja 29.09.202030.09.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges 4 kuud 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetavat karistust Viru Maakohtu 04.08.2020 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse s.o 1 aasta 8 kuud 18 päeva vangistust võrra, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus Jaak Reinomägi kahtlustatavana kinnipidamise päeva, s.o 13.10.
lg-s 1 punktist 2, mille kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Jaak Reinomägi ära kandnud talle mõistetud vangistusest (2 aastat 1 kuu ja 16 päeva) 1 aasta 6 kuud ja 12 päeva ehk rohkem kui poole mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on Jaak Reinomägi puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et Jaak Reinomägi on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab
lg 4 kohtule 3 süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.
lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Ennetähtaegse vabastamise poolt räägib vabanemisel elukoha olemasolu. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et Jaak Reinomägi asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on üürikorteriga ja korteriomanik on andnud oma suulise nõusoleku Jaak Reinomägi vabanemiseks eeltoodud aadressile. Seega on Jaak Reinomägil olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval ei ole lähedasi, tema vanemad on surnud ning õe ja vennaga puudub suhtlus. Seega toetav tugivõrgustik puudub. Samas ei saa jätta märkimata, et kuna isik on varguseid toime pannud grupis, siis on ta ilmselgelt mõjutatav ja ta tunnistab seda ka ise. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad paljud kriminaalse taustaga isikud, ka tema tulevane tööandja ja hea tuttav G. K. on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega tutvusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima arvestades asjaoluga, et isik vabaneks samasse keskkonda, kus ta oli enne vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav tööle asuda G OÜ-sse xxxx, ettevõte tegeleb ehituse ja lammutusega. G. K. on kriminaalhooldajale telefonivestluses kinnitanud, et enne tähtaega vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik tööle asuda antud ettevõttesse. Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava varasem töötamise kogemus on minimaalne, töötamise registri andmetel ametliku töötamise kohta faktilised andmed puuduvad. K-Raha andmetel on kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid üle 22 000 euro. Finantssurve võib avaldada negatiivset mõju kinnipeetava majanduslikule toimetulekule ja seetõttu võib tekkida oht uue kuriteo toimepanekuks arvestades seda, et Jaak Reinomägil puuduvad majandusliku toimetuleku oskused ja oma majanduslikku järge on ta korduvalt püüdnud parandada ebaseaduslikul teel (süstemaatilised vargused). Enne vangistust tarvitas Jaak Reinomägi regulaarselt alkoholi: kinnipeetava enda sõnul jõi ta enne vangistust igal õhtu pool liitrit viina, et saaks rahulikult magada. Viru Vanglas on tal 18.03.2020 diagnoositud alkoholisõltuvus, alkoholi kuritarvitamist peab ta ka ise probleemiks. Kohtuistungil kinnitas kinnipeetav, et alkoholisõltuvust tal enam ei ole. Kohus on seisukohal, et arusaadavalt kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et ta saab ilma alkoholita hakkama, kuna selle kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Kohus leiab, et Jaak Reinomägil alkoholi tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud, mistõttu võib ta naasta alkoholi kuritarvitamise juurde ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda ka uued kuriteod. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et kinnipeetav ei tarvitanud enne vangistust narkootikume, kuigi on neid elus proovinud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Jaak Reinomägi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru vangla 27.04.2022 käskkirjaga nr 6-3/310-1 on Jaak Reinomägit karistatud ebaviisaka käitumise eest nii 29.03.2021 kui ka 02.04.2021 noomitusega. 4 Olgugi, et tegemist on distsiplinaarkaristuse leebeima vormi ehk noomitusega, on siiski oluline märkida, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Jaak Reinomägi karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kohus leiab, et Jaak Reinomägi puhul on täitmata ennetähtaegse vabanemise sisuline eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Arvestades asjaolu, et kinnipeetav on suure osa oma elust veetnud vanglas, on isikul välja kujunenud kindlad kuritegelikud hoiakud. Suhtumist ametnikesse näitavad ka distsiplinaarkaristused, sest just ametnikega käitus kinnipeetav ebaviisakalt, mis omakorda viitab asjaolule, et kinnipeetav väljendab tugevat antipaatiat õigussüsteemi vastu ja isegi kinnises keskkonnas viibimine ei garanteeri tema õiguskuulekat käitumist. Antipaatiat ametnike ja õigussüsteemi vastu näitavad ka rohkearvulised kaebused (Kohtute Infosüsteemi andmetel on kinnipeetav ainuüksi käesoleva vangistuse ajal esitanud halduskohtutele 84 erinevat kaebust). Seda enam on kaheldav kinnipeetava valmisolek teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga allumaks käitumiskontrollile. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid kõige karmimal moel pannes katseajal toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ka hirm kinnipidamisasutusse sattuda ei ole Jaak Reinomäge seaduskuulekusele ei mõjutanud. Kohtu hinnangul on Jaak Reinomägi näol tegemist süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuga, millele viitab asjaolu, et eelmise kriminaalasja (1-20-5404) raames mõisteti isik süüdi 42-s varguse episoodis ja tähelepanuväärne on ka see, et toona vabanes Jaak Reinomägi eelvangistusest 18. mail 2020, pannes uue varavastase kuriteo toime juba 30. mail 2020 ja 19.09.2020 käesoleva kriminaalasja raames. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed võimalikud elutingimused ning positiivne toetus G. K. näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem elukäik ja karistatus, distsiplinaarkaristused vanglas, alkoholi võimalik taastarvitamine, katseajal uute kuritegude toimepanemine jne. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Teiste isikute vara kaitseks tuleb Jaak Reinomägil kanda karistus lõpuni vanglas. Kohus lisab, et meditsiiniteenust tervise toetamiseks osutatakse Jaak Reinomägile ka vanglas ning maski kandmise kohustus siseruumides on tühistatud alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.