Obsah (11)

§ 4896§ 339§ 50835§ 4899§ 48911§ 50838§ 50836§ 390§ 175§ 337§ 187

1-21-356 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 10. august 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-356 Kohtukoosseis Julia Katšk

§ 4896

lg-s 1, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Samuti tuleb rikkumiseks lugeda vabadusekaotuse tunnistuse lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamata jätmist. Ringkonnakohus neid vigu ei kõrvaldanud.

§ 50835

lg-te 1 ja 2 kohaselt on teises EL-i liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka Eestis või see on nimetatud

§-s 4896. Seega ei saa asjasse puutuva Rootsi kohtuotsuse täitmist tunnistada lubatavaks tegude osas, mis ei vasta nendele tingimustele. Samuti tuleb arvestada, et Rootsi kohtute otsustest ei nähtu, kuidas moodustati J. Krielile liitkaristusena mõistetud vangistus (4 aastat 2 kuud). Pole teada, kui suur karistus mõisteti nende tegude eest, mille puhul seadus kohtuotsuse tunnustamist ja karistuse täitmist ei välista. Kirjeldatud olukorras on kohtul võimalik

§ 4899lg 2 alusel küsida taotlevalt riigilt Justiitsministeeriumi kaudu lisateavet.

Nii saab uurida, kuidas täpsemalt J. Krielile mõistetud liitkaristus moodustati. Alles siis, kui vajaminev info jääb saamata, tuleb kohtuotsuse täitmine tunnistada tervenisti lubamatuks (

§ 48911lg 1 p 2).

EL-i Nõukogu raamotsus 2008/909/JSK artikkel 10 näeb ette kohtuotsuse osalise tunnustamise ja täideviimise võimaluse. Juhul, kui täidesaatva riigi pädev asutus võiks kaaluda osalist kohtuotsuse tunnustamist ja karistuse täideviimist, võib ta enne kogu kohtuotsuse tunnustamisest ja karistuse täideviimisest keeldumise kohta otsuse tegemist konsulteerida väljaandjariigiga, et saavutada kokkulepe (art 10 lg 1). Igal üksikjuhtumil võib eraldi kokku leppida karistuse osalises tunnustamises ja täideviimises, kui selle tulemusel karistuse kestus ei pikene (art 10 lg 2 ls 1). Sellise kokkuleppe puudumisel võetakse vabadusekaotuse tunnistus tagasi (art 10 lg 2 ls 2). Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid tuleb tõlgendada viisil, et EL-i liikmesriigi kohtuotsuse täitmise võib tunnistada mõne teo osas lubatavaks ning mõne suhtes lubamatuks. 5. Harju Maakohus küsis 30. novembri 2021 päringuga

§ 4899

lg 2 alusel Justiitsministeeriumi vahendusel Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusametilt lisateavet, paludes täpsustada liitkaristuse moodustamist, st tuua välja kuritegude eest mõistetud karistused eraldi.

1. Rootsi Vangla- ja Kriminaalhooldusamet esitas
2. detsembril 2022 Harju Maakohtule vastuse, milles märkis järgmist. Karistuse mõistmisel arvestab Rootsis kohus kõigi kuritegude karistusväärtust kokku. Seetõttu polnud võimalik päringule vastata, tuues välja üksikkaristused. Rootsi seadusandlus võimaldab prokuröril taotleda kohtult karistuse muutmist, s.o et kohus määraks karistuse kuritegude eest, millega seoses on süüdimõistetu üleandmine võimalik. See tähendab, et kohus määrab uue karistuse, mis ei hõlma karistust kuritegude eest, mis ei ole Eestis karistatavad. Vangla- ja kriminaalhooldusamet on saanud aru, et Eestis ei ole kuritegudena karistatavad kerge narkokuritegu ja dopinguaine omamine. Need kuriteod mõjutasid kogukaristust vähesel määral. Vangla- ja kriminaalhooldusamet palus Harju Maakohtul täpsustada, kas ka 2 1-21-356 kirjeldatud olukorras, kus Eestis mittekaristatavad teod kogukaristust ilmselt ei mõjutanud, on vajalik, et Rootsi kohus määraks prokuratuuri taotlusel uue karistuse.
3. Harju Maakohus tegi
4. ja
5. jaanuaril 2022 uued päringud Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusametile karistuste täpsustamiseks.
6. Värmlandi Maakohus tegi Karlstadi prokuratuuri taotlusel
7. aprillil 2022 määruse, millega määras, et J. Krielile Eestis karistatavate kuritegude eest mõistetavaks karistuseks jääb 4 aastat ja 2 kuud vangistust. Määruse kohaselt, kuna Eestis ei ole võimalik karistust täide viia kõigi kuritegude eest, mille eest kohus on J. Krieli karistanud, on Karlstadi prokuratuur esitanud taotluse, et Värmlandi Maakohus muudaks ära kõigi tegude eest mõistetud ühise karistuse ja mõistaks karistuse tegude eest, mille eest on karistuse üleviimine võimalik. Kohus leidis, et kuna kerge narkokuritegu ja kerge dopingukuritegu ei omanud kuritegude karistusväärtuse hindamisel tähtsust, pole alust ringkonnakohtu mõistetud karistuse muutmiseks.
8. Harju Maakohtu
9. juuni 2022 istungil selgitas kaitsja Y. Radziwill, et ta sooviks tutvuda Värmlandi maakohtu määruse lisadega. Kaitsja selgitas, et teda huvitab J. Krieli enda arvamus väljaandmise kohta. Kohus selgitas istungil kaitsjale, et Rootsist saabunud vastus ei sisalda J. Krieli arvamust. Prokurör leidis maakohtu istungil, et kohtuotsust on võimalik tunnustada. Kaitsja selgitas, et Rootsi uus määrus on tehtud raamotsuse artiklit 10 rikkudes, kuna Eesti ja Rootsi vahel ei ole sõlmitud osalise tunnustamise kokkulepet. Rootsi oli kohustatud võtma vabadusekaotuse tunnistuse tagasi. Kuna nad seda ei teinud, ei ole tunnustamine lubatav. MAAKOHTU MÄÄRUS
10. Harju Maakohus tunnistas
11. juuni 2022 määrusega Rootsi Kuningriigi Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu
12. mai 2020 otsuse nr B2359-20 täitmise koos Rootsi Kuningriigi Värmlandi Maakohtu
13. aprilli 2022 määrusega Eesti Vabariigis lubatavaks osaliselt, s.o raske narkokuriteo ja narkootikumide salakaubaveo eest mõistetud karistuse täideviimist puudutavas osas. Kohus määras, et J. Krielil tuleb ära kanda 4 aasta ja 2 kuud vangistust, mille algusajaks on tema vahistamise päev, s.o
14. detsember
15. Oma otsustust põhjendas kohus järgmiselt. 10.
16. Vabadusekaotuse tunnistuse kohaselt mõisteti J. Kriel süüdi neljas kuriteos. Süüdistuse kohaselt omas ta
17. a 3766 g narkootilist ainet MDMA-d, 1,79 g amfetamiini. Samuti,
18. detsembril 2019 omas ta ebaseaduslikult vedelikuampulle, mis sisaldasid kokku 14 ml testosteroonenantaati ja 3 ml testosterooni, samuti 38 tabletti oksadrolooni, mis on dopinguaine. Samuti süüdistati teda selles, et 9.-
19. detsembrini 2019.a Rootsis teadmata kohas tarbis ta ebaseaduslikult preparaati, mis sisaldas tetrahüdrokannabinooli. Samuti süüdistati teda selles, et
20. oktoobril 2019.a jättis ta Rootsi sissetoomisel deklareerimata 3100 Tramadoli tabletti, rikkudes sellega kehtivat sissetoomise erikeeldu või sissetoomise tingimusi. Kuriteod kvalifitseeriti Rootsi narkokuritegude seaduse (1968:64 ja 2000: 1225), mõnede dopinguainete keelustamise seaduse (1991:1969) järgi. 10.2.

50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui otsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt.

50835 lg 2 kohaselt tunnustab Eesti ja viib mõistetud karistuse täide, sõltumata selle karistatavusest Eesti karistusseadustiku järgi, kui tegemist on

§-s 4896 nimetatud süüteoga. Tunnistuse 3 1-21-356 kohaselt on J. Kriel süüdi mõistetud raskes narkokuriteos ja narkootikumide salakaubaveos. Need vastavad

§ 4896p-s 5 nimetatud tegudele.

Seega ei ole mõlemapoolse karistatavuse kontrollimine tingimata vajalik. Samas, arvestades tõusetunud küsimusi, rõhutab kohus, et kõnealustest kuritegudest on raske narkokuritegu ja narkootikumide (psühhotroopsete ainete) salakaubavedu kuriteoks ka Eestis ning need on kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 1 järgi. Nimelt karistatakse Eesti Vabariigis narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ühe- kuni kümneaastase vangistusega. J. Krielile on nende tegude eest mõistetud Rootsi Kuningriigis 4 aasta 2 kuu pikkune vangistus, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Rootsi Kuningriigis mõistetud karistus muutmisele. 10.3. Dopinguaine omamine ja narkootilise aine tarvitamine ei ole Eesti Vabariigis kuriteona karistatavad. Samuti ei sisaldu need

§ 4896lg-s 1 nimetatute hulgas.

Nende kahe kuriteo osas on Rootsi kohtuotsus, mille tunnustamist kohtult taotletakse, jätkuvalt jõustunud. Küll aga on Rootsi viinud riigisisese menetluskorra järgi läbi menetluse, mis on vajalik, et oleks võimalik tunnustada Rootsi kohtuotsust kuritegude osas, mille eest mõistetud karistuse täideviimise üleviimine on võimalik. Selleks esitas Karlstadi prokuratuur Rootsi kohtule taotluse ja Värmlandi Maakohus täpsustas

1. aprilli 2022 määrusega Lääne-Rootsi Ringkonnakohtu
2. mai 2020 otsusega mõistetud lõplikku karistust, mõistes raske narkokuriteo ja narkootikumide salakaubaveo eest karistuseks 4 aastat 2 kuud vangistust. Seega on tegu olukorraga, kus ühelt poolt nähakse tunnustamiseks saadetud kohtuotsusega ette süüditunnistamine mh kahe teo eest, mis ei ole Eestis kriminaalkorras karistatavad. Samal ajal on Rootsi kohtu määrusega täpsustatud mõistetud karistust viisil, mis võimaldab üheselt öelda, et Eestis karistatavate tegude eest mõistetud karistuseks on vangistus 4 aastat 2 kuud. Teisisõnu on Eestis kriminaalkorras mittekaristatavate tegude eest mõistetud karistus siinse kohtuotsuse tunnustamise menetluse mõttes lakanud olemast, kuid samal ajal eksisteerib süüdimõistmise fakt neis tegudes. Tekkinud olukorras on kohtu hinnangul põhjendatud tunnustada Rootsi Kuningriigi kohtuotsust osaliselt, s.o Eesti Vabariigis karistatavate tegude osas. Seda seisukohta toetab

§-s 50835 nimetatud menetluskord, mis on suunatud kohtuotsuse, mitte üksikute karistuste tunnustamisele. Lisaks tuleb tähele panna Riigikohtu seisukohta, mis kinnitas, et

-i asjasse puutuvaid sätteid tuleb tõlgendada viisil, et EL-i liikmesriigi kohtuotsuse täitmise võib tunnistada mõne teo osas lubatavaks ning mõne suhtes lubamatuks (RKKKm 1-21-356, p 14). 10.4.

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetu nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetu on

§ 50836lg-s 1 nimetatud isik.

Praegusel juhul on saanud J. Kriel oma arvamuse esitada. J. Kriel enda Eestisse ületoomist ei soovi. Asjakohane ei ole kaitsja viide J. Krieli seisukoha puudumisele menetluses, kus Rootsi Kuningriigi Värmlandi Maakohtu 7. aprilli 2022.a määrusega muudeti varem mõistetud karistust. Ilmselgelt puudutab nimetatud määruses mainitud seisukoht seda konkreetset menetlust karistuse täpsustamise osas. Ületoomise osas on J. Kriel saanud oma seisukoha esitada juba varasemalt.

§ 50836

lg 1 p 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetu on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Materjalidest, rahvastikuregistri andmetest nähtub, et J. Kriel on Eesti Vabariigi kodanik, tema elukoht enne kinnipidamist asus Rootsis. Samas on tema suhtes kohaldatud Rootsi Kuningriigist väljasaatmist (tl 4pö, 56pö-58). Nimetatud põhimõte on kooskõlas ka Nõukogu raamotsusega 2008/909/JSK (art 4 lg 1, art 6 lg 1, 2). Seega on Rootsi Kuningriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine osaliselt lubatav ja karistus täidetav ka Eestis ning seda arvestamata J. Krieli enda seisukohta. 4 1-21-356 10.

1. Kaitsja märkis kohtuistungil, et kuivõrd praegusel juhul on tegemist kohtuotsuse osalise tunnustamisega, peaks raamotsuse art 10 järgi olema riikide vahel kokkuleppe selle kohta, et otsuseid saaks osaliselt tunnustada. Kuna see puudub, tulnuks Rootsil esitatud tunnistus tagasi võtta. Kohus sellise mõttekäiguga ei nõustu. Raamotsuse art 10 lg 1 kohaselt tuleb enne kogu otsuse tunnustamisest ja karistuse täideviimisest keeldumist konsulteerida väljaandjariigi pädeva asutusega, et saavutada vastav kokkulepe. Kohtu varasem tegevus ja kirjavahetus vastab taolise konsultatsiooni tingimustele. Väljaandjariigi asutus on mõistnud, et esialgse tunnistuse järgi ei olnud Rootsi kohtuotsus tunnustatav ega täidetav. Raamotsuse art 10 lg 2 osas tuleb tähele panna, et see suunab üksikjuhtumil põhinevale kokkuleppele. Arvestades kommunikatsiooni Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusametiga, kui ka Rootsi Kuningriigi Värmlandi Maakohtu
2. aprilli 2022 määruse sisu, on ilmne, et väljaandja riigi poolt on selline kokkulepe saavutatud konkludentselt. Seda on tehtud Rootsis vastava menetluskorra käivitamisega, mis võimaldas muuta varem kõigi (sh Eestis mittekaristatavate) tegude eest mõistetud ühist karistust ja mõista eraldi karistus Eesti karistatavate tegude eest. Kõik see on tehtud väljaandja- ja täidesaatva riigi pädevate asutuste ühisel arusaamisel sellise tegevuse eesmärgist. Seejuures ei ole sellise tunnustamise ja täitmise tulemusel karistuse kestus pikenenud. MÄÄRUSKAEBUSED
3. Harju Maakohtu määrusele esitasid määruskaebused süüdimõistetu J. Kriel ja tema kaitsja Y. Radziwill, kes taotlevad kohtumääruse tühistamist ja välisriigi otsuse tunnustamise ja täitmise Eestis lubamatuks tunnistamist. 11.
4. Süüdimõisetu selgitab, et ta ei nõustu enda karistuse üleviimisega Rootsist Eestisse. J. Kriel märgib, et ta on ära teeninud karistuse Rootsi Kuningriigis. J. Kriel selgitab, et Rootsis on tema ennetähtaegse vabastamise aeg
5. septembril
6. 11.
7. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel oli raamotsuse artikkel 10 mõttes sõlmitud kokkulepe otsuse osaliseks tunnustamiseks konkludentselt. Kaitsja selgitab, et kokke leppimine peab selgesõnaliselt toimuma „vastavalt kehtestatud tingimustele“, mis tähendab, et peab olema konkreetne ja kirjalik kokkulepe. Lisaks leiab kaitsja, et Rootsi ei esitanud Värmlandi Maakohtu
8. aprilli 2022 määruse lisasid, mis omavad tähtsust asja lahendamisel. Isegi kui lisas olev süüdimõistetu arvamus ei puuduta loovutamist, siis ei saa siiski rääkida kokkuleppe olemasolust, kuna kontrollimata on lisas 1 olevad Rootsi prokuröri nõuded, mis on „kehtestatud tingimuste“ osaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuste argumendid alust maakohtu määruse tühistamiseks. 13.

§ 390lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kaebuse piires.

Määruskaebustes on süüdimõistetu ja kaitsja esitanud asjaolud, mis kujutavad kaebajate arusaama kohaselt takistusi, mille tõttu ei ole J. Krieli suhtes tehtud välisriigi kohtuotsuse osaline tunnustamine ja täitmine Eesti Vabariigis lubatav. Sisuliselt kordavad kaebajad väiteid, mis nad esitasid maakohtu menetluses ja millele kohus on vaidlustatud määruses ringkonnakohtu hinnangul asjakohaste argumentidega vastanud ja need ümber lükanud. 14. Süüdimõistetu määruskaebuse peamine väide on, et Rootsi Kuningriigi kohtuotsuse osaline tunnustamine ja karistuse täitmine Eesti Vabariigis pole lubatav, kuna J. Kriel pole nõus, et ta peab 5 1-21-356 hakkama kandma karistust Eestis. Maakohus tuvastas, et J. Kriel on Eesti Vabariigi kodanik ja tema kohta on taotlevas riigis tehtud väljasaatmisotsus. Nimetatud asjaolusid ei ole määruskaebustes vaidlustatud. Selliselt leidis kohus õigesti, et J. Kriel on

§ 50836

lg 1 p-s 2 nimetatud isikuks, kelle nõusolek ei ole kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimiseks nõutav. Seega jäävad J. Krieli kaebuse väited ringkonnakohtus edutuks.

1. Seoses J. Krieli avaldatuga, on oluline käsitleda kaitsja määruskaebuse väidet, justkui tulnuks kohtul enne määruse tegemist nõuda Rootsi Kuningriigi pädevalt ametiasutuselt Värmlandi maakohtu
2. aprilli 2022 määruse lisad, millede hulgas sisaldub J. Krieli arvamus ja prokuratuuri esitatud menetlusdokumendid. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et nimetatud lisade väljanõudmine ei olnud vajalik ja nende puudumine ei ole takistuseks välisriigi kohtuotsuse tunnustamisele ja täitmisele. Kaebuse väited on otsitud. Rootsi Kuningriigis toimunud menetlus, mille tulemiks on Värmlandi maakohtu
3. aprilli 2022 määrus, on nähtud ette Rootsi Kuningriigi riigisisese õigusega. Kõnealune raamotsus, mida on käsitlenud käesolevas kriminaalasjas Riigikohus, maakohus ja millele kaitsja tugineb, sh raamotsuse artikkel 10, sedalaadi riigisiseseid menetlusi ette ei näe. Seetõttu, välisriigi riigisisese menetluse koostatud dokumendid ei oma eraldiseisvalt tähendust käimasolevas tunnustamise ja täitmise menetluses. Need ei ole asjassepuutuvad. Seejuures, kaitsjat huvitab välisriigi kohtumääruse lisas olev J. Krieli arvamus. Nagu nähtub J. Krieli määruskaebusest, on tema arvamus tunnustamise ja täitmise osas olnud üheseltmõistetav ja muutumatu – ta ei nõustu sellega. Mis muud teavet loodab kaitsja J. Krieli arvamusest Värmlandi maakohtu
4. aprilli 2022 määruse lisast leida, miks see on kaitsja jaoks oluline, seda kaebusest ei selgu. Sama küsimus jääb ringkonnakohtul seoses kaitsja sooviga tutvuda määruse lisaks olevate prokuratuuri menetlusdokumentidega.
5. Raamotsuse artikkel 10 lg 2 sätestab, et osalise tunnustamise korral tuleb kokkulepe saavutada kummagi riigi pädevatel asutustel. Nendeks on olnud Rootsi Kuningriigi Vangla- ja Kriminaalhooldusamet ja Eesti Vabariigi poolelt Harju Maakohus. Rootsi prokuratuur ei ole alates tunnustamise ja täitmise menetluse algusest siiani osalenud selles menetluses Rootsit esindava pädeva asutusena. Nähtuvalt Justiitsministeeriumi
6. jaanuari 2021 kirjast Harju Maakohtule ja selle lisadest, esitas vabadusekaotuse tunnistuse just Rootsi Kuningriigi Vangla- ja Kriminaalhooldusamet. Arvata, et prokuratuuri menetlusdokumentidest Rootsi riigisiseses menetluses võiks selguda midagi seesugust, mis kujutaks endast takistust siinses menetluses, on meelevaldne. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu, et nähtuvalt Värmlandi maakohtu
7. aprilli 2022 määruse tõlkest, esitas taotluse J. Krieli karistuste muutmiseks selliselt, et oleks selge, missugused on Eestis karistatavate kuritegude karistused, just Karlstadi prokuratuur. Rootsi Vangla- ja Kriminaalhooldusameti
8. detsembri 2021 vastusest Harju Maakohtule tuleneb, et Karlstadi prokuratuur esitas Värmlandi maakohtule taotluse seetõttu, et Vangla- ja Kriminaalhooldusamet esitas esmalt neile sellekohase palve. Vangla- ja kriminaalhooldusameti ning prokuratuuri tahe ja toimingud on olnud ühesuunalised. Rootsi Kuningriigi erinevad asutused, sh prokuratuur, on tegutsenud ühe eesmärgiga – selgitada Harju Maakohtu päringute alusel, kui suur on J. Krielile Rootsi Kuningriigis mõistetud see vangistuse osa, mida tal on võimalik kanda Eesti Vabariigis karistatavate kuritegude eest. Selliselt on kaitsja taotlus Rootsi Kuningriigi pädevalt asutustelt kõnealuste lisade väljanõudmiseks ajendatud mitte vajadusest selgitada välja olulisi asjaolusid, vaid tunnustamismenetluse venitamise soovist. See omakorda tuleneb eelduslikult asjaolust, et süüdimõistetul on võimalik Rootsi Kuningriigis septembris 2022 ennetähtaegselt vabaneda.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus välisriigi kohtuotsuse osalisel tunnustamisel ja täitmisel rikkunud raamotsuse artikkel 10 lõikeid 1 ja
10. Viidatud õigusnormid näevad ette võimaluse välisriigi otsuse osaliseks tunnustamiseks ja täideviimiseks. Raamotsuse artikkel 10 6 1-21-356 lõikest 1 tuleneb, et kui täidesaatev riik leiab, et välisriigi kohtuotsust võiks osaliselt tunnustada ja täide viia, siis tuleb enne täielikku keeldumist konsulteerida väljaandja riigi pädeva asutusega, et saavutada sama sätte lõikes 2 kirjeldatud viisil kokkulepe. Kaitsja lähtub jäigalt raamotsuse eestikeelse versiooni grammatilisest tõlgendamisest. Nii järeldab kaitsja sättes kasutatud väljendusest „vastavalt kehtestatud tingimustele“, et Rootsi ja Eesti vahel peab olema tingimata kirjalikult koostatud dokument, eelduslikult kaitsja nägemuses pealkirjaga „Kokkulepe“, kus on punkt-punkti haaval toodud ära osalise tunnustamise ja täitmise tingimused. Raamotsuse artiklit 10 mõttega lugedes on ringkonnakohtule selge, et niisugust jäika nõuet otsuse osalise tunnustamise ja täitmise eeldusena sealt ei tulene. Sama sätte ingliskeelses versioonis on kasutatud väljendust „in accordance with the conditions set out by them“ ehk vastavalt poolte määratletud tingimustele. Raamotsuse artiklist 10 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et oluline on, et osapooled konsulteeriks ja selle tulemusena jõutaks kokkuleppele. Mingeid vorminõudeid kõnealused sätted ette ei näe. Väljaandja- ja täidesaatva riigi pädevad astused võivad igal üksikjuhtumil leppida kokku mõlemapoolse konsulteerimise käigus selles, et otsust tunnustatakse ja täidetakse osaliselt, sh on neil selle käigus võimalik väljendada tingimusi, välja arvatud tingimust, mille mõjul karistuse kestus pikeneks. Ringkonnakohtu hinnangul annab mõlemapoolsest konsulteerimisest tunnistust Harju Maakohtu ja Rootsi Kuningriigi Vangla- ja Kriminaalhooldusameti kirjavahetus perioodist
11. november 2021 kuni
12. mai
13. Kirjavahetuse sisu kinnitab, et osapooled on konsulteerinud J. Krielile Rootsis mõistetud karistuse Eestisse ületoomise eesmärgil, sh arutanud, mis menetluslikke samme on võimalik Rootsi ametiasutustel sel eesmärgil astuda (nt Rootsi Vangla- ja Kriminaalhooldusameti
14. detsembri 2021 kirja tõlge) ja missugused on õiguslikud võimalused selleks Eestis, sh et kõik teod, milles J. Kriel Rootsis süüdi mõisteti pole karistatavad (nt Harju Maakohtu
15. novembri 2021,
16. jaanuari 2022 e-kirjad). Kõnealusest kirjavahetusest nähtuvalt on Rootsi Kuningriigi pädev asutus teadvustanud, et kõik teod, milles J. Kriel süüdi mõisteti, ei ole Eestis karistatavad, kuid sellele vaatamata on nende soov olnud, et ta tuleks karistust Eestisse kandma, isegi, kui see tähendab, et ta kannaks Eestis karistust kahe kuriteo eest. Rootsi pädev asutus on konsulteerimise tulemusena selgitanud ja vastavalt oma riigisisesele menetluskorrale määratlenud Eestis karistatavate kuritegude eest konkreetse karistuse suuruse. Selliselt toimides pidas Rootsi pool arusaadavalt võimalikuks ja nõustus, et J. Kriel ei kanna Eestis karistust kerge narkokuriteo ja dopinguaine käitlemise eest, mis pole Eestis kuritegudena karistatavad, ent milledes ta mõisteti Rootsis süüdi. Poolte konsultatsioone, osalise tunnustamise ja täitmise tingimusi kajastab kõnealune kirjavahetus piisavalt. Kahtlusi selles, kas pooltel oli teineteisemõistmine ehk kokkulepe J. Krieli karistuse osaliseks tunnustamiseks ja täitmiseks Eestis, ringkonnakohtul kaitsja püstitatud väidete pinnalt ei teki. Selliselt nõustub kriminaalkolleegium maakohtuga, et pooltel oli kokkulepe osaliseks tunnustamiseks ja täitmiseks sõlmitud konkludentselt. Ringkonnakohtu hinnangul on seegi kaebuse argumentatsioon ajendatud soovist venitada tunnustamismenetlust seni, kuni süüdimõistetu võiks Rootsi Kuningriigis ennetähtaegselt vabaneda. Kaebuste väited jäävad kokkuvõttes ainetuks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
17. Süüdimõistetu määratud kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja kaebuse koostamisele 45 minutit, mille eest soovib kaitsja 41 eurot. Taotlus on põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 187 lg st 2 ning viidatud korra § 1 lg-st 1, § 7 lg-st 1, tuleb Advokaadibüroole Radziwill välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 41 eurot. Kuna kolleegium teeb

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu

§ 187lg 2 alusel J.

Krieli kanda 7 1-21-356 19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. juuni
2. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8