1-09-15296/169

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-15296 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Nikolai Vjazmini (Vjazmin; 37510112228) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Vjazmin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Nikolai Vjazmin tunnistati Harju Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 (mõlema alternatiivi), § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 136 lg 1 järgi süüdi, millede eest karistati teda vangistusega 18 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud kaks päeva, s.o
9. ja
10. aprill 2009, karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti
11. aprill
12. Tallinna Ringkonnakohtu
13. detsembri
14. a otsusega mõisteti Nikolai Vjazmin KarS § 114 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks osas, mis puudutas tapmise julma viisi. Muus osas jäi Harju Maakohtu
15. juuli
16. a otsus muutmata. Harju Maakohtu
17. veebruari
18. a määrusega vähendati KarS § 5 lg 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg 34 alusel Nikolai Vjazminile Harju Maakohtu
19. juuli 2010, a otsusega mõistetud liitkaristust 2 kuu võrra. Nikolai Vjazmini karistusaeg lõppeb
20. veebruaril
23. juunil 2022 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Vjazmini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
24. Viru Maakohtu
25. juuni
26. a määrusega jäeti Nikolai Vjazmin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 3.
27. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. Samuti on Nikolai Vjazminil olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. See on ka sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. 3.
28. Positiivsena võib välja tuua, et Nikolai Vjazmin on osalenud täitmiskavas märgitud tegevustes. Ta on omandanud Tallinna Ehituskoolis puidupingitöölise, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning maastikuehituse erialad. Samuti on ta aktiivselt õppinud riigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammides ja vestelnud psühholoogiga. Tal on toetav lähivõrgustik, teda ei vaeva sõltuvused ning vabanemisel on talle garanteeritud töökoht Normicon Grupp OÜ-s. 3.
29. Vaatamata positiivsetele asjaoludele on Nikolai Vjazminist lähtuv uute kuritegude risk käesolevalt veel siiski liialt suur. Tema käitumine vanglas pole olnud õiguskuulekas, kuna tal on üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu jätkab isegi vanglatingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Ehkki Nikolai Vjazmin on määratud koristajana majandustöödele, pole ta seda teinud. Aktsepteerida ei saa tema suhtumist, mille järgi on ta valmis töötama vaid oma erialadel. 3.
30. Nikolai Vjazmin kannab karistust kolme isikuvastase ning ühe varavastase süüteo sooritamise eest. Muu hulgas on teda karistatud väga raske teo – tapmise – eest, mis tähendab, et tema retsidiivsusrisk peab ennetähtaegseks vabanemiseks olema väga madal. Käesolevalt pole näha selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et Nikolai Vjazmini hoiakud on vangistuse ajal muutunud niisugusel määral, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks oluliselt vähenenud. Ametnikega suhtlemisel on teda peetud üleolevaks. Oma tahtmise saavutamiseks kasutab ta teadlikult manipuleerivat suhtlemisstiili. Viimase kuriteo planeeritus ning käitumine vangistuses viitab väljakujunenud kriminaalsetele hoiakutele, mis ei näita kinnipeetava soovi muutuda. MÄÄRUSKAEBUS
31. Viru Maakohtu
32. juuni
33. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Nikolai Vjazmin, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ning asja uueks arutamiseks maakohtule tagasisaatmist. Süüdimõistetu leiab, et vangla esitas kohtule tema kohta valed andmed, mis on kaasa toonud väära maakohtu otsustuse. Kokkuvõetult on kaebuses märgitud järgmist. Kohtuistungi toimumise ajast sai teada samal päeval tund aega enne istungit. Sellega rikuti tema õigust esitada kohtule täiendavaid andmeid ning võeti temalt võimalus asja materjalidega tutvuda. Veel heidab ta vanglale ette seda, et temaga pole läbi viidud mingeid vestlusi. Töötamisse puutuvalt märgib, et ta pole vanglaga sõlminud töölepingut, kus oleks kirjas tema tööülesannete kirjeldus. Vangla materjalide pinnalt ei saa teha järeldusi, kuna vangla pole soodustanud õiguskuuleka käitumise väljakujundamist. Heidab vanglale ette, et teda on seal alandatud ja ahistatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34. Kohtukolleegium leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Kuna kriminaalkolleegium nõustub vaidlustatavas kohtumääruses märgituga, pole tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 ja 342 lg 3 p-st 1 maakohtu 2 põhjenduste üle kordamine vajalik. Selle asemel vastab ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumentidele.
35. Esmalt jääb edutuks Nikolai Vjazmini etteheide, nagu võtnuks temalt võimaluse kohtuistungiks valmistuda see, et selle toimumisest sai ta teada alles samal päeval. Asja materjalidest nähtub, et juba
36. aprillil 2022 andis Nikolai Vjazmin kirjaliku nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega oli kinnipeetav juba kevadel – ehk aegsasti enne kohtuistungi toimumist – kursis, et peatselt hakatakse tema ennetähtaegse vabastamise küsimust arutama. Ka lepingulise kaitsja valimine ilmestab valmistumist asja arutamiseks, muutes ühteaegu ainetuks väite, nagu oleks kohtuistungi toimumine tema jaoks midagi ootamatut. Puutuvalt kriitikasse vangla tegevuse osas, tuleb selgitada, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ei hinnata ümber vangla iseloomustuse aluseks olevaid asjaolusid. Kui Nikolai Vjazmin seal olevate andmete või vangla tegevusega üldises plaanis rahul ei ole, on tal võimalik vaidlustada seda halduskorras.
37. Praegusel juhul ei näe kohtukolleegium tema ennetähtaegseks vabastamiseks aga ainsatki võimalust.
38. Nikolai Vjazmini puhul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmanegi eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust – kolmel korral on talle määratud kartserikaristus allumatuse eest, mis on seisnenud majandustöödel osalemisest keeldumises (tervelt kuus distsiplinaarkaristust on määruskaebuse menetlemise ajaks jõudnud kustuda). Tõik, et süüdimõistetul on olnud probleeme allumatusega, viitab üheselt, et talle valmistab normikohane käitumine tõsiseid raskusi isegi vanglatingimustes. Vastuvõetavaks ei saa pidada määruskaebuses väljendatud õigustusi tööst keeldumise osas, kuna vangistusseaduse § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud tööd tegema. Nikolai Vjazmini iseloomustusest nähtub läbivalt, et tema vangistus pole kulgenud sugugi laitmatult. Ametnikega suhtlemisel on peetud teda üleolevaks ning selgitatud, et ta võib käituda verbaalselt agressiivselt, tõsta hääletooni ja kasutada ebaviisakaid väljendeid. Ajavahemikul
39. jaanuarist 2021 kuni
40. novembrini 2021 keeldus ta antisotsiaalsete hoiakute tõttu vangla pakutavast toidust. Eeltoodust järeldub, et karistuse eesmärgid on tänini täitmata ning vangistus ei ole suutnud teda mõjutada käituma ettenähtud normidele vastavalt.
41. Nikolai Vjazmini vabastamata jätmise teiseks oluliseks põhjuseks on tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos. Etteruttavalt väärib mainimist, et käesolevalt kannab ta vanglakaristust neljandat korda. Juba ainuüksi sellest võib välja lugeda, et tema varasemad vangistused on osutunud viljatuks. Ka Nikolai Vjazmini kuriteo toimepanemise asjaolud annavad põhjuse pidada uue kuriteo toimepanemise riski liialt suureks. Harju Maakohtu
42. juuli
43. a otsuses tuvastatud asjaoludest nähtub, et Nikolai Vjazmin võib olla äärmiselt vägivaldne. Nii tappis ta külmavereliselt oma endise elukaaslase sõbra:
44. aprillil 2009 suundus Nikolai Vjazmin ühte trepikotta, kuhu jäi ootama ohvri saabumist. Pärast kannatanu sisenemist trepikotta, pussitas süüdlane ohvrit noaga, tekitades talle sel viisil (hulgaliste mitteeluohtlike torke-lõikehaavadega) suurt füüsilist valu ja kannatusi. Sama kohtuotsusega karistati Nikolai Vjazmini veel kehalise väärkohtlemise, vabaduse võtmise ja varguse eest. Needki teod polnud kergete killast: Nikolai Vjazmini ohvriks oli tema endine elukaaslane, kellelt ta soovis teada saada viimase meestuttava nime. Selleks lõi ta naist näkku, tõukas ta autosse ning sõidutas metsa. Seal sidus süüdlane ohvri ümber puu. Tuvastamata hetkel võttis ta kannatanu rahakotist endale sellesse pandud sularaha. Nii raskeid kuritegusid toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab olema eriti väike, kuna potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked. 3
45. Toodud asjaolude pinnalt tuleb kinnipeetavast lähtuvat ohtu pidada reaalseks ja suureks tänaselgi päeval. Niisugust seisukohta ei muuda ka maakohtu poolt tuvastatud positiivsed asjaolud, kuna uute kuritegude risk jääb püsima neist hoolimata.
46. Seega ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
47. juuni
48. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 4