← Eesti

1-19-7054/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 25. august 2022 Kohtuasja number 1-19-7054 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Siim Pallo (isikukood 39502206530) t

§ 424lg 2 järgi ning Kar

S § 63 lg 1 kohaldades karistati teda 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust S. Pallole Tartu Maakohtu

  1. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aja algust S. Pallo kahtlustatavana kinnipidamisest
  2. juulil
  4. Tartu Maakohtu
  5. juuli 2020 määrusega vabastati S. Pallo temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
  6. maini
  7. S. Pallo allutati katseajaks käitumiskontrollile, teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks keelati tal katseajal alkoholi tarvitamine, teda kohustati otsima endale töökoht või võtma ennast töötuna arvele, osalema alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske maandavas sotsiaalprogrammis ja alluma kolme kuu jooksul elektroonilisele valvele.
  8. Tartu Maakohtu
  9. septembri 2020 määrusega pandi S. Pallole kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täiendav kohustus alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile, kuna S. Pallo rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti rikkus S. Pallo katseajal elektroonilise valve ajakava, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle hoiatuse.
  10. Tartu Maakohtu
  11. märtsi 2021 määrusega pöörati S. Pallo kandmata vangistus, s.o 1 aasta 10 kuud ja 1 päev täitmisele, kuna ta rikkus taas alkoholi tarvitamise keeldu. Vangistuse kandmisele asus S. Pallo
  12. mail 2021 ning tema karistusaeg lõppeb
  13. märtsil
  15. Tartu Vangla esitas
  16. mail 2022 Tartu Maakohtule materjalid S. Pallo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  17. Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad S. Pallo vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  18. Tartu Maakohus jättis
  19. juuni 2022 määrusega S. Pallo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  20. Täidetud on formaalsed eeldused S. Pallo ennetähtaegseks vabastamiseks.
  21. S. Pallol on neli kehtivat kriminaalkaristust ning vangistust kannab ta kolmandat korda. Kõigepealt tunnistati ta süüdi
  22. märtsi 2017 otsusega KarS §

§ 424järgi ning tema vangistus jäeti Kar

S § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Kuna ta jätkas katseajal kuritegude toimepanemist, tunnistati ta

  1. novembri 2017 otsusega KarS § 4231 järgi teist korda süüdi ning liitkaristuseks mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Ligikaudu nädal pärast teise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist ja veel enne üldkasuliku töö algust pani S. Pallo aga toime uue kuriteo, mistõttu ta vahistati, tunnistati
  2. jaanuari 2018 otsusega KarS § 4231 järgi kolmandat korda süüdi ning teda karistati 2 aasta 7 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistusega kandmisega alates
  3. detsembrist
  5. novembri 2018 kohtumäärusega vabastati S. Pallo esimest korda vanglast ennetähtaegselt. Kuna ta jätkas ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal kuritegude toimepanemist, vahistati ta teist korda, tunnistati
  6. septembri 2019 otsusega KarS §

§ 424järgi neljandat korda süüdi ning alates 14.

juulist 2019 asus ta taas vangistust kandma.

  1. juuli 2020 kohtumäärusega vabastati ta teist korda vanglast ennetähtaegselt, kuid
  2. märtsi 2021 määrusega pöörati kandmata karistus täitmisele, sest S. Pallo rikkus katseajal kaks korda alkoholi tarvitamise keeldu.
  3. Eeltoodust nähtub, et S. Pallo pani ca 2 aasta ja 6 kuu vältel vabaduses viibides pidurdamatult toime samalaadseid kuritegusid. Seejuures pani ta erinevalt kohtuistungil väidetust esimesed kuriteod toime 21-aastasena ning jätkas seejärel kuritegude toimepanemist nii 22-aastasena KarS § 73 alusel määratud katseajal kui ka 24-aastasena esimese ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal. Kuigi praeguseks on viimase kuriteo toimepanemisest möödunud ligikaudu 2 aastat, viibis S. Pallo selle aja jooksul vaid veidi enam kui 7 kuud vabaduses, mil ta rikkus 25aastasena korduvalt teise ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal alkoholikeeldu. See annab alust asuda seisukohale, et S. Pallo kuriteod ja rikkumised ei ole tingitud vaid nooruse uljusest, vaid tegemist on aastatepikkuse õigusvastase käitumisega.
  4. Kohtuistungil selgitas S. Pallo, et ta läks esimese ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal tuttavatega grillima, hakkas alkoholi tarvitama ja asus mootorsõidukit juhtima, sest tahtis Võru linnas elavale tuttavale järgi minna. Kui S. Pallo ärkas järgmisel päeval arestimajas üles, mõtles ta ise ka, milleks talle seda jama on vaja. Seejärel rikkus S. Pallo teise ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal kaks korda alkoholi tarvitamise keeldu, sest esimesel korral jõi ta ema elukaaslase peielauas kurbuse ja leina tõttu viina ning teisel korral leevendas alkoholiga hambavalu. S. Pallo ei mõelnud tookord ega osanud istungil selgitada, miks ta alkoholi tarvitamise 2

(6)keeldu rikkus. Arvestades S. Pallo pidurdamatut kuritegelikku käitumist 2 aasta ja 6 kuu jooksul, teise ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaja nõuete rikkumisi ning asjaolu, et S. Pallo ei oska ka ise tagantjärele oma probleemset käitumist põhjendada, nõustub kohus vangla iseloomustuses märgituga, et S. Pallo käitub impulsiivselt, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega suhtu piisavalt tõsiselt õiguskorda ega kriminaalhooldusesse. Kirjeldatud asjaolud on tinginud nii uute kuritegude toimepanemise kui ka katseaja nõuete rikkumise ja on seega S. Pallo puhul arvestatavad ohutegurid.
  1. Mis puudutab alkoholi tarvitamist, siis S. Pallo on juhtinud kaks korda alkoholijoobes olles mootorsõidukit ja mõlema ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajad ebaõnnestusid samuti alkoholi tarvitamise tõttu. Kuigi S. Pallo ei pannud erinevalt varasemast teise ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal enam alkoholijoobes toime uusi kuritegusid, rikkus ta siiski korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Seejuures leidsid nii maa- kui ka ringkonnakohus, et ainult hambavalu tõttu tee ja viina lahuse suus hoidmine ei saanud tekitada S. Pallole niivõrd suurt joovet nagu kriminaalhooldusametnik fikseeris ning et S. Pallo pidi teadlikult ja tahtlikult alkoholi tarvitama. Pidades silmas viimati märgitut, pisendab S. Pallo endiselt oma rikkumisi ega tunnista, et ta ei piirdunud vaid viinalahuse suus hoidmisega.
  2. S. Pallol pole diagnoositud alkoholisõltuvust. Arvestades, et S. Pallo rikkus teise ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal alkoholi tarvitamise keeldu kaks korda 5-kuulise vahega ning et mõlemal korral oli keelu rikkumiseks konkreetne põhjus, möönab kohus, et tõenäoliselt pole S. Pallo alkoholisõltlane ja suudab soovi korral alkoholi tarvitamist kontrollida. Seega ei ole alkoholikeelu rikkumised tingitud sõltuvusprobleemidest, vaid jällegi S. Pallo impulsiivsest käitumisest ja ükskõiksest suhtumisest katseajaks seatud piirangutesse. Kuigi S. Pallo on läbinud varem kaks korda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ta lasi endale teha nn torpeedosüsti ning praeguse vangistuse ajal täitis ta töövihikut „Alkohol“ ja vestles psühholoogiga töövihiku teemadel, on need tegevused suunatud sõltuvusprobleemidele ega ole seni muutnud S. Pallo suhtumist.
  3. Praeguse vangistuse ajal tuli vangla S. Pallole vastu ja paigutas ta
  4. septembril 2021 avavanglasse. Siis aga võttis S. Pallo lühiajaliselt väljasõidult kodust kaasa oma mobiiltelefoni, jättis selle bussipeatusesse, võttis järgmisel hommikul töö juurde kaasa ning kasutas telefoni töö juures tööasjadeks ja lähedastega suhtlemiseks. S. Pallol õnnestus mobiiltelefoni kasutada 8 päeva, kuni vanglaametnikud selle kontrollimise käigus avastasid ja ära võtsid. Selle rikkumise eest karistati S. Pallot
  5. veebruari 2022 käskkirjaga distsiplinaarkorras 20-ööpäevase kartserisse paigutamisega. Praegu viibib S. Pallo taas kinnises vanglas. Kohtuistungil ei osanud S. Pallo selgitada, miks ta avavangla nõudeid rikkus. S. Pallo käitumine näitab, et ta ei väärtustanud avavanglasse paigutamist. Kuna S. Pallo ei suutnud käituda avavanglas õiguskuulekalt ja ta paigutati tagasi kinnisesse vanglasse, pole kohtul objektiivset alust S. Pallot usaldada ja arvata, et ta suhtub erinevalt kogu varasemast käitumisest nüüd kolmanda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevatesse nõuetesse kohusetundlikumalt. S. Pallo on viibinud vanglas varemgi, kusjuures mõlemal varasemal korral on ta olnud vanglas ca ühe aasta. Praegu viibib ta vanglas kolmandat korda, on samuti olnud vanglas ca ühe aasta ja tema käitumine ei kinnita, et ta on oma suhtumist muutnud.
  6. On küll positiivne, et S. Pallol on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral minna elama oma endisesse elukohta ema juurde ja asuda tööle oma endisesse töökohta. Samuti on S. Pallol mitu lähedast inimest, kellega tal on head ja toetavad suhted. Pelgalt head elutingimused ei ole aga S. Pallo seniseid rikkumisi (sh avavanglas) ära hoidnud ega taga seega ka järjekordse katseaja edukat läbimist. Kuna S. Pallo tarvitas teise alkoholi tarvitamise keelu rikkumisel alkoholi üksi ja eiras ka avavangla nõudeid üksinda, ei tingi tema õigusvastast käitumist vaid grupi mõju. Järelikult ei õigusta S. Pallo ennetähtaegset vabastamist seegi, et vangla iseloomustusest nähtuvalt ei pruugi 3
(6)S. Pallo enam endiste tuttavatega suhelda. Sarnaselt headele elutingimustele ja toetavatele lähedastele ei hoia ka kaaslaste negatiivse mõju puudumine ära uusi rikkumisi.
  1. Kokkuvõtlikult pole kuritegude toimepanemise, alkoholikeelu rikkumiste ega avavangla reeglite eiramise näol tegemist eraldiseisvate, harvade ega ühekordsete eksimustega, vaid kogu S. Pallo käitumine väljendab tervikuna üldist hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse. Kuna selline käitumine on jätkunud isegi praeguse vangistuse ajal, pole S. Pallo ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Karistuse eesmärkide täitmiseks ei piisa üksnes ajutiselt uutest kuritegudest loobumisest, vaid süüdimõistetu peab järgima ka muid katseaja nõudeid, muutma püsivalt oma elustiili ja hoiduma riskikäitumisest. Senistest meetmetest (sh praegusest vangistusest) pole veel piisanud, et S. Pallo muudaks lõplikult oma aastatepikkust suhtumist. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas S. Pallo määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine.
  3. Ennetähtaegset vabastamist otsustas sama kohtunik, kes oli varem tema karistuse täitmisele pööranud: ilmselgelt ei muuda sama kohtunik oma varasemat otsustust.
  4. Teiseks on esitatud valeväiteid. Osaliselt väär on väide, et vangistuse ajal kasutas ta avavanglas mobiiltelefoni. Tegelikult kasutas ta mobiiltelefoni tööl olles. See on küll rikkumine, kuid sellel on ka põhjus: see lihtsustas töö tegemist ja võimaldas tal perega suhelda. Tõsi, avavangla sektoris on kaks lauatelefoni, millega saaks helistada peale tööd. Et aga helistada tahtjaid on palju, siis tihti ei ole see reaalselt võimalik. Ta kahetseb rikkumist ning palub arvestada, et see on esimene ja viimane rikkumine, ta andis selle kohta ametnikele tõeseid seletusi ning näitas ette ka telefoni sisu. Väär on vangla seisukoht, et igal ajahetkel võib esineda oht S. Pallo poolt mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis ning et S. Pallol on puudulik probleemide lahendamise oskus. Selle seisukoha vastu räägib juba asjaolu, et pärast teist vangistust ei juhtinud ta kordagi mootorsõidukit, saati siis süstemaatiliselt: kui ta oleks jätkanud vana rada, oleks teda ilmselgelt ca üheaastase vabaduses viibitud aja jooksul juhtimiselt kõrvaldatud. Vale on ka vangla iseloomustuses kirjapandu, justkui olevat S. Pallo öelnud, et kui tal on vaja sõita, siis ta istub rooli ja juhib: ilmselt tegi inspektor-kontaktisik ise tema varasemate rikkumiste põhjal sellise järelduse. Ka ei saa öelda, et ta ei suhtuks oma võlgnevuste likvideerimisse kohusetundlikult – suhtub küll, kuid et enamuse ajast on ta viibinud vanglas ja seal ei teeni piisavalt, ei ole ta saanud võlgu maksta. Vabaduses läheks ta tööle ja võlanõustaja juurde ning tasuks oma võlgnevused.
  5. Ta ei osanud kohtuistungil selgitada, miks juhtis ta pärast esimest ennetähtaegset vabastamist mootorsõidukit purjuspäi, kuna sellest on palju aega möödas ja ta ei mäleta täpselt. Praeguseks on ta teinud varasematest rikkumistest järeldused, ta kahetseb tehtut ja soovib jätkata elu seaduskuulekalt. Esiteks avaldas talle mõju see, et vahistuse ajal suri tema isa ja ta ei saanud matustele minna. Teiseks kuulis ta Saaremaal juhtunud liiklusõnnetusest, kus suri kolm süütut inimest, ja ta sai aru, et ei taha ise samamoodi käituda. Ta soovib olla lähedastega ja luua ka endale pere. Samuti soovib ta esimesel võimalusel omandada juhtimisõiguse ja teha endale nn torpeedosüsti. Ta tunnistab, et rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu, kuid arvestada tuleks ka rikkumiste asjaolusid. Sisuliselt on tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud kõik tingimused ning ka vangla, prokuratuur ja kriminaalhooldaja toetavad tema vabastamist. Distsiplineerima jääks teda vabastamisega kaasnevad kontrollnõuded. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. S. Pallo toob välja, et tema ennetähtaegset vabastamist otsustas sama kohtunik, kes oli varem tema karistuse täitmisele pööranud. Seadus ei keela selliselt toimimist – nt pole see taandumise 4
(6)aluseks KrMS § 49 kohaselt. Vastupidi, on kõigiti tavapärane, et kohtunik, kes saadab isiku vanglasse, lahendab hiljem ka tema ennetähtaegse vabastamise küsimust. Kuna tegemist on erinevate menetlustega, mis lähtuvad ka erinevatest asjaoludest, ei ole mingisugust alust arvata, et kohtuniku esmane otsustus inimese vanglasse saatmise kohta võiks hakata kallutama tema hilisemat otsustust tema vabastamise kohta. Selline olukord on mõnes mõttes isegi soodne: kohtunik on kinnipeetava minevikuga kursis ja see tõstab võimalust, et ta teeb ennetähtaegse vabastamise menetluses õige otsustuse. Ka ei ole mingeid konkreetseid viiteid maakohtuniku erapoolikusele.
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus S. Pallot vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa S. Pallot ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
  4. Kuna KarS § 76 lg 4 ei kõnele midagi vangla, prokuratuuri või kriminaalhooldaja seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes, ei oma iseseisvat tähtsust see, et vangla, prokuratuur ja kriminaalhooldaja toetavad S. Pallo vabastamist. Need seisukohad on olulised vaid sedavõrd, kuivõrd neis esitatakse vangi vabastamist toetavaid argumente, millele kohus põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Kui vastavaid argumente ei esitata, ei ole neil seisukohtadel üleüldse mingit tähtsust. Praegusel juhul on prokuratuur märkinud, et nõustub vangla seisukohaga ja toetab S. Pallo ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustuses öeldakse, et S. Pallo ennetähtaegset vabastamist toetatakse süüdimõistetu „ohtlikkuse taset“ ja „uue kuriteo toimepanemise tõenäosust“ arvestades. Mida see tähendab, jääb suuresti mõistetamatuks. Samamoodi pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendi. Niisiis pole ei prokuratuur ega vangla esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi ning nende seisukohtadel ei ole tähtsust. Kriminaalhooldaja seisukohta on sisuliselt põhjendatud vaid sellega, et loodetavasti on S. Pallo teinud vangistusest vajalikud järeldused ning vabaduses on tal olemas toetav lähivõrgustik ja töökoht. Kuna neid argumente on maakohus käsitlenud ja igati veenvalt põhjendanud, miks ei saa ennetähtaegse vabastamise otustust neile argumentidele rajada, ringkonnakohus neil argumentidel ei peatu.
  5. Ebaselgeks jääb määruskaebuse etteheide, justkui oleks osaliselt vale väide, et vangistuse ajal kasutas S. Pallo avavanglas mobiiltelefoni. Kui silmas peetakse seda, et S. Pallo ei kasutanud telefoni mitte vangla territooriumil, vaid tööl, siis sellel ei ole tähtsust. Tähtsust omab vaid korrarikkumine ise: see näitab, et S. Pallo ei suuda jätkuvalt temale kehtestatud reeglitele alluda. Kuigi tõsi on see, et tegemist on S. Pallo ainsa rikkumisega senises vangistuses ning õige võib olla ka kahetsus ja distsiplinaarmenetlusele kaasaaitamine, siis ühes S. Pallo vangistuseelse reegleid eirava käitumisega seab see rikkumine siiski S. Pallo edasise õiguskuuleka elu kahtluse alla. Kuna S. Pallo on varasemalt korduvalt kuritarvitanud tema suhtes üles näidatud usaldust ja on seda korranud ka vangistuse ajal, ei ole põhjust teda järjekordselt usaldada. On kõigiti tõenäoline, et S. Pallo võib eirata ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja võimalikke lisakohustusi, kui tema arvates on vajalik käituda nõutust teistmoodi – ja see võib omakorda viia uute kuritegude toimepanemiseni. S. Pallo lubadused ja väited oma muutumise kohta on vaid paljasõnalised ning neile ei saa lootma jääda. 5
(6)
  1. Kuna S. Pallo pani alates
  2. aasta lõpust vähem kui kolme aasta jooksul kahel korral toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ja seda isegi ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal, on kõigiti põhjendatud seisukoht, et ta võib samamoodi käituda ka edaspidi. Samuti võib ta juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, kuna sedagi on ta viimase viie aasta jooksul korduvalt teinud. Seda seisukohta ei muuda asjaolu, et pärast teist vangistust S. Pallo väidetavalt enam mootorsõidukit ei juhtinud: siis oli ta vabaduses ligikaudu 10 kuud ja sedavõrd lühike aeg näitab üsna vähe. Võimaliku alkoholi tarvitamisega seonduva liikluskuriteo toimepanemise riski ei maanda seegi, et väidetavalt soovib S. Pallo lasta endale vabaduses teha nn torpeedosüsti: see süst jääb tihtipeale mõjuta ehk ei takista alkoholi tarvitamist ning nähtuvalt vangla iseloomustusest on S. Pallo saanud sarnase süsti juba varemgi, kuid siis see tema alkoholi tarvitamist ära ei hoidnud. Ei ole põhjust uskuda, et nüüd läheks teisiti. Ka soov juhtimisõigus omandada ei maanda uute liikluskuritegude toimepanemise riski, kuna niipea S. Pallo veel juhtimisõigust omandada ei saa ja seega on võimalik, et ta jätkab mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta.
  3. Põhjendatud on seisukoht, et S. Pallol on puudulik probleemide lahendamise oskus: sellele viitavad kasvõi tema enda selgitused varasema alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta. Nimelt otsustas ta ühel korral enda sõnul leevendada hambavalu viina ja tee seguga, kuigi loogiline lahendus olnuks selle asemel hoopis koheselt arsti vastuvõtule pöörduda. Ka on ta tunnistanud, et ühe varasema kuriteo toimepanemise ajal oli tal tegelikult baarist koju saamiseks olemas kaine autojuht, kuid külma ilma tõttu otsustas ta ise auto käima panna ja baarile lähemale sõita. See näitab selgelt, et ta ei oska olukordi adekvaatselt hinnata ega lahendada.
  4. Puutuvalt etteheitesse, et vale on vangla iseloomustusest märgitu, justkui olevat S. Pallo öelnud, et kui tal on vaja sõita, siis ta istub rooli ja juhib, selgitab ringkonnakohus, et sellele väitele pole tuginenud maakohus ega tugine ka ringkonnakohus. Seega ei oma see väide praegu sisulist tähtsust ning pikemalt ringkonnakohus sellel ei peatu. Ka ei ole tähtsust sellel, kuidas suhtub S. Pallo oma võlgnevuste tasumisse, kuna majanduslik olukord ei ole tema kuritegeliku käitumise riskiteguriks ega saa seetõttu tema ennetähtaegse vabastamise otsustust mõjutada. S. Pallo vabastamise välistab jätkuvalt suur liikluskuritegude toimepanemise oht, millist ohtu ei ole võimalik maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja, käitumiskontrolli ja võimalike lisakohustustega.
  5. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  6. juuni 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.