Poolte sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, ei riku avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus korrigeerib kompromissi selguse ja üheselt mõistetavuse huvides selle sõnastust, jättes kompromissi sisu muutmata, kinnitab poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse tuginedes
§-de 428 lg 1 p 4 ja § 430 sätetele.
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromisslepingus kokku leppinud menetluskulude jaotuses, ülejäänud menetluskulud, mis ei ole kompromisslepinguga jaotatud, jäävad kummagi poole enda kanda. 5. Pooled taotlevad, et hagejale tagastataks kompromissi sõlmimisega
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, so 525 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, on taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, st summas 525 eurot, põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda hageja pangakontole. 6. Menetluse lõpetamise määruse peale võib
lg 1 ja § 661 lg 2 alusel esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Sama sätte lg 4 kohaselt võivad pooled kokku leppida määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ning pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele tööpäevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.