Hagi alus ja kohtu selgitused
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse summas 25 000 eurot, intressi summas 6004,07 eurot ning põhivõlgnevuselt arvutatud sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 30.11.2020 kuni 13.03.2022 eest summas 770,82 eurot. Hagi jääb rahuldamata osas, millega hageja palub välja mõista ajavahemikul 11.04.2020 kuni 13.03.2022 intressilt arvestatud viivise summas 276,86 eurot. 2 2.1. Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 11.04.2020 kuni 13.03.2022 intressilt arvestatud viivise summas 276,86 eurot. Hagi kohaselt ei ole kostja oma lepingust tulenevat kohustust hageja ees tähtaegselt täitnud ning on kohustuse täitmisega viivituses. Kostja kohustub tasuma hagejale vastavalt investeerimislepingu punktile 2.5 viivist tähtajaks tagastamata laenult ja tähtajaks maksmata intressilt 0,2% kalendrikuus ehk 2,4% aastas. Hagi kohaselt algas intressi osas viivise maksmise kohustus kostja poolt 10.04.2020 tasumata jäetud intressist. Kohus peab kontrollima viivise (intressilt) võimalikku arvutamist omal algatusel, sõltumata kostja vastuväidetest (vt nt RKTKm 3-2-1-170-13, p 16). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus VÕS § 113 lg 6 alusel rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt viivis intressilt summas 276,86 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3.
lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 99 % ulatuses (hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 32 051,75 eurot (põhinõue 25 000 eurot + intress 6004,07 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 770,82 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis intressilt 276,86 eurot)). Kohus rahuldab hageja nõude summas kokku 31 774,89 eurot (põhinõue 25 000 eurot + intress 6004,07 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 770,82 eurot). Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude ca 99 % ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 4. Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 3
p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot tasuda riigilõiv summas 1400 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 1400 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 360 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 80 eurot/tunnis (käibemaksuga), kokku 4,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 80 eurot käibemaksuga, tasuna mõistlik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on lepingulise esindaja kulu põhjendatud. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses tehtud toimingutele piisav ajakulu 4,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 1 760 eurot (riigilõiv 1400 eurot + lepingulise esindaja kulud 360 eurot). 5.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.