KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2022, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2338 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie

§ 184

lg 2 p 2 järgi, lühimenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Ainars Baškers isikukood 071085-10419 (välismaa kood); elukoht xxx; xxx kodakondsus; xxx; emakeel xxx, valdab vabalt xxx; ei tööta; tõkend vahistamine kohaldatud 23.02.2022, kahtlustatavana kinni peetud 21.02.2022 Kaitsja Vandeadvokaat Andres Veski kokkuleppel Kohtuistung 20.06.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Ainars Baškers süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks kolm

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.01.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust võrra. Seega mõista Ainars Baškersile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kolm

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust Ainars Baškersi kinnipidamisest 21.veebruaril 2022 (21.02.2022), mistõttu tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1, § 179 lg 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Ainars Baškersilt järgmised menetluskulud: • 1635 eurot sundraha; • 110,40 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale Kalju Kutsarile makstud tasu; • 135,60 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale Otto Preemile makstud tasu; • 84 eurot narkootilise aine ekspertiisi kulu; • 456 eurot DNA-ekspertiisi kulu; • 663 eurot sõrmejäljeekspertiisi kulu; • 95 eurot arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tasu riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata isikult väljamõistetud menetluskulude (3179 eurot) tasumine ositi 1 aasta jooksul, kohustades Ainars Baškersit kohtuotsuse jõustumisest arvates tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks 1/12 väljamõistetud menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde DVDplaat politsei patrullsõiduki pardakaamera salvestistega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Tartus Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas olev ekspertiisiasutusest tagastatud pakkekile pärast kohtuotsuse jõustumist vastava komisjoni poolt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kannatanul ja süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme

§ 184

lg 1 järgi ehk suures koguses narkootilise aine kanepi ebaseadusliku käitlemise eest, omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses ehk 18,57 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega rohkem kui 0,2% ehk 15%, ta sõitis 21.02.2022.a. xxx sõiduautoga VW Touran reg.nr XXX ja eiras kella 17:14 paiku talle politseipatrulli poolt antud peatumismärgunnet ning püüdis peale selle sõidukiga politseiametnike eest ära sõitmist ja sõiduki peatumist pakkekilesse mässitud märgitud narkootilist ainet enda käes hoides ära joostes põgeneda ning tal õnnestus hetk enne oma kinnipidamist xxx tänaval see narkootiline aine maha visata, mille teda taga ajanud politseiametnikud kohe üles leidsid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2 % THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid s.h marihuaana kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Kirjeldatud käitumisega pani Ainars Baškers toime suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine kanepi (kanepiõisikute) ebaseadusliku käitlemise korduvalt ehk

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Poolte seisukohad Prokurör 20.06.2022 kohtuistungil jäi esitatud süüdistuse juurde. Prokurör taotles Ainars Baškers süüdimõistmist ning tema karistamist reaalse vangistusega. Süüdistatav Ainars Baškers tunnistas ennast süüdi süüdistuses

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Ainars Baškers nõustus lühimenetlusega. Kaitsja leiab, et Ainars Baškers on süü

§ 184lg 2 p 2 järgi omaks võtnud, süüdistus on põhjendatud ja tõendatud.

Kaitsja nõustub, et prokuröri poolt taotletud karistus põhikaristuse osas on minimaalne, sest sanktsioon algab kolmest aastat. Sellest arvestades lühimenetluse sätteid tuleb maha arvata üks aasta, millele kahjuks tuleb omakorda liita varasem kandmata karistus. Seega taotletud kolme ja poole aastasest vangistusest üle ega ümber ei saa. Küll ei nõustu kaitsja taotletud lisakaristuse kohaldamisega. Lisakaristuse kohaldamine ei ole obligatoorne, lisakaristuse kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas see oht, mis isikul võib ühiskonnale olla, kas see on niivõrd oluline, et ta tingimata väärib väljasaatmist ehk lisakaristuse kohaldamist või mitte. Kohtu seisukoht Ainars Baškersile

§ 184

lg 2 p 2 esitatud süüdistuses Ainars Baškersile heidetakse ette

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vaidlus puudub kriminaalasjas selles, et A.Baškers omandas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses ehk 18,57 grammi narkootilist ainet kanepiõisikuid tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega rohkem kui 0,2% ehk 15%. Samuti puudub vaidlus selles, et ta sõitis 21.02.2022.a. xxx sõiduautoga VW Touran reg.nr XXX ja eiras kella 17:14 paiku talle politseipatrulli poolt antud peatumismärguannet. Lisaks püüdis süüdistatav pärast sõidukiga politseiametnike eest ära sõitmist ja sõiduki peatumist joostes põgeneda pakkekilesse mässitud märgitud narkootilist ainet enda käes hoides. Ei ole vaidlust ka selles, et A.Baškersil õnnestus hetk enne oma kinnipidamist xxx tänaval see narkootiline aine maha visata, mille teda taga ajanud politseiametnikud kohe üles leidsid. Narkootilise aine tarvitamist, selle omandamist, peatumismärguande eiramist, ära jooksmist ning narkootilise aine mahaviskamist tunnistab süüdistatav ise, selgitades kohtueelsel uurimisel (kohtuistungil süüdistatav ristküsitlemist ei soovinud, kuid tunnistas enda

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses süüdi) vahistamise kohtuistungil, et on kahtlustuses esitatud teo toime pannud, va müük. Tunnistab, et jooksis politsei eest ära ja viskas paki narkootilise ainega xxx maja juures ära. Seda tegi seetõttu, et sai aru, mida see endaga kaasa toob /tl 90/. Süüdistatav mootorsõidukiga sõitmist ning selle peatamise järel ära jooksmist kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll /tl 5-10/ koos fototabelite ja DVD-plaadil oleva salvestisega. Nimetatud tõendist nähtub, et tegemist on DVD-plaadile jäädvustatud 21.02.2022 politseipatrullsõiduki Mercedes Benz reg.nr xxx pardakaamera videosalvestisega. Videosalvestises kannab kuupäeva 21.02.2022 ning kestab kella 17:11:57 kuni 17:17:

1. Videosalvestisel on näha, kuidas politsei patrullsõiduk suundub kell 17:14:48 xxx tänavalt xxx tänavale suunaga xxx tänava poole, sõites järel ees kiirendaval halli värvi mootorsõidukil Volkswagen Touran reg nr XXX. Mootorsõiduk Volkswagen Touran keerab xxx tänavalt xxx hoone taha olevasse parklasse (vt kuvatõmmis nr 1-7, tl 6), kus mootorsõidukijuht Ainars Baškers peatab oma juhitava sõiduki ning väljub juhiistmelt ning suundub joostes xxx linn maja suunas. Joostes hoiab Ainars Baškers oma vasakut kätt sirgelt keha ligi. Ainars Baškersile jookseb järele politseiametnik T. T.. Tunnistaja L. M.e ütlused /tl. 68-69/ kinnitavad, et süüdistatav pani teeäärsesse lumevalli midagi xxx juures. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta viibis 21.02.2022 kella 17 paiku aadressil xxx linn. Läbi esimese korruse akna tunnistaja märkas, et üks lühem meesterahvas tumedates riietes jooksis xxx tänava äärselt haljasalalt suunaga endise pangahoone xxx ette, kus ta maja ette jõudes kummardus teeäärsesse lumevalli ja pani sinna midagi. Samal ajal nägi L.M. tema taga sama trajektoori jooksvat kollase vestiga politseinikku. Pärast seda, kui politsei eest põgenev isik oli lumme midagi ära asetanud, näis, et ta andis justkui alla ega üritanud enam edasi põgeneda. Temale joostes järgnenud politseinik surus kinni peetud isiku vastu xxx või xxx maja seina ning samal ajal jõudis kohale ka politseivärvides auto, kus oli 3 politseiametnikku. Eelnimetatud tunnistaja ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvaga on kooskõlas tunnistajate H.H.i ja A.S.i ütlused /tl. 62-67/. Tunnistaja H.H. kinnitab, et oli teenistuses 21.02.2022 alates kella 07:00-st kuni 19:00-ni Kagu politseijaoskonnas ning välijuhina patrullis koos politseiametnik T. T.ega xxx linnas ning teostasid liiklusjärelevalvet ja Schengeni kompensatsioonimeetmete kontrolli. Kella 17:14 ajal sõites xxx tänavalt xxx tänava suunas nägi H.H., et xxx tänavalt xxx tänava suunas sõitis halli värvi sõiduk, kes ei peatunud hetkekski liiklusmärgi anna teed taga ja nähes, et sõiduk liikus suurel kiirusel ringristmiku suunas, otsustasid politseiametnikud antud sõidukit kontrollida. Nad sõitsid politsei erivärvides sõidukiga Mercedes Benz reg nr xxx (kutsung xxx) halli värvi sõidukile järele ja xxx maja juures andsid sinist-punast vilkurit kasutades peatumismärguande. Sõiduk ei peatanud, vaid sõitis kiirendatult edasi, seejärel keeras xxx tänavalt paremale xxx hoone taha, sealt kiirendatult edasi xxx parklasse, kus parkis oma halli värvi sõiduki sellesse piirkonda, kus on liiklusmärk parkla koos lisateadetetahvliga - ainult politsei töötajatele, väljus kiirelt sõidukist juhi kohalt ja pani jooksu xxx kortermaja suunas. Patrullsõidukist väljus politseiametnik T. T., kes jooksis halli värvi sõidukist põgenejale järele. Tunnistaja nägi, et põgeneja jooksis xxx maja eest maja nurga juurde suunaga vasakule xxx tänava suunas. Tunnistaja kinnitab, et sõidukis oli põgenenud juht üksinda. Tegemist oli Läti Vabariigi sõidukiga Volkswagen Touran reg nr XXX. Lisaks kuulis H.H. raadiojaamast, et Ainars Baškers oli joostes maha visanud mingi pakikese, mille politseiametnik leidis tänu valvsale linnakodanikule. Tunnistaja A.S.i ütlused kinnitavad eelkirjeldatut. Nimelt A.S.i ütlustest nähtub, et 21.02.2022 kella 17 paiku, oli ta tööülesannete tõttu koos politseiametnik K. S.ga parasjagu xxx linnas xxx tänaval politsei eravärvides sõidukiga, kui kuulsid läbi politseiraadioside, et xxx linnas xxx tänaval sõidab politseipatrullil eest ära sõiduk, mis eiras politsei peatumismärguannet. Antud sõidukiks oli halli värvi Volkswagen Touran reg nr XXX ning sõiduk suundus xxx tänavalt raamatukogu suunas. Raadiojaamast said nad info, et eest ära sõitev sõiduk peatus xxx juures suures parklas ja juht pani jooksu suunaga xxx tänava poole. Sõidukijuhile jooksis järele politseiametnik T. T.. Raadiojaamast kuulsime, et sõidukijuht suundub joostes xxx ja xxx tänava ristmiku suunas. Selleks ajaks oli tunnistaja jõudnud juba xxx tänavalt xxx tänavale, kui nägi, et xxx tänava ristmiku suunast jooksis kiiruga neile vastu (xxx tänava suunas) meesterahvas, kelleks oli Ainars Baškers. Ainars Baškersit tunneb tunnistaja varasemalt tööalaselt, teab tema välimust. Järgmisel hetkel nägi ta A.Baškersi taga jooksvat kollases vestis politseiametnik T. T., kes Ainars Baškersi xxx maja juures kinni pidas. Samal ajal jõudis tunnistaja politseiametnik T. T.e juurde ja aitas tal Ainars Baškersit kinni pidada. Mõni hetk hiljem tuli tunnistaja juurde xxx töötaja L. M., kellega on samuti varasem tööalane kokkupuude, ja kes andis teada, et tema oli just oma töökohast (xxx hoone aadressil xxx linn) aknast välja vaadanud, kui nägi, et üks meesterahvas jookseb ja tema taga jookseb kollases vestis politseiametnik. Sel hetkel, kui see eest ära jooksev meesterahvas ümber nurga (xxx tänavalt xxx tänava suunas) jooksis, siis laskus ta korraks maja nr xxx (xxx, xxx) ees olevale lumevalli põlvili ja peitis sinna lumevalli midagi. Tunnistajale tuli ta rääkima ja näitama sellepärast, et ta märkas, et taga ajav politseinik ei saanud seda põlvitamist ja peitmist näha, kuna tema vahemaa oli mõnikümmend meetrit tagaaetavaga ja ta nägi, et politseiametnik jooksis sellest kohast mööda, kuhu eest ära jooksev meesterahvas peitis midagi. Tunnistaja läks koos L. M.ega tema poolt ettenäidatud kohta ja antud kohas lume sees oli ümmarguse kujuga rusikasuurune pakk. Antud pakk oli teibitud kilesse. Kasutades ühekordseid kummikindaid, võttis A.S. antud paki lumest üles ja asetas selle nõuetekohaselt paberkotti. Edasi toimetati Ainars Baškers xxx ning peidetud pakk avati xxx politseimajas nõuetekohaselt. Pakis oli rohelist värvi taimnepuru, mis oli kanepile iseloomuliku lõhnaga. Seejärel teostati antud paki ja selle sisu suhtes asitõendi vaatlust ja selgus, et narkootilise aine kiirtestiga testitud taimne puru reageeris kanepile. Xxx sündmuskohta on vaadeldud /tl 2-4/ ning vaatlusandmete kohaselt leiti nimetatud aadressilt kõnnitee ja sõidutee vaheliselt alalt lumevallist ümarakujuline kilepakend. See fotografeeriti ja pakendati pakendisse
2. Politseijaoskonnas on leitut omakorda edasi uuritud /tl 11-12/ ning selgus, et tegemist on ühe sisse mähitud kilepakiga, milles rohelist värvi taime osad. Kilepakk koos rohelist värvi taime osadega kaalus 20,22g. Pärast kaalumist tehti kile sisse mähitud sees olevatele rohelist värvi taimeosadele kanepi narkootilise aine kiirtest, mis reageeris kanepile. Seda, et tegemist oli narkootilise ainega, kinnitab narkootilise aine ekspertiis, mis teostati ülal mainitud kilesse mässitud rohelistele taimeosadele. Narkootilise aine ekspertiisi käigus tuvastati, et ekspertiisiks esitatud kilesse mässitud rohelised taimeosad massiga 18,57 g paberkotis nr 1 on kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 15%. Kõik see on kajastatud narkootilise aine ekspertiisiaktis nr xxx ekspertarvamuse punktides 1-2 /tl 3942/. Et A.Baškers omas kokkupuudet eelnimetatud ainega, kinnitab lisaks nii süüdistatava enda poolt avaldatule ka DNA ekspertiisi käigus tuvastatu /tl 42-52/. Nii on kohtule teada, et pakendis 1 olnud toidukilelt (milles oli taimne aine) võetud teisest proovist (proov xxx) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult, kuid selles segaprofiilis oli eristatav peamine DNA-profiil, mis on olnud kokkulangev Ainars Baškersi DNA-profiiliga. Märgitu on fikseeritud DNA ekspertiisiaktis nr xxx ekspertarvamuse punktis 1 /tl 44-51/. Nimetatud ekspertiisiakti ekspertavamuses kajastatud tulemuste pinnalt saab üheselt väita, et A.Baškersil oli kokkupuutumus temale süüdistuses etteheidetud teo toimepanemisega narkootiliste ainete suures koguses omandamise ja enda valduses hoidmisega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri
3. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,2 % THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid s.h marihuaana narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tegemist narkootiliste ainetega. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on korduvalt märkinud, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11;
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-11-52-07, p 10;
8. aprilli
9. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13;
10. detsembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12;
12. oktoobri
13. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1 ja
14. märtsi
15. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11.) Seda, et A.Baškers valdusest leitud ja ära võetud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, tõendab eksperdiarvamus, milline nähtub arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktist xxx. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiaktis xxx märgitud pakendis nr 1 sisalduvast 18,57 g kanepiõisikutest (marihuaanast), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 15%, on võimalik narkojoove tekitada umbes 19-37 inimesele /tl 58-61/. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et Ainars Baškers ebaseaduslikult omandas ja hoidis enda valduses narkootilist ainet kanepiõisikuid massiga 18,57 grammi. Vaidlust pole ka selles, kas A.Baškersile saab ette heita märgitud teo toimepanemist korduvalt. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 610) kohaselt on

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo toime pannud isik see, kes on selle eest varem süüdi mõistetud või isik, kes on mõne nimetatud tegudest varem toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. Koosseisu objektiivse külje täidab seega nii faktiline kui ka juriidiline retsidiiv. Tartu Maakohtu 14.01.2022 otsusega nr 1-22-257 on A.Baškers süüdi tunnistatud

§ 184lg 1 järgi /tl.

114-118/. Kohtuotsusega on seega tõendatud, et A.Baškersit on varem narkootikumidega seotud süütegude eest kriminaalkorras karistatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et A.Baškers täitis oma tegevusega

§ 184

lg 2 punktis 2 sätestatud objektiivse koosseisu, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel otsese tahtlusega. Juba eelnevalt märgitud NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Süüdistataval vastav luba puudus. Seega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et puhta aine kogusest piisanuks keskmiselt 19-37 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks. A.Baškers, kes on juba pikemat aega narkootikume tarvitanud/käidelnud (tunnistades ka sõltuvust ja ravivajadust vahistamise kohtuistungil – tl 90), teadis, et käitleb just suures koguses narkootilist ainet või vähemalt pidi seda võimalikuks pidama. Nimetatud vahistamise kohtuistungil süüdistatav möönis, et viskas aine ära, kuna sai aru, mis teda ees ootab /tl. 90/. Seega isegi kui süüdistatav ise ei teadnud täpset aine kogust ega aine puhtust, kuid omandab ja hoiab seda eelpool märgitud koguses, olles ise enda sõnade kohaselt narkootiliste ainete tarbija (ja seda kinnitab ka indikaatorvahendi tarvitamise protokollis, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ning kiirmenetluse otsuses fikseeritu), siis sai ta aru, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses. Samuti saab A.Baškers tegevusest – narkootilise aine äraviskamine lumehange – teha ühese järelduse selle kohta, et ta sai aru, et narkootikumide omandamine ja enda valduses hoidmine on keelatud tegevus. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Ainars Baškersi süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

§ 184

lg 2, so narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku korduva käitlemise eest näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistkümneaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Sanktsiooni keskmine

§ 184lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust (3+15/2=9).

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et käesoleva kriminaalasja kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastamist leidnud fakt, et Ainars Baškers soovinuks tema valduses olnud narkootilist ainet kellelegi edasi müüa ning selle müügist kuritegelikku tulu teenida. Põhjust nii arvata ei anna ka tema valdusest leitud narkootilise aine kogus – seda oli vaid keskmiselt 19-37 inimesele joobe tekitamiseks. Pealegi on süüdistatav tunnistanud narkootiliste ainete tarvitamist tema enda poolt. Kohtule pole esitatud tõendeid sellel kohta, et tal oleks sidemed narkootikumide käitlemise võrgustikuga, nt omaks klientuuri jms. Sellised asjaolud viitaksid, et süüdistatava tegevus narkootikumide käitlemisel ja aine realiseerimisel olnuks ulatuslikum. Samuti on suure koguse piir oli ületatud kõigest 2-5-kordselt, mitte kümnetes või sadades kordades, mis on narkootiliste ainete käitlejatele sageli omane. Kohus tõdeb, et Ainars Baškers karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kergendava asjaoluna tuleb aga arvesse võtta süüdlase kahetsust. Juba kohtueelse uurimise käigus avaldas süüdistatav kahetsust /tl. 90-91/ ning on väljendanud seda selgelt ka viimases sõnas. Kohtul pole alust selle siiruses kahelda. Hinnates A.Baškers süü suurust temale etteheidetud kuriteos, milline on kvalifitseeritud

§ 184

lg 2 järgi märgib kohus, et antud kuriteo toimepanemisel näeb seadusandja ette karistusena paraku üksnes vangistuse. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava teos erandlikke asjaolusid, mis tingiksid tema karistusest tingimisi vabastamise. Veelgi enam, A.Baškersit on varem samaliigilise kuriteo eest Eesti Vabariigis karistatud vangistusega, mille kandmisest ta kohtu poolt tingimisi vabastati. Käesoleva süüditunnistamise aluseks oleva kuriteo ongi A.Baškers toime pannud varasemast karistusest tingimisi vabastamisega kaasneval katseajal ning kõigest kuu möödumisel varasemast kohtuotsusest. Seetõttu puudub kohtul usk, et A.Baškers suudaks edaspidi sarnaste tegude toimepanemisest hoiduda ja muudaks oma elu kardinaalselt. Sellise võimaluse kohus isikule 14.01.2022 andis, kuid süüdistatav jättis selle kasutamata. A.Baškers viitas kohtuistungil, et teda motiveeriks edaspidi hoiduma tema pere ja väikesed lapsed. Paraku oli pere süüdistataval nii 14.01.2022 süüdimõistmise aluseks oleva teo toimepanemisel kui ka nüüd. Seega ei pere ega alaealiste laste olemasolu pane teda neid esikohale seadmast ja seeläbi oma eluviisides muutust tegema. Enamgi veel, Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS kohaselt ei ole erinevate süütegude toimepanemine erinevates Euroopa riikides midagi uut, mis näitab, et A.Baškers harrastab riskeerivat ja õigusvastast eluviisi juba pikemat aega ning paraku on süütegude dünaamika ajas muutunud üha raskemaks. Kokkuvõtvalt, eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale

§ 184lg 2 p 2 järgi karistuseks vangistus miinimummääras, s.o tähtajaga 3 aastat.

Nimetatud karistust tuleb lühimenetluse tõttu vähendada 1/3 võrra 2 aasta vangistuseni. Sellele tuleb aga omakorda

§ 65

lg 2, § 73 lg 4 kohaselt liita Tartu Maakohtu 14.01.2022 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuseosa – 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Seega tuleb Ainars Baškersile mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust alates 21.02.2022 ehk kinnipidamisest. Lisakaristuse - Eesti Vabariigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu kohaldamise

§ 54

lg 4 alusel - jätab kohus kohaldamata.

§ 54

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane on Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige ning elab Eestis alalise elamisõiguse alusel, võib väljasaatmist ja sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui isikust lähtub oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule. A.Baškersil on kehtiv, kuid tähtajaline Eestis elamise luba alates detsembrist 2017 kuni selle aasta lõpuni. A.Baškers on xxx ehk siis Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik. Seega peab väljasaatmiseks ja sissesõidukeelu rakendamiseks temast lähtuma oluline oht avalikule korrale või oht riigi julgeolekule. Selle kohta, et A.Baškers põhjustaks ohtu riigi julgeolekule, andmeid ei ole. Seega tuleb analüüsida, kas ta võib põhjustada olulist ohtu avalikule korrale. Ohtu avalikule korrale käsitleb korrakaitseseaduse § 5, mille lõike 3 kohaselt oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või KorS § 5 lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. KorS § 5 lg 6 kohaselt ohukahtlus on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Ja olulise väärtusega hüvega on tegu KorS § 5 lg 8 p 1 kohaselt siis, kui varaline hüve ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Kuigi A.Baškersi puhul on tegemist isikuga, kes on aastate jooksul erinevates Euroopa riikides toime pannud erinevaid õigusrikkumisi, kuid siiski ei ilmne, et tema tegevus ohustaks isikute tervist, vara või keskkonda. Oht KorS § 5 lõikes 4 nimetamata kuritegude toimepanemiseks ei ole muidugi välistatud eriti arvestades isiku senist elukäiku, kuid kohus on seisukohal, et selline oht pole siiski selline (oluline), mis tingiks süüdistatava suhtes väljasaatmise ja sissesõidukeelu rakendamise. Süüdlane on Eesti Vabariigis järjekindlalt kahjustanud vaid iseenda tervist, ta on kahetsenud ja avaldanud soovi narkosõltuvuse raviks, mida vanglateenistus vangistuse täitmiskava koostamisel saab ka arvestada. Seega võib loota, et kuna tegu on ilmselt esimese pikemaajalise vabaduse kaotamisega, siis suudab süüdistatav sellest teha oma järeldused. Samuti tuleb tal arvestada, et iga järgmine kuritegu näitab juba tema kuritegeliku käitumise intensiivsust ja fakti, et ta ei suuda ka kõige raskemaliigilisest karistusest õppida, mis tähendab, et tal tuleb hoolimata perekonna Eestisse jäämisest siit lahkuda koos pikemaajalise sisenemise keeluga. Menetluskulude jaotus ja asitõendite osas kohaldatavad meetmed Menetluskulud on kriminaalasjas järgmised: • • • • • • • 1635 eurot sundraha; 110,40 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale Kalju Kutsarile makstud tasu; 135,60 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale Otto Preemile makstud tasu; 84 eurot narkootilise aine ekspertiisi kulu; 456 eurot DNA-ekspertiisi kulu; 663 eurot sõrmejäljeekspertiisi kulu; 95 eurot arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi tasu Menetluskulud kokku summas 3179 eurot tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista. Kohus leiab, et kohaldada on võimalik KrMS § 180 lg 3 ning ajatada väljamõistetud menetluskulude tasumine 12 kuuks. Tõsi, sellisesse olukorda, kus tuleb tasuda riigile märkimisväärne summa, on süüdistatav sattunud üksnes enda käitumise tõttu, kuid kohtu hinnangul ei tohi kriminaalmenetluse kulude tasumine viia vaesusesse süüdlase alaealisi lapsi. Ilmselgelt nii suures mahus menetluskulude tasumine ühe korraga süüdistatava poolt raskendab ülalpidamise andmist alaealistele lastele või muudab selle võimatuks. Seetõttu peab kohus õiglaseks ajatada nende tasumine võrdsete osamaksetena 12 kuuks. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde DVD-plaat politsei patrullsõiduki pardakaamera salvestistega.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiul olev ekspertiisiasutusest tagastatud pakkekile pärast kohtuotsuse jõustumist vastava komisjoni poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik