KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-121211 Tsiv
§ 3141
lg 3 p 1 alusel loeb kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-postiga kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o
- oktoobriks
- Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva, mis möödus
- oktoobril
- Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud. Lisaks ei ole kostja reageerinud ka hageja menetluskulude nimekirjale, mis saadeti talle
- novembril 2020, st kostja sai avalduse kätte hiljemalt
- november 2020 ning vastus tuli kostjalt esitada hiljemalt
- november 2020 (7-päevane tähtaeg).
- Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt TsMS § 407 lõikes 1 sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
- Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro ja õigusabikulude 320,22 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 445,22 eurot.
§ 175
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hagihinnaga 596,51 eurot loeb kohus hagejat esindanud lepingulise esindaja kulud summas 324 eurot (koos KM-ga) põhjendatuks. Kuna hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning hageja saab maha arvata vaid 7% sisendkäibemaksust, siis taotleb hageja esindajakulude hüvitamist koos käibemaksuga 93% ulatuses, s.o 320,22 eurot (270 + 50,22). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§ 178lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 3
(4)menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)