← Eesti

3-22-396/2

Obsah (4)§ 121§ 2§ 45§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-396 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsuse nr

) § 120 lg 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7.

§ 2

lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja nõus sellega, et riskihindamise tulemusena on vangla asunud seisukohale, et kaebaja suhtes esineb põgenemisrisk. Nii kaebusest kui ka muudest kohtule esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud tema suhtes kinnitatud ITK-s sisalduvat hinnangut konkreetse turvalisusriski kohta ning soovib, et vangla viiks läbi uue riskihindamise ning muudaks selle tulemusena ka ITK-d.

  1. Kaebaja on esitanud nii tühistamis- kui kohustamisnõude. Kohtu hinnangul on kaebaja 10.12.2021 esitatud taotlus käsitatav taotlusena toimingu sooritamiseks (seda seisukohta jagab vaideotsuses ka vangla). Kuivõrd 12.11.2021 vastusega keeldus vangla toimingu sooritamisest, on ka nimetatud vastus käsitatav toiminguna ning seetõttu ei ole selle tühistamise nõue lubatav. Eeltoodut arvestades järeldab kohus, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsuse tühistamist ning vangla kohustamist vaadata kaebaja 10.12.2021 taotlus uuesti läbi. Taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõue hõlmab kohtu hinnangul ka uue riskihindamise läbiviimise nõuet, kuna esialgses taotluses soovitud „ümberhindamine“ ongi sisuliselt uue hindamise läbiviimine.
  2. Sõltumata nõude eesmärgipärasest tõlgendamisest leiab kohus, et kaebus tuleb

§ 121lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul erandlikke asjaolusid, mis annaksid kaebajale õiguse riskihindamise tulemuse ja ITK vaidlustamiseks. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

  1. Justiitsministri
  2. mai
  3. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
  4. Eeltoodust nähtub, et individuaalne täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohuhinnangul ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. 2

(3)Seega ei ole praegusel juhul riskihindamine ja kaebaja puhul tuvastatud põgenemisrisk eraldiseisvalt vaidlustatavad ning kaebaja ei saa nõuda korduva riskihindamise teostamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. aprilli 2019 määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14).
  2. Ennetähtaegse vabanemise või avavanglasse paigutamise otsustamisel või muude piirangute kehtestamisel on kaebajal võimalik välja tuua enda seisukohad ja vastuväited oluliste asjaolude kohta ja vaielda ITK-s kajastatule vastu, kui vangla sellele dokumendile tugineb (vt Tartu Halduskohtu 21.01.2019 määrus asjas nr 3-19-58, p 12). Vajadusel saab kinnipeetav kohtus vaidlustada täitmiskava rakendamisega seotud vangla toimingut või haldusakti ning osutada seejuures tema õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule täitmiskavas (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111).
  3. Ka asjaolu, et kaebaja on vanglale esitatud dokumentides ja ka kohtule esitatud kaebuses viidanud ennetähtaegse vabanemise võimalusele ja vastavale menetlusele, ei anna alust riskihindamise tulemusel leitud riski ja sellekohase ITK märke eraldiseisvaks vaidlustamiseks. Kaebuse esitamise ajal pooleli olnud enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlus on praeguseks lõppenud (Riigikohtu 21.02.2022 määrusega jäeti Xi määruskaebus kriminaalasjas nr 1-19-6812 menetlusse võtmata). Juhul, kui kaebaja suhtes asutakse tulevikus uuesti tingimisi enne tähtaega vabastamist arutama, on tal võimalik esitada vastavas menetluses (kriminaalasi nr 1-19-6812) maakohtule ka vastuväited nii riskihindamise kui põgenemisriski osas. Võimaliku avavanglasse paigutamise menetluse käigus saab ta vastuväited esitada vanglale.
  4. Kohus selgitab täiendavalt, et ITK-s märgitud ohuhinnang ei piira kinnipeetava õigusi seoses vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Riigikohus on selgitanud (vrd Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111, p 16), et kuigi vangla poolt maakohtule esitatavas isiklikus toimikus on ka ITK, esitab vangla hinnangu kinnipeetava ohtlikkuse kohta kinnipeetava iseloomustuses. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei otsustata ITK-s märgitud ohuhinnangu alusel.
  5. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et riskihindamise tulemusel tehtud järeldus põgenemisriski esinemise kohta ja vastava turvalisusriski kajastamine ITK-s ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Isikul on võimalik vaidlustada tema kohta antud ohuhinnangut konkreetse toimingu tegemisel või haldusakti andmisest. Seega puudub kaebajal ITK ja riskihindamise vaidlustamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kuivõrd ka tuvastamisnõude lubatavuse eelduseks on isiku subjektiivsete õiguste rikkumine, ei ole eelnevalt kirjeldatud põhjustel ka alternatiivnõudena esitatud tuvastamisnõue lubatav.
  6. Arvestades eeltoodut ei ole praegusel juhul lubatav ka Tallinna Vangla 13.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/598-2 vaidlustamine, kuna see ei riku kaebaja õigusi vaide esemest sõltumata (

§ 45lg 4).

Seega tuleb ka vaideotsuse tühistamise nõue

§ 45

lg 4 ning

§ 121lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

17. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.