lg 2 p 1, 2, 3, 6) ja kohaldati sissesõidukeeldu 5 aastaks (
Tallinna Halduskohus jättis 14.04.2022 otsusega nr 3-22-494 rahuldamata isiku kaebuse PPA otsuse tühistamiseks. PPA leidis otsuses (lk 13), et isikul puudub kaitsevajadus ning taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Kohus leidis otsuses, et kaebaja on üldiselt ebausaldusväärne: ta on manipuleerinud tõenditega, soovitanud enda kaaslasel valetada ja valetanud ise (vt nt 09.12.2021 vestluse protokolli, p 68) ning jätnud tõendid õigeaegselt esitamata. Ehk kaasaaitamiskohustuse täitmise asemel on eelistanud valetada ja varjata tõendeid, mis on lisaks ka fabritseeritud. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt loetakse lõplikuks otsuseks PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. VRKS § 3 lg 2 kohaselt lõpeb lõpliku otsuse tegemisega rahvusvahelise kaitse menetlus. Lõpliku otsusega muutus isiku staatus rahvusvahelise kaitse taotlejast Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks. Isikule koostatud lahkumisettekirjutus kuulub sundtäitmisele. Isik on sündinud Kuubal, omab keskharidust ning saabus Eestisse koos oma elukaaslase Y. Isiku passis olevatest piiriületuse templitest nähtub, et Venemaa Föderatsiooni sisenes isik 29.07.2021 viisavabalt. Isikul kui välismaalasel puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks (välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1). Isiku suhtes esineb
Kuigi isiku staatus on muutnud rahvusvahelise kaitse taotlejast Eestis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks, ei ole ära langenud isiku suhtes esinev põgenemisoht (
Isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida (
p 8).
punkti 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik selgitas 11.01.2022 läbiviidud küsitluse raames, et ei soovi naasta ega elada Kuubas, kuna tal on seal probleemid ja halb elu, seal pole sõnavabadust ja soovitakse elada riigis, kus on vabadused. Isiku suhtes esinevat põgenemisohtu on jaatanud Tartu Halduskohus 25.11.2021 määruses nr 3-21-2745, Tallinna Halduskohus 21.01.2022 määruses nr 3-21-2745, Tallinna Ringkonnakohus 21.02.2022 määruses nr 3-21-2745 ning viimati Tallinna Ringkonnakohus 03.06.2022 määruses asjas nr 3-22-851 p-s 17. 2 Kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht, ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada
Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Isiku kinnipidamise pikendamine on vajalik, kuna vabaduses viibides kaasneb oht, et ta hakkab lahkumiskohustuse sundtäitmise menetlusest kõrvale hoidma. Põgenemisohu prognoosotsus ei hõlma endas ainult võimalust isiku omavoliliseks lahkumiseks Eestist, vaid ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata
8.
lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Lisaks peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning kui esineb välismaalase põgenemise oht (
Põgenemisoht ei ole mitte üksnes oht, et isik lahkub Eestist, vaid ka oht, et isik hakkab end riigisiseselt varjama, et väljasaatmisest kõrvale hoiduda (Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019 määrus, p 12). Põgenemisohu hindamine on hinnangu andmine isiku võimalikule käitumisele. Hinnangu andmisel saab tugineda isiku varasemale käitumisele. Põgenemisohu aluseks on isiku poolt ebaseaduslikult Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri ületamine (
p 8) ning soov enda lahkumiskohustust 21.02.2022 ettekirjutuse alusel Kuuba Vabariiki mitte täita (
Tallinna Ringkonnakohus võttis 03.06.2022 määrusega käesoleva asja materjalide juurde 09.12.2021 ja 18.01.2022 toimunud vestluse 3 protokollid, milles nähtub, et isik ei soovi Kuubale tagasi minna (09.12.2021 protokolli p 23 ja 18.01.2022 protokolli p 14). Isikul puuduvad Eestis perekondlikud ja majanduslikud sidemed, isikul puudub õigus Eestis töötada, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et vabaduses olles jääks ta Eestisse. Nendel asjaoludel ning lahkumisettekirjutuse sundtäitmiseks on põhjendatud isiku kinnipidamine. 11. Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete, sealhulgas majutuskeskuses viibimine, kohaldamine tõhus. Seega on isiku kinnipidamise pikendamine proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. 12. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei tervisekaalutlustega (
ole vastuolus isiku turvalisuse ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.