← Eesti

1-21-29/79

Obsah (7)§ 184§ 832§ 12§ 121§ 57§ 58§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2022.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-29 (20221000015) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, l

§ 184lg 21 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.

jaanuari 2022.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsjad, vandeadvokaat Silver Reinsaar; vandeadvokaat Tanel Mällas Prokurör Riigiprokurör Vahur Verte Süüdistatav Toomas Koppel, isikukood: 37507070279; elukoht: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: vene keel; XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole; kahtlustatavana kinnipidamine: 17.09.19.09.2020.a; tõkend: vahistamine alates 19.09.2020.a. Kaitsjad Andres Simson, Tanel Mällas RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 19. jaanuari 2022.a otsus Toomas Koppeli süüteoasjas

§ 184lg 21 järgi muutmata.

  1. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.
  2. Apellatsioonimenetluses süüdistatavale seoses õigusabi osutamisega tekkinud menetluskulud summas 1500 eurot (koos käibemaksuga) jätta KrMS § 185 lg 2 alusel Toomas Koppeli kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
  3. Harju Maakohtu
  4. jaanuari 2022.a otsusega üldmenetluses tunnistati Toomas Koppel

§ 184lg 21 järgi süüdi ja karistati vangistusega 18 aastat.

Eelvangistuses viibitud aeg alates 17.09.2020.a arvati karistusaja hulka ning loeti karistusaja alguseks 17.09.2020.a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

§ 832lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti T.

Koppelilt sularaha summas 54 615 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 24.09.2020.a määruse alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks.

§ 832

lg 2 p 1, § 84 ja

§ 184lg 5 p 2 alusel mõisteti T.

Koppelilt konfiskeerimise asendamise korras välja konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 132 583,06 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliametile. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jäeti kehtima kohtuasjas nr 1-20-7647 Harju Maakohtu 26.11.2020.a määrusega T. Koppelile kuuluvale kinnistule aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXX) seatud kohtulik hüpoteek, määrates hüpoteegisummaks 132 583,06 eurot.

§ 832

lg 1, lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti OÜ-lt X kohtuotsuse jõustumisel OÜ X pangakontol olevad ning arestitud rahalised vahendid 18 659,55 euro ulatuses. OÜ X rahalised vahendid summas 12 570,45 eurot vabastada aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena mõisteti T. Koppelilt välja riigituludesse sundraha 1460 eurot; narkootilise aine ekspertiisi kulu 672 eurot ja DNA-ekspertiiside kulud 2337 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliametile. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda sundraha 175 euro ulatuses ja DNA-ekspertiisi kulud 6897 euro ulatuses. Kohus lahendas ka asitõendite ja salvestistega seonduva. 2. T. Koppel anti kohtu alla süüdistatavana

§ 184

lg 21 järgi ehk enam kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses ehk suures koguses narkootiliste ainete marihuaana ja metamfetamiini ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil ehk eesmärgiga teenida vähemalt 40 000 euro suurust tulu grupis koos Y-ga. T. Koppeli ja Y ühine ja kooskõlastatud tegevus seisneb alljärgnevas: T. Koppel pöördus 2019.a suve lõpus täpselt tuvastamata kuupäeval enda pikaajalise tuttava Y poole ja uuris kas Y oleks nõus hoiustama enda Tallinnas XXX korteris tema „asju“. Pärast seda kui Y oli nõusoleku andnud, tuli T. Koppel sama päeva õhtul Y korterisse ja tõi sinna koti, milles oli läbipaistvates ca 15x25 cm suurustes vaakumpakendites kokku pressitud täpselt tuvastamata kogus rohekat värvi puru, mis T. Koppeli sõnul oli narkootiline aine marihuaana ja mida Y nõustus enda korteris hoiustama. Seejärel paar-kolm päeva hiljem tuli T. Koppel uuesti Y juurde, pani kätte läbipaistvad kummikindad, võttis eelnevalt toodud kotist mõned pakendid marihuaanaga ja lahkus. Seejärel paar-kolm päeva hiljem tuli T. Koppel uuesti Y korterisse ning võttis taas mõned pakendid marihuaanaga kaasa. Sel korral leppis T. Koppel Y-ga kokku, et maksab talle iga Y korteris sel viisil hoiustatud narkootilist ainet sisaldava kilogrammise pakendi eest 100 eurot. Seejärel paar-kolm päeva hiljem tuli T. Koppel taas Y korterisse ning võttis kaasa ülejäänud, eelnevalt korterisse hoiule toodud narkootilist ainet sisaldanud pakendid. Nädal aega hiljem tuli T. Koppel uuesti Y juurde ja tõi talle puutetundliku musta värvi punases vutlaris mobiiltelefoni Samsung, millesse oli eelnevalt tema poolt paigaldatud Super kõnekaart ning 2

(20)installeeritud krüpteeritud suhtlust võimaldav programm Viber. T. Koppel selgitas Y-le, et edaspidi peavad nad hakkama omavahel suhtlema suhtlusprogrammi Viber kaudu, sest keegi ei saa sel juhul kontrollida, millest nad omavahel räägivad. Selle telefoni kaudu suhtlesid T. Koppel ja Y umbes kuu aega, misjärel tõi T. Koppel Y-le järgmise telefoni, millesse oli ta samuti paigaldanud Super kõnekaardi ning installeerinud krüpteeritud suhtlust võimaldava programmi, ent sel korral programmi Telegram, misjärel T. Koppel selgitas Y-le, et ta võib eelmise telefoni endale jätta, kuid edaspidi peab Y kasutama uut telefoni ja nad peavad omavahel suhtlema Telegram suhtlusprogrammi kaudu. Seda telefoni kasutas Y kuni pool aastat, misjärel võttis T. Koppel selle Ylt ära ja tõi talle kasutamiseks kolmanda telefoni. 2019.a sügisel, umbes nädal aega pärast esimese mobiiltelefoni toomist ehk ca kaks nädalat pärast viimaseid narkootikume sisaldanud vaakumpakendite Y korterist ära viimist kirjutas T. Koppel suhtlusprogrammis Viber Y-le, et ta tuleb tema juurde ning sama päeva õhtul tuligi T. Koppel Tallinnas XXX Y elukohta ja tõi sinna musta värvi spordikoti, mis sisaldas umbes kümme ca 15x25 cm suurust pakendit narkootilise aine marihuaanaga, mille jättis Y elukohta hoiule. Seejärel kaks päeva hiljem kirjutas T. Koppel suhtlusprogrammis Viber Y-le ning leppis kokku, et edaspidi peavad nad hakkama konspiratsiooni huvides kohtuma Y korterist eemal ja järgnevalt kirjutas uuesti, et Y võtaks mõned pakendid marihuaanaga, kasutaks seejuures nende ümbertõstmiseks kummikindaid ning tuleks nendega kohtumispaika, et need T. Koppelile ära tuua. Selliselt kohtusid nad ühel kuni kolmel korral nädalas ning T. Koppel andis neil kohtumistel ka Y-le narkootikumide hoiustamise eest sularahas tasu 50 kuni 500 eurot. Kui Y oli sel viisil T. Koppelile neil kohtumistel enda korterist T. Koppeli poolt eelnevalt hoiule toodud narkootikume sisaldanud pakendid ära toonud, tõi T. Koppel spordikoti või musta värvi prügikotiga järgmise partii Y juurde hoiule, mida Y seejärel üksikute pakkide kaupa hakkas taas vastavalt T. Koppelilt saadud juhistele talle kohtumistel ära tooma. Sel viisil toimisid nad kuni 2020.a kevadeni, mil seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorra väljakuulutamisega oli nende tegevuses lühike paus. Alates 2020.a suve algusest hakkas T. Koppel taas pakke Y korterisse hoiule tooma, ent pärast kevadist koroonakriisi olid pakendid muutunud: need olid raskemad kui enne koroonakriisi hoiule toodud pakendid, aeg-ajalt olid need mustad otsekui maa seest välja kaevatud ning vaakumpakenditest paistis läbi, et neis on kokku pressitud valgest pulbrist briketid, mis meenutas narkootilist ainet amfetamiini, ent tegelikkuses oli narkootiline aine metamfetamiin. Pakendid olid pakendatud mitmekordsetesse vaakumkilekottidesse. Lisaks täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldanud vaakumpakenditele tõi T. Koppel 2020.a suve alguses Y korterisse ka digitaalkaalu, millega ta kaalus korteris enda toodud pakendeid ja veendus, et iga pakendi kaal oli ligikaudu üks kilo. Pärast kaalumist avas T. Koppel ühe enda toodud pakenditest lahti ja võttis noaotsaga väikese koguse valget pulbrit ning pani selle kaasa võetud väikesesse läbipaisvasse kilekotti. Täiendavalt andis T. Koppel Y-le korralduse hankida desinfitseerimiseks 80% viina, millise korralduse Y ka täitis ning mida T. Koppel piserdas seejärel kaasa võetud pakenditele peale neil olevate võimalike bioloogiliste jälgede hävitamiseks. Seejärel müüs T. Koppel Y korterisse hoiule toodud metamfetamiini sisaldanud pakendid ca nädala jooksul maha sarnaselt varasemalt marihuaana müümisele, st T. Koppel saatis Y-le teate selle kohta, mitut pakki ta vajab, misjärel toimetas Y vastava arvu narkootikume sisaldanud pakendeid T. Koppeli kätte kuni korterisse hoiule toodud narkootikumid olid kõik maha müüdud. Pärast seda kui T. Koppel oli esimese nö partii metamfetamiini maha müünud, oli ca kolme-nelja nädala pikkune vaheaeg, misjärel 2020.a augusti lõpus tuli T. Koppel taas Y korterisse ja tõi sinna hoiule kaks suurt prügikotti, mis sisaldasid kokku 31 umbes ühe-kilost pakki valge pulbriga, s.o 3
(20)metamfetamiiniga. Sarnaselt eelmise korraga eemaldas T. Koppel seejärel Y korteris olles sinna toodud narkootilist ainet sisaldanud mitmekordsetelt pakenditelt täiendavad pakendid (mis sel korral olid musta värvi), pritsis kõikidele pakenditele desinfitseerimiseks 80% viina, kaalus seejärel pakendid ja kirjutas pakenditele musta viltpliiatsiga omakäeliselt peale kaalu viimased kaks numbrit (s.o kui narkootikumi sisaldav pakend kaalus 1078 grammi, siis kirjutas pakendile peale „78“, ning kui mõni pakend kaalus sama palju, siis nende eristamiseks markeeriti pakendid täiendavalt tähtedega „A“ või „AA“ jne), jagas seejärel kaalutud pakendid paberkottidesse ning tõstis Y korteris sektsioonkappi hoiule. Metamfetamiini sisaldavate vaakumpakendite üleandmiseks oli T. Koppel eelnevalt hankinud kaks ühesugust musta värvi spordikotti Everlast, millest üks jäi temale ning teine Y-le. Narkootilise aine üleandmisel sai T. Koppel Y käest spordikoti Everlast, kuhu Y oli vastavalt T. Koppelilt saadud juhistele pannud vajaliku koguse narkootilist ainet sisaldavad vaakumpakendid ning Y sai T. Koppelilt omakorda vastu tühja spordikoti Everlast, mida kasutada järgmisel korral narkootilist ainet sisaldavate pakendite üleandmiseks T. Koppelile. Seejärel paar-kolm päeva hiljem andiski Y T. Koppeli korraldusel neist 31 pakendist esimesed 5 pakki T. Koppelile üle ning järgmised 5 pakki andis ta üle 17.09.2020.a õhtul 20.30 ajal. Nimelt saatis T. Koppel 17.09.2020.a kella 19.00 ajal Y-le varem kokkulepitud suhtlusrakenduse vahendusel sõnumi, milles andis teada, et Y-l tuleb enda elukohas hoiul olevatest narkootilist ainet sisaldavate pakendite hulgast võtta järgmised 5 pakki ja anda need sama päeva õhtul kella 20.30 paiku sõnumis märgitud kohas üle. Pärast T. Koppelilt saadud sõnumit võttiski Y vastavalt T. Koppelilt saadud korraldusele enda elukohas T. Koppeli poolt sinna hoiule toodud narkootilise aine metamfetamiini pakendite hulgast 5 vaakumpakendit ning pani need eelnevalt T. Koppeli poolt toodud Everlast spordikotti, misjärel võttis spordikoti enda elukohast lahkudes kaasa ning läks kokkulepitud kohta, eesmärgiga kaasa võetud narkootiline aine vastavalt T. Koppelilt saadud korraldustele talle üle anda. Y andiski seejärel 17.09.2020.a kell 20.24 Tallinnas Läänemere tee 37 kortermaja lähistel olevate puude juures T. Koppelile üle spordikoti Everlast, millesse ta oli eelnevalt enda elukohaks olevas korteris pannud 5 vaakumpakendit narkootilise aine metamfetamiiniga ning T. Koppel andis talle kohtumisel üle tühja Everlast spordikoti. Pärast kohtumist peeti T. Koppel 17.09.2020.a kell 20:37 Tallinnas Narva mnt 182 maja juures kahtlustatavana kinni ning tema valdusest leiti ja võeti eelnevalt Y käest saadud spordikott Everlast, milles oli 5 vaakumpakendit, mis sisaldasid kokku 4 433,1 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (kokku puhtal kujul narkootilist ainet metamfetamiini 1 896 grammi). Vahetult pärast T. Koppeli kahtlustatavana kinnipidamist peeti 17.09.2020.a kell 20:41 Tallinnas Priisle teel suunaga Ussimäe tee poole jäävas Tondimägi bussipeatuses kahtlustatavana kinni ka Y, kelle valdusest leiti ja võeti ära tühi spordikott Everlast. Pärast Y kahtlustatavana kinnipidamist teostati samal päeval läbiotsimine tema elukohas Tallinnas XXX, mille alguses soovis Y politseile vabatahtlikult välja anda pakendid, mis sisaldasid T. Koppeli poolt tema korterisse hoiule toodud narkootilisi aineid. Läbiotsimisel leiti ja võetigi ära ülejäänud 21 vaakumpakendit, mille T. Koppel oli 2020.a augustikuu lõpus Y korterisse hoiule toonud ning mis sisaldasid kokku 18 681 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 7 904 grammi narkootilist ainet metamfetamiini). Lisaks leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära 0,71 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,26 grammi narkootilist ainet amfetamiini), mida Y käitles ebaseaduslikult üksinda ning digitaalne kaal Soehnle ja kaks musta värvi markerit Pentel Maxiflo ja BIC. 4
(20)Pärast T. Koppeli kahtlustatavana kinnipidamist teostati läbiotsimine tema kasutuses olnud sõiduautos Mercedes-Benz (reg.nr XXXXXX), millest leiti ja võeti ära sularaha summas 1 430 eurot, ning seejärel teostati läbiotsimine ka T. Koppeli elukohas XXX, kust leiti ja võeti ära täiendavalt sularaha kokku summas 53 185 eurot ning 2,05 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja 2,03 grammi narkootilist ainet hašišit, milliseid narkootilisi aineid käitles T. Koppel ebaseaduslikult üksinda. Ülal nimetatud viisil käitles T. Koppel isikute grupis narkootilisi aineid marihuaanat ja metamfetamiini eesmärgiga teenida kokku vähemalt 69 342,30 eurot ehk suurt varalist kasu. Politseija Piirivalveameti kogutud andmetel on narkootilise aine marihuaana keskmine jaemüügihind Eestis 2020.a 20 eurot/gramm ning vähemalt 1 kilogrammi kaupa müües on 1 kilogrammi keskmine hulgimüügihind 6 000 kuni 9 000 eurot; narkootilise aine metamfetamiini keskmine jaemüügihind Eestis 2020.a oli 20-25 eurot/gramm ning vähemalt 1 kilogrammi kaupa müües on 1 kilogrammi metamfetamiini keskmine hulgimüügihind 3 500 kuni 5 000 eurot. Võttes arvesse üksnes kriminaalasjas leitud ja ära võetud narkootilise aine metamfetamiini koguse, siis tegutses T. Koppel eesmärgiga teenida kriminaaltulu vähemalt 69 342,30 eurot kuni 115 570,50 eurot ning jaemüügi korral (st müües metamfetamiini ühe grammi kaupa) oleks T. Koppel teeninud kriminaaltulu vähemalt 462 282 kuni 577 852,50 eurot. Nimetatud arvestus ei hõlma eneses T. Koppeli poolt müüdud tuvastamata kogust marihuaanat ja metamfetamiini ning on kalkuleeritud arvestusega, et T. Koppel müüs tema ja Y poolt käideldud metamfetamiini soodsaima hulgimüügihinnaga. Samas on T. Koppelile esitatud süüdistus, et lisaks tema kahtlustatavana kinnipidamise järel tema ning Y valdusest leitud ja ära võetud kokku 23 114,10 grammile metamfetamiini sisaldanud pulbrile jõudis T. Koppel alates 2019.a suvest kuni 2020.a kevadel eriolukorra alguseni müüa maha täpselt tuvastamata koguse marihuaanat ja teenida selle pealt täpselt tuvastamata ulatuses kriminaaltulu ning alates 2020.a suvest kuni enda kahtlustatavana kinnipidamiseni 17.09.2020.a, jõudis ta maha müüa täiendavalt ca 15 kilogrammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldanud pulbrit, mille pealt teenis ta täpselt tuvastamata ulatuses kriminaaltulu, ent selle suurusjärk ulatus hinnanguliselt vähemalt 52 500 eurost kuni 75 000 euroni (müües hulgihinnaga) või 300 000 eurost kuni 375 000 euroni (müües jaemüügihinnaga). Seega käitles T. Koppel ebaseaduslikult narkootilisi aineid marihuaanat ja metamfetamiini suures koguses eesmärgiga teenida kriminaaltulu suures ulatuses kuivõrd

§ 12¹ p 2 kohaselt on süüteo suur ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin, amfetamiin ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkoojoobe tekitamiseks 0,3 grammist; hašiši puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe 5

(20)tekitamiseks 1 grammist; kanepiõisikute (marihuaana) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest; amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest. Maakohtu otsus 3. Maakohus asus kogutud tõendite vahetu hindamise järel seisukohale, et T. Koppeli süü

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud. Kuriteo toimepanemise asjaolude osas kohtuistungil ütlusi andmisest keeldumise tõttu puudub kohtul võimalus süüdistatava kaitseversiooni kontrollimiseks. T. Koppeli poolt suures koguses ja isikute grupis narkootilise aine käitlemine on tõendatud süüdistatava Y, kes on Harju Maakohtu 17.10.2021.a otsusega

§ 184

lg 2 p 1 järgi süüdi mõistetud, ütlustega ja teiste kohtus vahetud uuritud kirjalike tõenditega. Kohtu hinnangul on Y ütlused eluliselt usutavad ja riimuvad teiste kogutud tõenditega, s.o 07.12.2020.a jälitustoimingu protokolliga, 17.09.2020.a Y elukoha läbiotsimise protokolliga, T. Koppeli 17.09.2020.a kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, T. Koppeli elukohas 18.09.2020.a teostatud läbiotsimise protokolliga ja tema kasutuses olnud sõiduauto 17.09.2020.a läbiotsimise protokolliga. Äravõetud narkootilise aine kogus, sellises hulgas sularaha leidmine, sellises mahus telefonide ja SIM-kaartide leidmine viitavad üheselt T. Koppeli tegelemisele narkootiliste ainete käitlemisega. Narkootilise aine ekspertiisiaktis antud ekspertarvamuses on tähelepanuväärne, et nii T. Koppeli kinnipidamisel kui ka Y valdusest leitud ja ära võetud metamfetamiini sisaldavad pulbrid sisaldavad sarnasel määral metamfetamiini puhtal kujul. Läbiotsimisprotokollidest, sarnaselt kinnipidamisprotokolliga nähtub, et ained on pakendatud ja markeeritud sarnasel viisil ning kokkulangev Y poolt kirjeldatud viisiga. Kohtutoksikoloogiaekspert MT vastusest nähtuvalt piisanuks T. Koppeli kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud metamfetamiinist (puhtal kujul metamfetamiini 1 896 grammi) narkojoobe tekitamiseks 63 200 inimesele ning Y elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud metamfetamiinist (puhtal kujul 7 904 grammi) narkojoobe tekitamiseks 263 466 inimesele. Kokku piisanuks nende poolt käideldud metamfetamiinist (äravõetud 23 114,1 grammist puhta aine kujul kokku 9800 grammi) narkojoobe tekitamiseks 326 666 inimesele. Kohtutoksikoloogiaekspert MT vastusest nähtub, et narkootilise aine marihuaana keskmine ühekordne joovet tekitav mõjukogus on 750 milligrammi ja narkootilise aine hašiši keskmine ühekordne joovet tekitav mõjukogus on 100 milligrammi. Seega piisanuks T. Koppeli elukohast leitud ja ära võetud 2,05 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks natukene vähem kui 3-le inimesele ning 2,03 grammist hašišist narkojoobe tekitamiseks kokku natukene enam kui 20-le inimesele, s.t kokku leiti T. Koppeli elukohast läbiotsimisel erinevaid narkootilisi aineid 23 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Eeltoodu alusel on T. Koppel käidelnud koos Y-ga suures koguses narkootilist ainet metafmetamiin, ületades suure koguse ehk 10-le inimesele joove tekitamise ülisuures määras. Marihuaanat on T. Koppel samuti käidelnud suures koguses, ehk koguses, millest piisab joobe tekitamiseks rohkem kui 10-le inimesele, nimelt vähemalt 23-le inimesele ehk on ületanud suure koguse piirmäära väheses ulatuses. Kuigi kohus tuvastas ainuüksi leitud ja äravõetud narkootilise aine pinnalt narkootilise aine suures koguses käitlemise, on kohtu hinnangul tõendatud ka T. Koppelile etteheidetud kuriteoepisoodid, milles ei ole narkootilist ainet leitud ega ära võetud. Seega on T. Koppel käidelnud metamfetamiini kokku vähemalt 45,149 kilogrammi (23,114, 22,035), sealjuures koguses, millest piisanuks vähemalt 625 332 inimesele narkojoobe tekitamiseks ja marihuaanat 11,8 kilogrammi ehk koguses, millest piisanuks vähemalt 15 733 inimesele narkojoobe 6

(20)tekitamiseks ning tema süü on leidnud tõendamist kogu süüdistuse ulatuses suures koguses narkootilise aine käitlemises. Kohus nõustus prokuröriga selles, et T. Koppeli tegelik elatustase erines märkimisväärselt tema seaduslike sissetulekute järgi võimaldatavast elatustasemest. Kaitsja poolt esitatud 25.11.2017.a reisija tollideklaratsioon, millest nähtuvalt tõi T. Koppel Venemaa Föderatsioonist Eestisse 123 viiesajaeurost kupüüri, kokku 69 500 eurot, ei ole kohtu hinnangul eraldivõetuna asjakohane tõend, kinnitamaks T. Koppeli isiklikke legaalseid sissetulekuid. Lähtudes T. Koppeli ja tema elukaaslase Y varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist perioodil 01.01.2017.a - 17.09.2020.a, nõustus kohus prokuröriga selles, et T. Koppelil esines märgitud ajaperioodil erinevus elatustaseme ning tema ametlikult tuvastatud sissetulekute ja väljaminekute vahel kokku 205 857,61 euro ulatuses, ning tema elukaaslasel Y-l kokku 9 445 eurot. Tulenevalt eeltoodust esines T. Koppeli ja Y leibkonnal kohtus uuritud kirjalike tõendite põhjal elatustaseme erinevus ajavahemikul 01.01.2017.a - 17.09.2020.a kokku summas 213 622,61 eurot. Arvestades siia juurde veel T. Koppeli poolse märkimisväärses ulatuses sularahatehingute mahu, leidis kohus, et märgitu tõendab kõhklusteta T. Koppeli kriminaalse tulu teenimise ehk suure varalise kasu eesmärgi sihti narkootiliste ainete käitlemisel. Narkootiliste ainete müügihinnad tulenevad 26.11.2020.a vastusest järelepärimisele, millest nähtub, et marihuaana keskmine hulgimüügi hind Eestis 2020.a oli 6000 - 9000 eurot/kg ja metamfetamiini keskmine hulgimüügihind 3500 - 5000 eurot/kg. Seega on T. Koppelilt ja Y elukohast äravõetud metafmetamiini koguse väärtus (23 114,10 grammi) hulgimüügi hinnaga müügi puhul, madalaima võimaliku hinnaga arvestades 80 899,35 eurot. Kuivõrd T. Koppeli elukohast leitud ja äravõetud hašisi ja marihuaana kogused erinesid diametraalselt teistest kogustest, asus kohus seisukohale, et need ei ole soetatud edasimüügi eesmärgil ja jättis need kriminaaltulu edasisest arvestusest välja. Seega on kohtu hinnangul objektiivselt tõendatud et T. Koppel saanuks märgitud aine müügist teenida vähemalt 80 899,35 eurot ehk siis

§ 121p-s 2 sätestatud suure varalise kasu miinimummäära üle kahe korra.

Arvestades, et ainuke teadaolev kulu oli Y-le tasutud 100 eurot ühe kilogrammi kohta, seega 2300 (23x100) eurot, jääb T. Koppeli tuluks igal juhul 78 599,35 (80 899,35 - 2300) eurot, mida T. Koppel saanuks ainuüksi leitud ja äravõetud ainete müügist ja teeninud seeläbi suure varalise kasu. Arvestades aga veel juurde Y ütluste põhjal tõendatuks loetud ainete müügist saadavat tulu e kokku minimaalselt 11,8 kg marihuaana ja 22,035 kg metamfetamiini müügist juba saadud tulu, olnuks 11,8 kg marihuaana osas saadav kriminaaltulu minimaalse hulgimüügihinna korral 70 800 eurot, millest T. Koppel tasus hoiustamise eest Y-le 1100 eurot ja seega oleks T. Koppeli arvestatud tulu 69 700 (70 800-1100) eurot. 22,035 kg metafmetamiini osas oleks saadav tulu minimaalse hulgimüügi hinna korral olnud 77 122,50 eurot, millest T. Koppel tasus Y-le hoiustamise eest 2200 eurot. Seega oleks T. Koppeli arvestatud tulu 74 922,50 (77 122,50-2200) eurot. Kohtulikul uurimisel tuvastatu põhjal on T. Koppel juba teeninud suure varalise kasu ehk 144 622,50 (69 700+74 922,50) eurot, millele lisandunuks äravõetud ainete osas 80 899,35 eurot ehk kokku 225 521,85 eurot, mis ületab

§ 121p 2 piirmäära 5,6-kordselt.

Kohus pidas vajalikuks märkida, et T. Koppel käitles suures koguses narkootilisi aineid korduvalt, st tarnis vähemalt 7-l korral Y juurde just suures koguses narkootilist ainet, mida realiseeris edasi samuti suures koguses. Et T. Koppeli tegevuse lõpetas politsei sekkumine, asus kohus seisukohale, et T. Koppel oli seadnudki sihiks just suures koguses narkootilise aine käitlemise ehk ta oleks ka tulevikus jätkanud sellistes kogustes narkootilise aine käitlemist. T. Koppelile karistuse määramisel arvestas kohus tema erakordselt vastutustundetut ja ülimalt kõrgel määral rahvatervist ohustavat käitumist. Kohus nõustus prokuröriga selles, et T. Koppel tegutses 7

(20)eesmärgiga rikastuda ja teenida kriminaaltulu teiste inimeste elu ja tervise arvelt ning seda olukorras, kus meedia kajastab piisavalt narkootikumide ohtlikkusega seotud informatsiooni. Kohus nõustus s prokuröriga selleski, et niivõrd suures koguses narkootilise aine omakasu eesmärgil käitlejate karistamise õiguskorra kaitsmise huvides teeb äärmiselt oluliseks ka asjaolu, et nimetatud isikud rikastuvad teiste inimeste tervise arvelt, mistõttu tuleb neid rangelt karistada ja isoleerida sellise teo toimepannud isik pikemaajaliselt ühiskonnast. T. Koppeli süüd suurendavaks asjaoluks on ka suure varalise kasu teenimise piirmäära ületamine 5,6 kordselt, mis näitab tema motiivide ulatust ja keskmisest oluliselt suuremat süüd

§ 184lg 21 mõistes.

Kohus ei lugenud karistust kergendavaks asjaoluks viimases sõnas avaldatud kahetsust, kuivõrd kohtul ei olnud piisavalt teavet kahetsuse siiruse hindamiseks. T. Koppeli kinnipidamise protokollis kajastatu näitab huvi puudumist koostöö vastu või enda süü omaksvõtu puudumist vähemalt kinnipidamisel leitud ja äravõetud ainete ulatuses, millises osas T. Koppel kohtuistungil ennast osaliselt süüdi tunnistas. Kohus asus seisukohale, et kahetsust tunneb süüdistatav seoses perest eemalviibimisega ja soovimatusega kanda pikka vanglakaristust. Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Erinevalt prokurörist leidis kohus, et Y oleks olnud reaalselt T. Koppelist majanduslikus sõltuvuses. Y osales narkootiliste ainete käitlemises enda vaba valiku alusel, T. Koppeli poolt mõne kuu eest kommunaalarvete tasumine ei teinud temast T. Koppelist majanduslikult sõltuvat isikut. Kehtivate kriminaalkaristuste ja karistust raskendavate asjaolude puudumisel pidas kohus kohaseks mõistetavaks karistuseks 18 aastat vangistust, mis tuleb ära kanda tähtajalise reaalse vangistusena, lugedes karistuse kandmise aja algust alates T. Koppeli kinnipidamisest. Esitatud apellatsioonid 4. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonides vaidlustavad T. Koppeli kaitsjad S. Reinsaar ja T. Mällas maakohtu otsuse T. Koppeli süüditunnistamises ja karistamises

§ 184lõike 21 järgi.

Apellandid paluvad vaidlustatud otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kvalifitseerida T. Koppeli tegevus ümber

§ 184lg 1 järgi.

4.

  1. Kaitsja S. Reinsaare argumendid T. Koppeli tegevuse ümberkvalifitseerimiseks ja süüdistatavale oluliselt kergema karistuse mõistmiseks on alljärgnevad: 4.1.
  2. T. Koppeli süüdimõistmine talle esitatud süüdistuses ei ole põhjendatud, sest see tugineb üksnes Y ütlustele, mille usaldusväärsuses ei ole võimalik üheselt ja kahtlusteta veenduda. Kohus ei ole otsuses esitanud nõuetekohaseid ja ammendavaid põhjendusi, miks pidada Y ütlusi sedavõrd usaldusväärseks, et need ainsa süüstava tõendina on piisavad T. Koppeli täielikuks süüdimõistmiseks. Ainukese süüstava tõendiallika usaldusväärsuse hindamisega seonduvalt ei vasta maakohtu otsus Riigikohtu praktikas omaks võetud seisukohtadele. Asjaolu, et Y ütlused riimuvad osaliselt teiste tõenditega, ei toeta veel nende usaldusväärsust. 4.1.
  3. Ebakõlad Y ütlustes esinevad T. Koppelit süüstavas suunas, tema poolt väidetus ja tegelikult äravõetud narkootilise aine tegelikus koguses oli märgatav vahe, mis viitab tõenäosusele, et Y andis vähemalt osaliselt T. Koppelit alusetult süüstavaid tõele mitte vastavaid ütluseid. T. Koppelit süüstavate ütluste andmine oli vastutasu Y-le kokkuleppemenetluses kokku lepitud oluliselt kergema karistuse eest. Y kui ainukese süüstava tõendiallika ütluseid ei saa kohtuotsuse tegemisel ei arvestada. 4.1.
  4. Kohtu seisukoht, et T. Koppel käitles narkootilisi aineid selle müümise eesmärgil on jäänud absoluutselt igasuguste tõendipõhiste viideteta ja käsitlus T. Koppeli varalisest seisust üldiselt ei ole siinjuures asjakohane. Süüdistusaktis kirjeldatud käitumisaktidega seostatult tuleb tuvastada toimepanija sisemised motiivid eraldiseisvalt. Isegi kui lugeda tõendatuks, et T. Koppelil oli varasemast teadmata sissetulekuid, ei saa sellest järeldada, et süüdistusaktis kirjeldatud narkootilist ainet käitles T. Koppel just müümise aga mitte nt edasitoimetamise või hoiustamise eesmärgil. 8

(20)Eluliselt on võimalik, et T. Koppel ei olnud üldse kõnealuse narkootilise aine omanik. Kuivõrd KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama enda süütust, siis ei ole vaikimisõiguse kasutamisest, samuti narkootilise aine kogusest lubatud järeldada nn raskeimat narkootilise aine käitlemise vormi. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid T. Koppeli soovi narkootilist ainet edasi müüa. 4.1.5. Hinnangud narkootilise aine müügist taotletava varalise kasu suuruse kohta ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõigusega. Jääb arusaamatuks, miks on kohtu arvates loogiline järeldada, et T. Koppel pidi narkootilise aine saama tasuta ja on väär, et T. Koppel pidanuks selgitama ja tõendama, et ta on selle eest midagi maksnud.

§ 184

lg 21 järgi süüdistust esitades peab prokuratuur ka tõendama, et narkootilise aine müügist taotletav kasu vastas vähemalt suure varalise kasu piirmäärale. PPA koostatud narkootiliste ainete müügihindade tabel ei kinnita üksnes seda hinda, millega T. Koppel narkootilist ainet müüma pidi, vaid kinnitab ka seda, mille eest ta seda vähemalt samaväärse tõenäosusega ostis. 4.1.

  1. Kui hinnavahemiku suuruseks on 3500-5000 eurot, siis moodustab see iga käideldud puhta narkootilise aine kilogrammi kohta tulu suuruseks ca 500 eurot. Maakohtu otsuses pole võetud arvesse üldteadaolevat teadmist, et narkootilise aine käitlemisega seonduvad ka aine hankimiseks tehtud kulutused. Vastasel juhul poleks tegemist mitte varalise kasu, vaid varalise tulu saamise eesmärgiga. 4.1.
  2. Et süüdistuse kohaselt käitlesid T. Koppel ja Y grupis ca 38 kg narkootilisi aineid, tuleks varalise kasu saamise eesmärgina arvestada ca 500 eurot 1 kg kohta. Kui käideldud oleks puhast, s.o 100%-list metamfetamiini sellises koguses, tuleks varalise kasu saamise eesmärgiks kokku ca 19 000 eurot, mis on aga oluliselt väiksem

§ 184lõike 21 piirmäärast.

4.1.8. Süüdistuse esitamisel

§ 184

lg 21 järgi ei ole võetud arvesse narkootilist ainet sisaldanud pulbris sisalduva puhta aine kontsentratsiooni. Toimikus sisalduv hulgimüügi hindade tabel kajastab puhta, s.o 100%-lise metamfetamiini hinda, mitte aga seda sisaldava pulbrisegu keskmisest hinda. Tabelist ei nähtu, et seal on toodud nn tänavamüügikvaliteediga narkootilise aine müügihinnad. Prokuröri ja kohtu vastupidised väited on paljasõnalised, need ei nähtu kõnealusest tabelist ega teistest kogutud tõenditest. 4.1.9. Kaitsja hinnangul tuleb lähtuda eeldusest, et ca 38 kg pulbersegust moodustas metamfetamiini ca 42%, mis teeb käideldud narkootilise aine koguseks ca 16 kg väärtusega ca 56 000 eurot. Kui võtta eelduseks, et

§ 184

lõike 21 järgi saab inkrimineerida üksnes varalist kasu (Riigikohtu lahend nr 1-18-2232/179) ning et selliseks keskmiseks kasuks peaks olema ca 500 eurot 1 kg kohta, siis oli T. Koppeli kasu saamise eesmärgiks kokku 8 000 eurot ja seega ei vasta T. Koppelile inkrimineeritud tegevus

§ 184lõike 21 tunnustele.

4.1.

  1. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata sularaha laenulepingu alusel Eesti Vabariiki toomist kinnitava deklaratsiooniga, mis tõendas T. Koppelil 2017.a sularaha olemasolu. 4.
  2. Kaitsja T. Mällase argumendid T. Koppeli tegevuse ümberkvalifitseerimiseks, mõistetud karistuse vähendamiseks ning vara otsuses toodud ulatuses konfiskeerimise kohaldamata jätmiseks on alljärgnevad. 4.2.
  3. Maakohus on eksinud narkootiliste ainete koguse määramisel ning asunud ebaõigele seisukohale, et T. Koppel käitles grupis koos Y-ga narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitsja hinnangul ei ole tunnistaja Y ütlused piisavaks tõendiks, mille alusel on võimalik tuvastada konkreetne käideldud narkootilise aine kogus. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-195-16, ei piisa kaitsja hinnangul ühe tunnistaja ütlusest, et narkootilised ained olid olemas, vaid selleks on vaja ütlusi ka isikult, kes narkootilisi aineid sai. Käesolevas asjas ei ole võimalik narkootilise aine kogust kontrollida, mistõttu Y kontrollimatute ütlustest ei piisa, jaatamaks T. Koppeli poolt narkootiliste ainete eelnevalt käitlemist. Kui suure narkootilise aine kogusega konkreetselt tegemist oli, ei ole ilma ekspertiisi või muu objektiivse tõendita võimalik tõendada. 4.2.
  4. Y ütlused ei ole sellise detailsuse astmega, võimaldamaks pidada neid usaldusväärseteks, hindamaks narkootiliste ainete käitlemist konkreetses koguses, mis eelnes T. Koppeli 9

(20)kinnipidamisele. Y on andnud narkootiliste ainete koguste kohta, osas mida ei ole ära võetud, väga laialivalguvaid ütlusi. Kui kohtu hinnangul olid Y ütlused olulise tähtsusega, pidanuks kohus Yt täiendavalt küsitlema, selgitamaks välja, kuidas ta konkreetselt teadis, kui palju T. Koppel narkootilisi aineid võttis. Mitu pakki narkootilist ainet Y T. Koppelile nelja korraga ära viis, ei ole teada, mistõttu ei saa teha tõsikindlat järeldust, kui mitu pakki Y tegelikkuses üldse ära viis. 4.2.
  1. Samasisulised puudujäägid on ka väidetava amfetamiini käitlemisel, mis eelnes T. Koppeli kinnipidamisele. Y ütlused on liialt üldsõnalised, et nende pinnalt oleks võimalik jõuda konkreetsele järeldusele narkootilise aine koguse osas. Seega on alus kahelda Y ütluste usaldusväärsuses ka selles osas, mis süüstavad T. Koppelit. Y ütlused seab kahtluse alla ka asjaolu, et ta sõlmis karistuskokkuleppe pärast ütluste andmist, mis viitab selgesti asjaolule, et ta ei olnud oma ütluste andmisel vaba, kuivõrd ütlused pidid sobima eelkõige süüdistajale. Otsuses toodud arvestused narkootiliste ainete koguse osas, mida ei ole tuvastatud, ei vasta süüdistusaktis tuvastatud kogusele, mistõttu on kohtu tegevus väljunud süüdistuse piiridest. Kohtu poolt tuvastatu erineb oluliselt süüdistusaktis toodust süüdistatavale etteheidetava narkootilise aine kogusest. 4.2.
  2. Kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik üheselt tuvastada, mil viisil narkootilised ained T. Koppeli kätte sattusid, samuti ei ole tõendatud, et T. Koppel tegeles narkootilise aine müügiga nagu väidab kohus. 4.2.
  3. Tunnistaja Y ütlustest ei nähtu, et tal oleks olnud T. Koppeliga ühine teoplaan käidelda narkootilisi aineid. Ühist tegutsemist ei saa tuletada ka teistest kogutud tõenditest. 4.2.
  4. Kuivõrd narkootiliste ainete käitlemine hõlmab endast mitmeid osategusid, ei ole kohus tuvastanud, millise osateo T. Koppel konkreetselt realiseeris. Puuduvad mistahes tõendid või viited sellele, et narkootilisi aineid müüdi. Y juurest leitud kaalu ei kasutatud selleks, et valmistada ette narkootilise aine müüki. Jälitustoimingu protokollist tulenevalt küll T. Koppel paaril korral mõne isikuga kohtus ning andis neile midagi üle, kuid konkreetselt mida üle anti, ei ole tuvastatud. Ei ole ka tuvastatav, et kohtumistel anti T. Koppelile üle mingeid rahalisi vahendeid, mis on iseloomulik tegevusele, kui antakse üle narkootilised ained. Kohtu poolt tuvastatu, et T. Koppel oleks ise kunagi narkootilisi aineid kelleltki omandanud ja neid müünud, on vastuolus asjas kogutud tõenditega. 4.2.
  5. Tuvastatud ei ole narkootiliste ainete müügile suunatud T. Koppeli tegevusi ning ka selleks vajalike esemete olemasolu. Kuivõrd Y ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud või T. Koppel oleks rääkinud, mida ta narkootiliste ainetega teeb, saab järeldada, et T. Koppel hoiustas Y korteris narkootilisi aineid kellegi kolmanda tarbeks. 4.2.
  6. Ainuüksi T. Koppeli valdusest leitud ülisuur narkootilise aine kogus ja sularaha ei ole piisav jaatamaks, et T. Koppel oli seadnud eesmärgiks suure varalise kasu saamise. 4.2.
  7. Kaitsja seab kahtluse alla üldise metoodika, mille alusel on tuvastatud narkootiliste ainete maksumus. Nähtuvalt kohtule esitatud õiendist on konkreetse aine hind varieeruv, mistõttu võib varieeruda ka selle aine soetamiseks tehtud kulutus, mida tuleb arvestada ka kasu arvestamisel. Kuivõrd T. Koppeli kavatsuste osas ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi, ei ole võimalik tuvastada ka temal suure varalise kasu saamise eesmärki. 4.2.
  8. Kui kohus oleks tuvastanud T. Koppeli legaalsed sissetulekud, mis vastaksid tema elatustasemele, poleks tegemist olukorraga, kus narkootilisi aineid käideldi suure kasu saamise eesmärgil. Enda arvestuste tegemisel on kohus asunud süüdistust kinnitama uue asjaoluga, väljudes sellega süüdistusakti piiridest. 4.2.
  9. T. Koppelile mõistetav karistus on sisuliselt põhistamata ega vasta asja tehioludele. Kuivõrd süüdistatava käitumises ei esine

§ 184

lg 21 teokoosseisu, soovib kaitsja süüdistatava käitumise ümberkvalifitseerimisel

§ 184lg 1 järgi lähtuda karistusmäärast, mis jääb vahemikku 1 - 10 aastat.

4.2.11. Mis põhjusel arvestas kohus T. Koppeli ja tema leibkonna kriminaaltulu alates 01.01.2017.a, otsusest ei selgu, mistõttu selles osas ei ole kohtu siseveendumus järgitav ning kohtuotsuse põhjendamiskohustust ei ole täidetud. 10

(20)Kohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta kaitsja esitatud 25.11.2017.a reisija tollideklaratsiooni, mille kohaselt tõi T. Koppel Eestisse sularahana 69 500 eurot. Kohtu seisukoht, et tegemist oli laenuga, mis ei ole aga eraldivõetuna jääv sissetulek, on põhjendamatu. 4.2.
  1. T. Koppelil olid seoses äriühingutega ning nimetatud ettevõtetega seotud tulud, mis on tema legaalne sissetulek. Apellant on toonud välja kõik tehingud ning toimingud, mille eest on T. Koppel rahalisi vahendeid saanud. Kohtu fraas, et „raha päritolu ei ole tõendatud“, ei ole seadusest tulenev põhjendamiskohustuse täitmine. Kohtu järeldused T. Koppelilt konfiskeeritava vara suuruse osas tuginevad ebaõigetele andmetele. Menetlus ringkonnakohtus
  2. Kohtuistungil palus prokurör jätta kaitsjate apellatsioonid rahuldamata ja T. Koppeli suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus muutmata. Prokuröri hinnangul on maakohtu otsus kvalifikatsiooni ja karistuse osas põhjendatud ja seaduslik. Kaitsja T. Mällase taotlus tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja A. Simson toetas kaitsja S. Reinsaare apellatsiooni, paludes otsus tühistada, kvalifitseerida T. Koppeli tegevus ümber ja mõista talle oluliselt kergem karistus. Kaitsja T. Mällas toetas enda apellatsiooni, paludes vaidlustatud otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kvalifitseerida süüdistatava käitumine

§ 184lg 1 järgi, vähendades mõistetavat karistust.

Kaitsja kordas taotlust võtta asja juurde tõenditena OÜ C arveldusarvete väljavõtted 1.01.2016 – 1.11.2020.a. Süüdistatav toetas kaitsjate apellatsioone ja palus talle mõistetud karistust lühendada. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht 6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kaitsjate apellatsioonides esitatud argumentidega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonides esitatud argumendid T. Koppelile etteheidetava teo ümber kvalifitseerimiseks

§ 184

lg 1 järgi ja talle oluliselt kergema karistuse mõistmiseks ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaitsjate apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Enda seisukohti vaidlustatud otsuse muutmata jätmiseks põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.

  1. Esmalt märgib kohtukolleegium puutuvalt kaitsja T. Mällase taotlust uute tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses, et KrMS § 2861 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. KrMS § § 2861 lg 2 p-st 2 tuleneb, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada, kui kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Kriminaalasja materjalidest nähtub üheselt, et kaitsja A. Simson loobus 19.04.2021.a maakohtu istungil kohtule tõenditena nii C OÜ ja C AB pangakontode väljavõtete esitamisest, olles samal ajal teadlik nii enda kui prokuratuuri poolt esitatud tõenditest ja T. Koppelile esitatud süüdistuse sisust. Seisukoht, et taotlus tõendi uuesti esitamiseks tuleneb asjaolust, et maakohus väljus otsuse tegemisel T. Koppelile esitatud süüdistusakti piiridest, ei ole asjakohane. Kaitsja oli teadlik T. Koppeli süüdistusakti sisust ja sellest tulenevalt tuvastamist leidnud narkootilise aine kogusest, samuti aine jaemüügi hinnast ja sellest tuletatavalt T. Koppeli poolt teenitud kriminaaltulu suurusest. Tõendi esitamisest loobumine on tagasivõetamatu. Kaitsja seisukohta taotluse rahuldamiseks ei toeta ükski KrMS §-s 2861 nimetatud alus.
  2. Esitatud apellatsioonides taotlevad kaitsjad maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ja T. Koppelile esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist

§ 184lg 1 järgi.

Vastuseks apellantidele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad 11

(20)põhjused. Lisaks on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on olnud tõendite vahetul hindamisel ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik ja otsuses jälgitavalt põhistanud, millistele tõenditele tuginevalt on leidnud tõendamist süüdistatava seos süüdistusaktis kirjeldatud ebaseaduslikult käideldud narkootiliste ainetega, mis oli toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus on juba otsuses märkinud ka seda, et olukorras, kus Y on andnud ütlusi, milliseid T. Koppel, kasutades õigust ütlusi mitte anda, ei ole ümber lükanud, puudub ka alus kahelda selles, et kogu narkootiliste ainete müügist saadud tulu jäi T. Koppelile. Põhjendatult jättis kohus otsusest tulenevalt täielikult arvesse võtmata ka kaitsja A. Simsoni seisukohad ja arvestuskäigu narkootilise aine soetamisega T. Koppeli enda poolt tehtud kulutuste kohta, kuivõrd kaitsja sellekohaseid tõendeid enda aktiivse kaitseväite kohta kohtule ei esitanud ja sellekohaseid ütlusi ei andnud kohtule ka süüdistatav ise. Süüdistatava kaitseversiooni kontrollimise võimatuse tõttu pidi kohus lähtuma seega T. Koppeli süüküsimuse lahendamisel teistest kohtus vahetult uuritud tõenditest. 9. Kaaluka osa apellatsioonidest moodustavad kaitsjate seisukohad, milles apellandid kritiseerivad T. Koppeli käitumises

§-s 184 lg 21 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastatust puudutavaid kohtuotsuse järeldusi ja seda peamiselt osas, mis puudutab süüdistatavat peamiselt süüstava tõendi Y ütluste usaldusväärsusele antud hinnangut ja riimuvust teiste vahetult uuritud tõenditega. Need etteheited on kohtukolleegiumi hinnangul alusetud, sest maakohus on otsuses jälgitavalt põhistanud, millistele tõenditele, s.h Y ütlustele tuginevalt, on süüdistatava seos süüdistusaktis kirjeldatud ebaseaduslikult käideldud narkootilise ainega, mis oli toime pandud grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil, kindlaks tehtud. Toetudes Riigikohtu seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-113-13; nr 3-1-1-23-11 ja nr 3-1-1-92-11), märgib kohtukolleegium T. Koppeli

§ 184lg 21 järgi süüdimõistmise osas järgmist.

10. Puudub vaidlus selles, et Harju Maakohtu 19.02.2021.a määrusega eraldati prokuröri taotlusel käesolevast kriminaalasjast materjalid Y süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 järgi eraldi menetlemiseks ja Harju Maakohtu 17.03.2021.a otsusega tunnistati Y kokkuleppemenetluses talle esitatud süüdistuse järgi süüdi ning karistati vangistusega 5 aastat (kd II, lk 131-138). Apellantide etteheide selles, et Y andis T. Koppelit süüstavaid ütlusi eesmärgiga sõlmida endale soodne karistuskokkulepe, on põhjendamatu ega tulene kriminaalasja materjalidest. Y andis ütlusi 19.02.2021.a kohtuistungil enne karistuskokkuleppe sõlmimist, mistõttu ei saanud sõlmitud kokkulepe tema ütlusi, erinevalt apellantide vastupidisest seisukohast, mõjutada. Maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud Y ütlusi kogumis vahetult uuritud kirjalike tõenditega ja asunud põhjendatud järeldusele, et need on eluliselt usutavad ja riimuvad teiste kogutud tõenditega. Ka kohtukolleegiumi hinnangul ei esine Y ütlustes selliseid väidetavaid vastuolusid, mis võiksid tema ütlused kahtluse alla seada. Süüdistatava ütlus on üheks tõendiliigiks KrMS § 63 lg-s 1 toodud loetelus. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil, seega ka süüdistatava ütlusel, ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega ei tähenda süüdistatava poolt oma süü eitamine automaatselt seda, et ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus hindab süüdistatava ütlusi kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt ning teeb seejärel 12

(20)süüdi- või õigeksmõistva kohtuotsuse. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu otsustes nr 3-11-19-05 ja nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. 11. Kohtukolleegium ei saa nõustuda apellantidega selles, et kohus, mõistes T. Koppeli

§ 184

lg 21 järgi süüdi, on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

§ 184

lg-s 21 on kriminaliseeritud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Riigikohus on selgitanud, et kõnealune eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Kuivõrd tegemist on mittekongruentse süüteokoosseisu tunnusega, millele koosseisu objektiivsete tunnuste hulgas vaste puudub, ei ole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikult sai ja kas tema soovitu ka realiseerus, vaid üksnes see, kui suurt varalist kasu ta taotles. (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-38-11, p 30 ja nr 3-1-1-18-08, p 17.) Nii võib

§ 184

lg 21 alusel vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel tegelikult seda ainet näiteks kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu. Maakohus on käesoleva asja tehiolud kohtuistungil objektiivselt tuvastanud, tuginedes otsuses seejuures kontrollitud tõendite kogumile ja kohtu järeldus, mille kohaselt käitlesid Y ja T. Koppel kaastäideviijatena ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid edasimüümise eesmärgil on õige. Kordamata enda põhjendustes kohtuotsuses refereeritud Y ütlusi, märgib kohtukolleegium vastuseks kaitsja S. Reinsaare apellatsiooni p-s 16-19 märgitud ebakõlale Y ütlustes tema kinnipidamisel tema valdusest leitud narkootilise aine kogusest, et tulenevalt narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 20E-AN1278 (kd I, lk 166-173), kuivatati ekspertiisiks esitatud objekte nr 5,12, 13 ja 14 toatemperatuuril püsiva massini, mistõttu leitud ja äravõetud seguaine kaal arusaadavalt väheneb. Seetõttu vähenes ka Y valdusest leitud narkootilise aine kogukaal, mida ei saa lugeda aga niivõrd kaalukaks ebakõlaks, mis omakorda tingiks Y ütluste osaliselt või tervikuna tõendikogumist välja jätmiseks. Muid ebakõlasid Y ütlustes kaitsja apellatsioonis esitanud ei ole ja neid ei tuvastanud ka kohtukolleegium. 12. Puudub vaidlus selles, et Y elukoha läbiotsimisel (kd I, lk 147-158) leiti 21 pakendit narkootilise ainega, mis sisaldasid kokku 18 681 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, milles oli puhtal kujul narkootilist ainet kokku 7 904 grammi. Y ütlustest tulenevalt tõi T. Koppel kuskil augustis 2020.a tema juurde viimase partii amfetamiini (31 pakki), millised nad kaalusid ja markeerisid koos T. Koppeliga ära ning mida tema pidi hiljem T. Koppelilt saadetud SMS sõnumis näidatud kohta ja koguses T. Koppelile üle andma. Y ütlusi selles, et 17.09.2020.a pidi ta T. Koppelile üle andma 5 kilogrammi narkootilist ainet, millised ta pani kodust lahkudes ühte T. Koppeli poolt talle eelnevalt toodud tumedat värvi seljakotti, kinnitab jälitustoimingu protokollist (kd I, lk 73-87) nähtuv, et 17.09.2020.a Y ja T. Koppel kohtusid, vestlesid ja lahkusid seejärel eri suundades, kusjuures Y-l üle õla olev suur spordikott oli nüüd tühi. Et T. Koppel peeti koos spordikotiga, milles oli 5 kilogrammi talle Y poolt eelnevalt üle antud narkootilist ainet, kinni 17.09.2020.a kell 20:36 ja Y peeti kinni kell 20:41, on jälitustoimingutega leidnud kinnitust Y ütlused selles, et tema viis ise paberkottides narkootilist ainet T. Koppelile ning et vahetult enne kinnipidamist viis tema kodust kaasa võetud 5 kilogrammi narkootilist ainet, mis sisaldasid 4 433,10 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, milles oli puhtal kujul narkootilist ainet 1 896 grammi, T. Koppelile, misjärel ta ise tühja kotiga kinni peeti. Maakohus on otsuses esitatud tõendite analüüsi tulemusena leidnud õigesti, et Y ja T. Koppel käitlesid ebaseaduslikult narkootilisi aineid ühiselt ja kooskõlastatult ja mida kinnitavad nii Y ütlused, kui jälitustoimingu protokollis ja kaudselt ka DNA-ekspertiisiaktis märgitu. Kuigi kaitsja T. 13

(20)Mällas on tõstatanud apellatsioonis küsimuse Y

§ 184

lg 2 p 1 järgi süüditunnistamise põhjendatusest, nähtub kogumis hinnatud tõenditest üheselt, et nii Y kui T. Koppel eraldi võttes valitsesid tegu ehk narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise süüteokoosseisu realiseerumine sõltus neist mõlemast. Kogutud tõenditest tuleneb kahtlusteta, et T. Koppel tegi Y-le ettepaneku narkootilist ainet enda elukohas hoida, pakendada ja talle hiljem üle anda, et T. Koppel narkootilise aine soetas ja Y juurde toimetas ning hiljem uuesti Y kaasabil väiksemates kogustes realiseeris. Põhjendatult osundas maakohus T. Koppeli käitumise ja tegevuse ettevaatlikkusele (nt ühekordselt kasutatud kinnaste ja aine kilepakendite endaga kaasavõtmine, suhtlemiseks Y-ga mobiiltelefonide soetamine ja sõnumeid kustutavate programmide kasutamine, erinevate sõiduvahendite kasutamine) ning Y teadmisele, et ta narkootilisi aineid enda elukohas hoidis, neid seal ümber pakendas ja kaalus, pakenditele nende kaalu peale kirjutas ja neid uuesti väiksemates kogustes T. Koppelile vajalikku kohta edasi toimetas. Sellise tegevusega täiendasid Y ja T. Koppel teineteist selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik ühises huvis ehk narkootiliste ainete soetamine, hoidmine ning lõpptulemusena narkootiliste ainete realiseerimine suurtes kogustes. 13. Kuigi ainuüksi T. Koppeli kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud metamfetamiini kogusest (puhtal kujul 1 896 grammi) ja Y elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud metamfetamiini kogusest (puhtal kujul 7 904 grammi), s.o suures koguses, piisanuks narkojoobe tekitamiseks 326 666 inimesele ning T. Koppeli elukohast leitud ja ära võetud 2,05 grammist marihuaanast ja 2,03 grammist hašišist piisanuks narkojoobe tekitamiseks kokku 23 inimesele, käitles T. Koppel koos Y-ga suures koguses narkootilist ainet metafmetamiini, ületades suure koguse ehk 10-le inimesele joove tekitamise ülisuures määras, tuvastas maakohus õigesti ka T. Koppelile ajavahemikul 2019.a suve lõpust kuni 2020.a suve alguseni (juuni/juuli) tema poolt täpselt tuvastamata isikule või isikutele maha müüdud marihuaana ja metamfetamiini ebaseadusliku käitlemise vaatamata sellele, et nende narkootiliste ainete täpset kogust ja koostist ei ole enam võimalik üheselt tuvastada. Nii nähtub Y kohtuistungil antud üksikasjalikest ütlustest (kd I, lk 33-43), kuidas T. Koppel tõi tema juurde hoiustamiseks kuni 2020.a augustini regulaarselt vähemalt kuuel korral suurtes kogustes marihuaanat ja metamfetamiini, kokku ca 70-80 kilogrammi, mille käitlemise eest lubas T. Koppel talle kokkuleppel maksta 7000 – 7800 eurot ning mida tema pidi T. Koppeli korraldusel üksikute pakkide (ca 1-2 kilogrammi) kaupa T. Koppelile kokkulepitud kohas üle andma. Eelnimetatud Y kohtus antud ütlused riimuvad 7.12.2020.a jälitustoimingu protokollis (kd I, lk 73-87) fikseerituga, millest nähtuvalt andis Y 20.04.2020.a kell 15:32 T. Koppelile Kärberi 5 ja 7 majade vahel üle kodust kaasa võetud pruuni värvi Selveri paberkoti, millise T. Koppel andis hiljem Laagna peatuses edasi W-le, kes omakorda andis hiljem paberkotis olnud esemed edasi Q-le; kuidas T. Koppel ja Y kohtusid kell 16:49 Linnamäe tee 32A juures, kus Y andis uuesti Selveri paberkoti T. Koppeli kätte, kes kohtus kell 17:15 G ja peale seda viskas T. Koppel Linnamäe tee 16 maja ees juba tühja Selveri paberkoti prügikonteinerisse. Jälitustoimingu protokollist nähtub sedagi, et 14.05.2020.a kell 22:06 väljus T. Koppel XXX maja trepikojast, käes pruuni värvi paberkott; et 15.05.2020.a kell 18:57 sisenes T. Koppel XXX maja trepikotta, väljus sealt kell 18:59 ning kõndis KKK garaažikompleksi juurde pargitud enda sõiduautoni, millega sõitis koju. Seejärel kell 22:28 väljus T. Koppel kodust, sõitis jalgrattaga Lasnamäele, misjärel sõitis kell 22:57 XXX maja eest läbi Linnamäe tee suunas ja paari minuti pärast taas XXX maja läheduses. Jälitustoimingu protokollis fikseeritu kinnitab ka seda, et 31.05.2020.a kell 23:08 väljus Y, paremas käes paberkott, enda elukohast ja naasis kell 23:23 ilma paberkotita tagasi. Et

§-s 184 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste tuvastamine ei ole tõendite vaba hindamise põhimõtte kohaselt piiratud kindlat liiki tõendite olemasoluga, on kohtupraktikas põhimõtteliselt 14

(20)jaatatud teatud asjaoludel narkootilise aine suurt kogust ja narkojoobe tekkimise võimalikkust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Tuginedes Y ütlustele ja jättes kõrvale Y-lt ja T. Koppelilt 17.09.2020.a leitud ja äravõetud narkootilise aine kogused (s.o kokku 23 114,10 grammi metamfetamiini), leidis maakohus otsuses põhjendatult, et ajavahemikus 2019 suve lõpust kuni 17.09.2020.a tõi T. Koppel Y-le hoiustamiseks marihuaanat 11,8 kilogrammi ja 22 035 grammi metamfetamiini. Et T. Koppel on maakohtus ütluste andmisest keeldunud ega selliselt ka enda kaitseversiooni, mida kohus saanuks kontrollida, ei esitanud, ei ole süüdistatav ka Y ütlusi narkootilise aine grupis käitlemise episoodides enne 17.09.2020.a ümber lükanud. Olukorras, kus T. Koppeli poolt soetatud ja Y juurde enne 17.09.2020.a hoiustamiseks toodud narkootiline aine on kohtueelse menetluse ajaks realiseeritud, ei saa sellele ainele ekspertiisi määrata ehk koguda täiendavaid tõendeid aine ja selle sisalduse puhtuse ning koguse osas. Käesoleval juhul on kohus ka ilma narkootilise aine ekspertiisi määramata jõudnud arusaadavale ja põhjendatud järeldusele, et vähemalt 11,8 kilogrammi marihuaana ja 22 035 grammi metamfetamiini käitlemise puhul on tegemist suurele kogusele vastava narkootilise aine kogusega. Eelviidatu on kooskõlas ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-95-16 p-s
  1. märgituga, mille kohaselt juhtudel, kui narkootilise või psühhotroopse aine koostis on kindlaks tehtud, ei eelda narkojoobe võimalikkuse sedastamine vältimatult aine mõju uurimist ekspertiisi vormis. Kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt võib narkootilise aine suure koguse tuvastamisel asjasse puutuvaks tõendiks pidada eeskätt samas või teises kriminaalasjas koostatud narkootilise või psühhotroopse aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-89-13, p 12). Järelikult ei hälbi NPALS § 31 lg-st 3 ega ka senisest kohtupraktikast võimalus mõnel erandjuhul tuvastada narkootilise või psühhotroopse aine suur kogus puhta aine kogust kindlaks määramata. Käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et kokku käitles T. Koppel seega metamfetamiini vähemalt 45,149 kilogrammi (23 114 grammi ja 22 035 grammi), sealjuures koguses, millest piisanuks vähemalt 625 332 inimesele narkojoobe tekitamiseks ja marihuaanat 11,8 kg, ehk koguses, millest piisanuks vähemalt 15 733 inimesele narkojoobe tekitamiseks ning tema süü erinevalt kaitsjate seisukohtadest on leidnud tõendamist grupis suures koguses narkootilise aine käitlemises.
  2. Kaitsjad heidavad kohtule ette, et seisukoht, mille kohaselt käitles süüdistatav narkootilisi aineid nende edasimüümisel suure varalise kasu teenimiseks, on jäänud tõendamata ja kohtu käsitlus T. Koppeli varalisest seisundist üldiselt ei ole käesolevas asjas asjakohane. Kohtukolleegium leiab, et sellekohane kriitika ei ole asjakohane ega põhine tõenditega kindlaks tehtud asjaoludel. Narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, kujutab endast

§ 184

lg 21 süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Kuivõrd tegemist on mittekongruentse süüteokoosseisu tunnusega, millele koosseisu objektiivsete tunnuste hulgas vaste puudub, ei ole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikult sai ja kas tema soovitu ka realiseerus, vaid üksnes see, kui suurt varalist kasu ta taotles. Nii võib

§ 184

lg 21 alusel vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel tegelikult seda ainet näiteks kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu. 26.11.2020.a vastusest järelepärimisele (I kd, lk 232-233) nähtub, et 2020. a oli Eestis marihuaana keskmine hulgimüügi hind 6000 - 9000 eurot/kg ja metamfetamiini keskmine hulgimüügihind 3500 5000 eurot/kg. Seega ainuüksi T. Koppelilt ja Y elukohast 17.09.2020.a leitud ja äravõetud 23 114,10 grammi metafmetamiini väärtus, arvestades hulgimüügi puhul süüdistavale soodsamat ehk madalaimat võimalikku müügihinda, olnuks 80 899,35 eurot, mis jäi T. Koppelil tema kinnipidamise tõttu saamata, kuid mis samas ületab

§ 121p-s 2 sätestatud suure varalise kasu miinimummäära üle kahe korra. 15

(20)Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232 märgitu kohaselt on seadusandja

§ 184

lg-s 21 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimise seadnud sõltuvusse kuriteoga taotletud kasu suurusest. Kohtus uuritud tõenditest nähtub üheselt, et Y roll T. Koppeliga nende ühises ja kooskõlastatud tegevuses piirdus T. Koppeli poolt tema juurde toodud narkootiliste ainete hoiustamisega, vajadusel aine ümberpakendamisega ja kaalumisega ning kokkulepitud kohta edasi toimetamisega, mille eest T. Koppel tasus talle vastavalt kokkuleppele 100 eurot iga hoiustatud narkootilise aine kilogrammi eest. Tõendamist on leidnud, et Y ei osalenud narkootiliste ainete müügilt teenitud kriminaaltulu jaotamises ega käidelnud narkootilisi aineid ka suure varalise kasu saamise eesmärgil. Viidatud Riigikohtu lahendis on märgitud sedagi, et narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega taotletavat varalist kasu

§ 184

lg 21 tähenduses ei saa automaatselt samastada käideldud aine tegeliku või potentsiaalse müügihinna või turuväärtusega ja /…/ varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda üldjuhul nn netopõhimõttest, arvates tulust maha kulu, mida toimepanija kuriteokoosseisus nimetatud kasu saamiseks vältimatult kandma peab. Eeltoodu tähendab

§ 184

lg 21 kontekstis eeskätt seda, et teo toimepanija poolt silmas peetava varalise kasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisest saadud või loodetavast tulust maha arvata kulu, mida isik tulu saamiseks kannab või millega ta tegu toime pannes arvestab. Käesolevas asjas on leidnud kahtlusteta tõendamist, et ainukesteks kuludeks, mida T. Koppeli poolt käideldud narkootiliste ainete müügist loodetud tulust tuleks maha arvata, on talle Y poolt osutatud abi eest makstud tasu ehk 100 eurot iga hoiustatud narkootilise aine kilogrammi eest. Arvestades 17.09.2020.a T. Koppeli ja Y valdusest leitud metamfetamiini sisaldavat pulbri kogust, mille hulgimüügil oleks T. Koppel teeninud kriminaaltulu 80 899,35 kuni 115 570,50 eurot ning jaemüügil 462 282,00 kuni 577 852,50 eurot, tuleks tulu nn netopõhimõtte arvutamiseks seega Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232 märgitust lähtudes, arvata käesolevas asjas saadavast kriminaaltulust maha üksnes Y-le ca 23 kilogrammi metamfetamiini hoiustamise eest makstav tasu ca 2 300 eurot ning seega olnuks T. Koppeli puhaskasumiks, mille teenimise eesmärgil ta narkootilisi aineid käitles, metamfetamiini hulgimüügi korral 78 599,35 eurot kuni 113 270,50 eurot ning jaemüügi korral 459 982 kuni 575 552,50 eurot. Kuigi apellandid asuvad seisukohale, et kohtu järeldused narkootiliste ainete müügist taotletava varalise kasu suuruse kohta ei ole kooskõlas kriminaalmenetlusõigusega ja PPA koostatud narkootiliste ainete müügihindade tabel peaks kinnitama ka seda, millise hinna eest T. Koppel narkootilisi aineid vähemalt samaväärse tõenäosusega ostis, ei ole kaitsjad sellekohase kaitseväite ümberlükkamiseks ei maakohtule ega apellatsioonides ühtegi tõendit esitanud. Seega on kaitsjate seisukohad T. Koppeli võimalike kulutuste osas narkootiliste ainete hankimisel paljasõnalised ja vastuolus Riigikohtu otsuses nr 1-18-2232 esitatud seisukohaga, et nn netopõhimõtte arvutamisel võib loodetavast kasust maha arvata ka narkootilise aine omandamiseks tehtavad kulutused (sh ostuhind), ent seda üksnes juhul kui selle kohta on usutavaid andmeid. Tulenevalt viidatud Riigikohtu otsuse p-st 65, ei pea aga prokuratuur

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuse korral tõendama ka toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega. Süüdistusfunktsiooni kandjana tuleb prokuratuuril esitada kohtule tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid (KrMS § 7 lg 2, § 14 lg 1 ja § 154 lg 2 p 4). Seega peab prokuratuur

§ 184

lg 21 järgi esitatud süüdistuse korral tõendama toimepanija tegutsemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis ei tähenda aga seda, nagu peaks prokuratuur seejuures tõendama toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega sellises olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist või psühhotroopset ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis. Kõnealusel juhul on ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga. Käesolevas 16

(20)asjas, kus prokuratuuril puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, mil viisil T. Koppel narkootilist ainet soetas või kas ning missugust hinda ta selle aine eest maksis, ongi tegemist Riigikohtu poolt kirjeldatud olukorraga. Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa seega paljasõnaliste süüdistust kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et prokuratuuri tõendid ei kajasta käideldud narkootilise või psühhotroopse aine hinda õigesti või tuleb nende hinnangul väidetavalt taotletud või saadud kasust selle aine ostuhind maha arvata, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama omapoolsed, kulutusi tõendavaid tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama. Samasugune tõendamiskoormus lasub kaitsepoolel näiteks ka juhtudel, mil vaidlustatud on narkootilise aine suure koguse tuvastatus. Seega juhul, kui süüdistatav või tema kaitsja esitab versiooni, et narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega kaasnes või pidi tulevikus kaasnema teatud suurusega kulu, mis tuleb toimepanija loodetud kasust maha arvata, on tegemist aktiivse kaitseväitega. Kui aga süüdistatav ega kaitsja ei loo reaalset võimalust toimepanija väidetava kulu ja selle suuruse kontrollimiseks, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Et süüdistatav ega apellandid ei ole loonud kohtule reaalset võimalust kontrollida T. Koppeli väidetavaid kulusid ja nende suurust narkootilise aine soetamisel, ongi käesolevas asjas ainuvõimalik võrdsustada narkootilise aine potentsiaalne müügihind T. Koppeli poolt kuriteost taotletud kasuga, millest saab maha arvata üksnes Y-le narkootiliste ainete hoiustamise eest makstud tasu. Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus õigesti, et sellisel juhul saab ainuüksi leitud ja äravõetud narkootilise aine koguste müügist saadavaks T. Koppeli tuluks lugeda igal juhul vähemalt 78 599,35 eurot. Arvestades siia juurde ka Y ütluste põhjal tõendatuks loetud marihuaana ja metamfetamiini müügist hulgimüügil miinimumhinnaga saadavad tulud 69 700 eurot (70 800 eurot - Y-le tasutud hoiustamise kulu 1100 eurot) ja 74 922,50 eurot (77 122,50 - Y-le tasutud hoiustamise kulu 2200 eurot), teenis T. Koppel suure varalise kasu ehk 144 622,50 eurot, millele lisandunuks äravõetud ainete osas 80 899,35 eurot ehk kokku 225 521,85 eurot, mis ületab

§ 121p 2 piirmäära 5,6-kordselt.

Eelnevat kokku võttes nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et kaitsjate arusaam T. Koppelile inkrimineeritud tegevuse kvalifitseerimiseks

§ 184lg 2 p 1 järgi on põhjendamatu.

Kuivõrd kohus on tuvastanud T. Koppeli tegevuses nii narkootiliste ainete suures koguses, isikute grupis kui ka suure varalise kasu eesmärgil käitlemise, on T. Koppelile

§ 184lg 2 1 järgi esitatud süüdistus kvalifitseeritud õigesti.

Apellantide taotlus kvalifitseerida T. Koppelile etteheidetav tegevus

§ 184lg 1 järgi tuleb jätta rahuldamata.

15. Tuvastanud, et T. Koppel teenis 2019.a suve lõpust kuni kinnipidamiseni 17.09.2020.a ülisuures koguses marihuaana ja metamfetamiini ebaseadusliku käitlemisega kriminaaltulu, nähtub otsusest selgelt ja arusaadavalt, millistele tõenditele tuginedes maakohus T. Koppeli kuritegelikul teel saadud tulu suuruse kindlaks tegi. Maakohtu otsustus T. Koppelilt

§-de 832 lg 1, § 84 ja § 184 lg 5 p 2 kohaselt konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu osas on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-6-16 p-s 19 märgitud kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga, mille järgi ei ole

§ 832

lg 1 kohaldamisel tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse, vaid

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

§ 832

lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis.

§ 832sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. 17

(20)Maakohus nõustus prokuratuuri seisukohaga selles, et süüdistatavale etteheidetava kuriteo toimepanemise olemuseks ja T. Koppeli eesmärgiks oli kriminaaltulu teenimine suures ulatuses, mida kinnitab süüdistatava tegeliku elatustaseme märkimisväärne erinevus tema seaduslike sissetulekute järgi võimaldatavast elatustasemest. Süüdistatava ja tema elukaaslase Y kasutuses olevate arvelduskontode vaatluse kohta koostatud protokollist nähtub, et T. Koppel on ajavahemikus
  1. – 2020.a teinud enda kontodele tuvastamata päritolu sularaha sissemakseid kokku summas 145 930 eurot ja tema elatustaseme erinevus ametlikult tuvastatud sissetulekute ja tuvastatud väljaminekute vahel moodustas kokku 205 857,61 eurot, mida saab pidada kuritegudest pärinevaks varaks ja millest on säilinud laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu 24.09.2020.a määruse alusel süüdistatava kasutuses olnud sõiduautost MBrm XXXXXX ja tema elukohast leitud ja ära võetud sularaha summas 54 615 eurot. Tõendamaks, et T. Koppel võis teenida kriminaaltulu pikema aja jooksul, viitab kaudselt ka asjaolu, et tema kinnipidamisel ja läbiotsimisel leiti ja võeti ära üheksa mobiiltelefoni ja kaheksa SIM-kaarti. Maksu-ja Tolliameti andmebaasi andmetest nähtuvalt ei ole T. Koppel kriminaaltulu analüüsis nimetatud mahus maksustatavat tulu saanud ja tal on vaid deklareeritud tulusid ja hüvitisi netotuluna kokku 12 184,58 eurot. Samas nähtub süüdistatava elukohast leitud ja ära võetud dokumentidest, et paljude olmetehnikale, sõidukite hooldusele, riietele jne kulunud väljaminekute eest tasus T. Koppel sularahas (I kd, tl 238), kuid vaatamata sellele, et 2017.a oli ta töötu ja 2019.a detsembrist enam ei töötanud, saades üksnes töötutoetusi, võttis endale kestvuslepingutega suuri rahalisi kohustusi. Et süüdistatava elukaaslase tuvastatud sissetulekud olid pigem tagasihoidlikud, oli see asjaolu T. Koppeli kui pere sissetuleku teenijale peamine motiiv teenida suuremat tulu just narkootiliste ainete ebaseaduslikust käitlemisest ehk teenida kriminaaltulu ajal kui tal endal ametlik sissetulek puudus.
  2. Kaitsja A. Simson ja apellant S. Reinsaar, vaidlustamata sisuliselt T. Koppelilt kohtuotsusega arestitud vara suhtes kohaldatud meetmeid ja vara konfiskeerimist, leiavad, et ringkonnakohus peaks T. Koppeli legaalse sissetuleku tõendamisel arvestama 25.11.2017.a reisija tollideklaratsiooni. Eeltoodud argumendiga kohtukolleegium nõustuda ei saa. Maakohus on otsuses arusaadavalt põhjendanud, miks kohus Venemaa tollideklaratsiooni, selle tõlke ja eestikeelse deklaratsiooni väljatrüki tõendikogumist välja jätab. Apellatsioonides osundatu maakohtu põhjendusi ümber ei lükka. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et kuivõrd T. Koppeli kriminaaltulust on 151 242,61 eurot ära tarvitatud, sellest 18 659,55 eurot on segunenud OÜ X muu varaga, on põhjendatud T. Koppelilt välja mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras

§ 184lg 2 p 5, § 832 lg 1, § 84 alusel 132 583,06 eurot.

Asenduskonfiskeerimise nõude tagamiseks, kuivõrd T. Koppelile kuuluvale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek ei taga kogu seni võimalikuks peetud asenduskonfiskeerimise nõuet, on väljamõistetava asenduskonfiskeerimise nõude tagamiseks kohaldatud kohtuliku hüpoteegi summa, võrreldes eeluurimisel kohaldatuga, suurendamine 132 583,06 euroni põhjendatud. 17. Apellatsioonides heidetakse maakohtule ette sedagi, et T. Koppelile

§ 184

lg 21 järgi mõistetud karistus ei vasta süüdistuse raskusastmele ja on liiga range. Kohtukolleegium apellantide seisukohaga nõustuda ei saa. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Karistuse mõistmisel tuleb kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü 18

(20)suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-5213, p 19). Keskmine karistusmäär

§ 184

lg 21 järgi toimepandud kuriteo eest on 13 aastat vangistust, samuti on seadusandja näinud ette ka eluaegse vangistuse. Samas tuleneb kohtupraktikast, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6) ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Maakohus, mõistes T. Koppelile

§ 184

lg 21 ettenähtud sanktsiooni keskmäärast ja prokuröri poolt taotletud karistusmäärast mõnevõrra rangema karistuse, põhjendas karistusmäära valikut eelkõige süüdistatava süü suurusega, arvestades ka süüdistatava poolt käideldud narkootilise aine ülisuurt kogust. Kohtukolleegium selle põhjendusega nõustub. T. Koppeli poolt toime pandud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegu ei ole tuvastatud asjaoludest tulenevalt väikese raskusastmega, vaid keskmisest suurem. Nii on Riigikohus (nt otsus nr 3-1-1-1015) leidnud, et süü suuruse hindamisel on narkootilise aine kogus keskne tegur. Sedavõrd suures koguses narkootilise aine käitlemisega ohustatakse ulatuslikult

§-ga 184 kaitstavat õigushüve, milleks on rahvatervis. Süü suurus, vajadus piirata narkootiliste ainete levikut ja ka karistuse üldpreventiivne mõju õigustaksid seetõttu kõrgema kohtu seisukohalt süüdlase karistamist vangistusega sanktsiooni ülemmääras. Käesolevas asjas on kohtulikul uurimisel leidnud kahtlusteta tõendamist, et T. Koppel on käidelnud metamfetamiini kokku enam kui 45,149 kilogrammi ehk koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 625 332 inimesele ja marihuaanat 11,8 kilogrammi ehk koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks vähemalt 15 733 inimesele. Kuigi eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendis ja käesolevas asjas on isikute arv, kellele T. Koppeli poolt käideldud narkootilisest ainest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks, erinev, on eelkõige ka käesolevas asjas kohtukolleegiumi arvates just narkootilise aine ülisuur kogus T. Koppeli süü suuruse hindamisel keskseks teguriks. Kuigi süüdistatav tunnistas enda süüd talle esitatud süüdistuses arusaadaval põhjusel osaliselt, eitades samas narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu teenimise eesmärgil, nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et puhtsüdamlikust kahetsusest saab rääkida olukorras, kus kohtul on piisavalt teavet kahetsuse siiruse hindamiseks. Et süüdistatav ei ole maakohtu istungil ütlusi andnud, puudus maakohtul ka võimalus hinnata tema kahetsuse sisu ja siirust. Alles kohtuistungil viimases sõnas avaldatud kahetsus ja enda süü osaline omaksvõtt kinnipidamisel leitud ja äravõetud ainete ulatuses ei ole käsitletav karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

T. Koppeli süüd suurendavaks asjaoluks on ka suure varalise kasu teenimise piirmäära ületamine 5,6 kordselt, mis näitab tema motiivide ulatust ja keskmisest oluliselt suuremat süüd

§ 184lg 21 mõistes.

Maakohus leidis õigesti, et T. Koppeli karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad ja neid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

Seega ei tuvastanud kohtukolleegium selliseid asjaolusid, mis annaksid alust T. Koppelile

§ 184lg 21 järgi mõistetud karistuse leebemaks muutmiseks kaitsjate soovitud viisil.

Nõustuda ei saa kaitsja T. Mällase seisukohaga, et T. Koppelile mõistetud karistus on sisuliselt põhistamata ega vasta asja tehioludele. Maakohus ei ole T. Koppelile karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning on karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid otsuses (lk 29-31) jälgitavalt põhjendanud. T. Koppelile

§ 184lg 21 järgi mõistetud karistus ületab küll sanktsiooni keskmäära, kuid 19

(20)arvestades narkootilise aine koguseid, ei ole kohtupraktika kohaselt olukorras, kus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise tagajärjel on potentsiaalselt ohustatud üle poole miljoni inimese elu ja tervis, liialt karm karistus. Et õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikuid, kes käitlevad ebaseaduslikult narkootilisi aineid suurtes kogustes, rangelt karistada, puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus T. Koppelile tema teosüü suurusest tulenevalt mõistetud karistuse leebemaks muutmiseks ka eri- ja üldpreventiivsetel kaalutlustel. 18. Seoses süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikuludega leiab kohtukolleegium järgmist. Kaitsja T. Mällas palub hüvitada süüdistatavale valitud kaitsja tasu summas 1500 eurot (sh käibemaks). Taotlusele lisatud arvest nr 042t nähtuvalt on kaitsja osutanud T. Koppelile õigusteenust kokku 10 h, maksumusega 1250 eurot, millele lisandub käibemaks 250 eurot. Kaitsja kinnitab, et arve on advokaadibüroole tasutud. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 185lg 2 kohaselt jäävad juhul, kui apellatsioonimenetluses tehakse Kr

MS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud ehk kellel need on tekkinud. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava valitud kaitsja. Kuivõrd kohtukolleegium jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata ehk teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb kaitsjal apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu summas 1500 eurot, jätta KrMS § 185 lg 2 alusel T. Koppeli enda kanda. 19. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus T. Koppeli

§ 184

lg 21 järgi süüditunnistamises ja karistamises on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonides esitatud argumendid selle tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 344 345 lg-st 1, 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 19. jaanuari 2022.a otsuse T. Koppeli süüteoasjas muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.