p 1, § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 136 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 18 aastat.
lg 1 alusel arvestati eelvangistus, see on 15.04-16.04.09 (kaks päeva) karistusaja hulka ja Nikolai Vjazmini karistusaja alguseks loeti 23.04.2009. Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15296 mõisteti Nikolai Vjazmin
Muus osas jäeti Harju Maakohtu 19.07.2010 otsus muutmata. Harju Maakohtu 04.02.2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-09-15296 vähendati
MS § 432 lg 34 alusel Nikolai Vjazminile Harju Maakohtu 1 19.07.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15296 mõistetud liitkaristust 2 kuu võrra. Nimetatud määruse kohaselt Nikolai Vjazmini karistus lõppeb 20.02.2027 (eelnevalt 20.04.2027). Viru Vangla esitas 02.06.2022 kohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Vjazmini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Nikolai Vjazmin vangistusest enne tähtaega vabastada, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Nikolai Vjazminile katseaeg kuni 20.02.2027 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Nikolai Vjazminile järgmised kohustused:
lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;
lg 2 p 8 - osaleda sotsiaalprogrammis, mis on suunatud isiku väärtushinnangutele ning hoiakutele;
lg 2 p 9 - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 10 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Nikolai Vjazmini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Nikolai Vjazmini ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 06.06.2022 kohtuistungil avaldas Nikolai Vjazmin, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Tal on kahju, et elus on niimoodi juhtus. Tema ema on väga vana ning tema tervis on halb. Vjazminil ei ole tõmmet ega soovi, ei alkoholi ega narkootikumide vastu. Ta tahab kiiremini adapteeruda vabaduses, suhelda inimesega, kes teda toetasid, töötada. Ta keeldus koristajana töötamisest, kuna tahtis töötada oma erialadel. N. Vjazmin on kohustustega nõus. Kaitsja on seisukohal, et Nikolai Vjazmin kuulub tingimisi ennetähtaegselt vabastamisele, kuna
Kaitsja leiab, et Nikolai Vjazminile saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. N. Vjazmin on ära kandnud üle poole määratud karistusest ja nõustus elektroonilise valve kohaldamisega. Tema elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tehnilistele tingimustele. N. Vjazminil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Tal on kindel elukoht ning võimalus tööle asuda. Nikolai Vjazminil on soov täita rahalisi kohustusi. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid. Vangistuses on ta omandanud xxx eriala, xxx eriala, xxx eriala. Ta suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole Nikolai Vjazminil alkoholisõltuvust. Narkootikume ei tarvita. Ta on füüsiliselt ja emotsionaalselt terve. Nikolai Vjazmin ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Nikolai Vjazmin on viibinud vangistuses rohkem kui 13 aastat ja puudub alus väita, et tema käitumine pole muutunud. Kaitsja on seisukohal, et karistuse eesmärgid on täidetud ning N. Vjazmini ühiskonda sulandumine ei tohiks olla problemaatiline. Ta kahetseb siiralt tehtut ja on teinud õiged järeldused. Nikolai Vjazminil on kehtiv distsiplinaarmenetlus korraldusele allumatuse eest. Kaitsja leidis, et see distsiplinaarkaristus ei ole oluline ning ei saa olla ennetähtaegsel vabastamisel tõsiseks takistuseks. Nikolai Vjazmini käitumine vanglas on olnud seadusekuulekas. Seega palub kaitsja vabastada Nikolai Vjazmin tingimisi enne tähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 2 Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Käesoleval juhul Harju Maakohtu 19.07.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-15296 on Nikolai Vjazmin tunnistatud süüdi ja karistatud
Kohtuotsus on jõustunud. Nikolai Vjazmin kannab muuhulgas karistust esimese raskusastme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Nikolai Vjazmin temale mõistetud karistusajast, 17 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust, ära kandnud 13 aastat 1 kuu ja 22 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Nikolai Vjazminil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile xxx. 3 Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub Nikolai Vjazmini ema V V . Lisaks on Nikolai Vjazmin soovinud lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamist. V V on andnud nõusoleku Nikolai Vjazmini elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigaldamiseks oma elukohta. Elukoht on sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Positiivsena võib välja tuua, et Nikolai Vjazmin osales oma täitmiskava täitmisel. Ta õppis T E (TEK) ning omandas xxx, xxx erialad. Ta osales riigikeele A1 taseme kursusel ja sooritas eksami positiivsele tulemusele. Ta osales ka riigikeele A2 kursustel. N. Vjazmin läbis sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening". Programmis osales aktiivselt, jagas oma kogemust ja arvamust. Ta saab aru teiste inimeste toetuse ja austamise tähtsusest. N. Vjazmin läbis sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine". Programmi jooksul kuulas tähelepanelikult, osales aktiivselt. Ta märkas, et hakkas rohkem tähelepanu pöörama teiste isikute arvamusele, õppis ennast panema teise inimese seisukohale. On toimunud vestlused psühholoogiga, riskipõhised vestlused mõtlemise ja emotsioonide tasakaalustamise teemadel. Väärtuslik on ka see, et Nikolai Vjazmin suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt. Ta osales riigikeele kursustel. Vangistuses on omandanud xxx eriala, xxx eriala ning xxx eriala. Vabanemisel on N. Vjazminil garanteeritud töökoht firmas N G OÜ.N. N. Vjazminil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, õde ja õe lapsed. Kinnipeetava ema ja õde on valmis kinnipeetavat moraalselt toetama. Sõltuvusi ei ole. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Nikolai Vjazmini vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetus pakkuv lähisuhtevõrgustik, tal on garanteeritud töökoht olemas, ta on läbinud sotsiaalprogrammid, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. N. Vjazmini puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. N. Vjazmini käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas. Tema suhtes kehtivad 9 distsiplinaarkaristust kartserisse paigutamise ja noomituse näol erinevate rikkumiste eest (vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumine, ebaviisakas käitumine, eeskirjade rikkumine jms). Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Iseloomustuse kohaselt on Nikolai Vjazmin määratud majandustöödele xxx ametikohale, kuid ei ole ta vangistuse jooksul tööle asunud. Nikolai Vjazmin selgitas maakohtus toimunud kohtuistungil, et ta on valmis töötama vaid oma erialadel. Selline süüdimõistetu suhtumine ei ole, kohtu hinnangul, aktsepteeritav. Kinnipeetaval, kes on määratud vanglas tööle, tuleb täita ka seda kohustust koos kõigi muude nõuete ja reeglitega, mis kaasnevad vanglas karistuse kandmisega. Vangistust ei viida läbi nii, nagu seda soovib kinnipeetav, vaid tegemist on karistuse kandmisega. Kuivõrd Nikolai Vjazmin ei suuda ja ka ei soovi täita vanglas kehtestatud nõudeid korrektselt, on vähetõenäoline, et ta suudaks seda teha vabaduses. Kinnipeetavat on kriminaalkorras kokku kümnel korral karistatud, millest üheksa karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib neljandat korda. Varasemalt on karistatud väljapressimise, salajaste varguste grupiviisilise toimepanemise, dokumendi võltsimise, korduvalt mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes olles, vägistamise, avaliku korra raske rikkumise, kelmuse, vabaduse võtmise seadusliku aluseta ning kehalise väärkohtlemise eest. Ta kannab karistust mõrva, kehalise väärkohtlemise, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja võõra vallasasja 4 ebaseaduslikus omandamise eest. Kuriteod on olemuselt muutunud raskemaks, kuna kinnipeetav on oma tegevust hoolikalt ette valmistatud, vägivalda kasutanud kaines olekus ja see on lõppenud ohvri surmaga. Kuriteod on valdavalt eriliigilised, kuid nende ühiseks jooneks võib pidada etteplaneeritust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on kättemaksu soovimine, armukadedus, alkoholi kuritarvitamine ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Harju Maakohtu 19.07.2010 otsusega on Nikolai Vjazmin tunnistatud süüdi
p 1, § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 136 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 17 aastat 9 kuud ja 28 päeva. Otsusest nähtub, et N. Vjazmin pani toime kolm isikuvastast süütegu ning üks varavastane süütegu. Tapmine on toime pandud piinaval viisil. Kannatanul oli kokku 43 lõike-torkehaava, nendest 16 olid eluohtlikud. Vigastused on paiknenud üle kogu kannatanu keha. Lisaks sellele oli tegu planeeritud: N. Vjazmin oli ette valmistanud noa ja korraldatud oli ka teojärgne varjamine. Vabaduse võtmine oli seotud kannatanu metsa viimisega, käsipidi plastmasstõmmitsaga puu ümber sidumisega ja vägivalla kasutamisega. N. Vjazmin on muuhulgas karistatud väga raske kuriteo, s.o tapmise eest. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et N. Vjazmini retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. N. Vjazmini käitumine, s.h distsiplinaarkaristuste olemasolu, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Kinnipeetava Nikolai Vjazmini iseloomustusest nähtuvalt on ta avatud suhtleja. Ametnikega suhtlemisel on üleolev, võib käituda verbaalselt agressiivselt, tõsta hääletooni ja kasutada ebaviisakaid väljendeid. Ta suhtub ametiisikutesse negatiivselt. Oma tahtmise saavutamiseks kasutab ta teadlikult manipuleerivat suhtlemisstiili. Tema käitumine on osaliselt impulsiivne ja probleemide lahendamise oskus puudulik. Viimase kuriteo planeeritus, tahtlus ning käitumine vangistuses viitab väljakujunenud kriminaalsetele hoiakutele, mida kinnipeetav ei soovi muuta. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. N. Vjazmin tegutseb vaid enda tahtest lähtuvalt arvestamata teiste inimestega. N. Vjazmini iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et ta suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud N. Vjazmini mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Nikolai Vjazmini tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrollile allutamine ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos N. Vjazmini puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu N. Vjazmin tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Nikolai Vjazmin tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.