Obsah (8)

§ 424§ 199§ 64§ 68§ 65§ 209§ 329§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. novembril 2016 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-7907 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kertu Kuusik T

§ 424

järgi 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 2 kuud 23 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus J.K-le liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 18 päeva vangistust, suurendades mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 10.04.

1. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 5 kuu 25 päeva võrra. Kohtuotsus jõustus 24.10.
2. Tartu Maakohus karistas J.K 10.04.
3. a otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega.

J.K kannab karistust veel Harju Maakohtu 30.11.2010. a otsuse alusel, millega kohus karistas teda

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega, ning Tartu Maakohtu 17.06.2010. a otsuse alusel, millega kohus karistas teda

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 209

lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 329järgi 9 kuu pikkuse vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 26.12.2015 ja lõppeb 13.09.2017. J.K avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 04.11.2016, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab J.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ettekande järgi on J.K vabanemisel võimalus asuda elama oma ema juurde. Tal puudub kindel töökoht, kuid tal on võimalik võtta ennast töötuna arvele. Tema ema ja vend on nõus J.K igakülgselt toetama. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo nõustub Tartu Vangla seisukohaga J.K vabastamise osas. Süüdimõistetu J.K selgitas, et ta asub vabanemisel elama emale kuuluvasse korterisse ja soovib minna tööle ehitustöödega tegelevasse XXXX, kus on ka varem töötanud. J.K tunnistas, et tuleb tegeleda alkoholiprobleemiga, kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Ta on valmis täitma kõiki kohustusi ja minema alkoholiravile. Kohtu seisukoht J.K kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. J.K on mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ja üle nelja kuu. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestab

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.K on vabanemisel kindel elukoht emale kuuluvas korteris. Vangla iseloomustuse järgi on kinnipeetava enda sõnul tal võimalus tööle asuda XXXX, kuid kinnitus selle kohta 2 puudub. Tartu Vangla andmetel on J.K tasumata rahalisi nõudeid 14.10.2016 seisuga 4581,30 eurot. Kinnipeetava ema on valmis toetama poega materiaalselt ning tagama tema esmavajadused. J.K kannab praegusel ajal karistust mh kuritegude eest, millised ta on toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil. Kuigi tal on võimalus end töötuna arvele võtta, jääb risk, et kehva majandusliku olukorra tõttu, võib ta jätkata uute kuritegude toimepanemist. Positiivne on, et J.K puuduvad distsiplinaarkaristused. Ajavahemikul 16.

1. – 03.10.2016 läbis ta kognitiiv-käitumusliku programmi „Õige hetk“ ning 25.
2. – 31.07.2016 osales ta majandusabitöödel. J.K on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral. Praegu kannab ta karistust nelja kohtuotsuse alusel varguste toimepanemise eest, sh korduvalt, süstemaatiliselt, sissetungimisega ja grupi poolt, kelmuste toimepanemise eest, sh grupi poolt, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kohtuotsuse täitmiselt kõrvalehoidumise eest (juhtis mootorsõidukit, kui tal oli juhtimisõigus ära võetud). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riski hindab vangla pigem kõrgeks – 2 aasta jooksul on see 48% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise osas 32%. Ohtlikkus seisneb alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises ja varavastaste kuritegude toimepanemises, võimalik ohtlikkuse käivitaja on alkohol ja halb majanduslik olukord. Tartu Maakohus karistas J.K 17.06.
3. a otsusega tingimisi vangistusega tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Harju Maakohtu 30.11.
4. a otsusega mõisteti J.K-le liitkaristus

§ 65lg 1 alusel, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.06.2010.

a otsusega mõistetud karistuse arvelt. Kohus mõistis J.K-le 1 aasta 1 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse tingimisi, allutades ta käitumiskontrolli nõuetele. Tartu Maakohus mõistis 10.04.2012. a otsusega J.K-le

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse kogumis Harju Maakohtu 30.11.2010.

a otsusega. Selle karistuse kandmisest vabastati ta 13.06.

1. a määrusega tingimisi enne tähtaega. Tartu Maakohus pööras 08.10.
2. a otsusega Tartu Maakohtu 10.04.
3. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse uuesti täitmisele, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuse taas

§ 65lg 2 alusel.

Seega on J.K viibinud kriminaalhooldusel, ta on kandnud reaalset vangistust ning vabanenud selle kandmisest tingimisi enne tähtaega. See kõik ei ole mõjutanud teda edaspidi järgima seadusekuulekat eluviisi. Ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks eelnevale ei ilmunud J.K temale Tartu Maakohtu 08.10.

1. a otsusega mõistetud liitkaristust kandma. Kohus kuulutas ta 08.12.
2. a määrusega tagaotsitavaks. Tartu Ringkonnakohus on korduvalt (vt 27.06.
3. a määrus kriminaalasjas nr 1-09-2000) rõhutanud põhimõtet, et „…kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.“. Kohtu hinnangul puuduvad J.K suhtes sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. Teda on kokku kriminaalkorras karistatud neliteist korda. Enamjaolt on tegemist olnud varavastaste kuritegudega, mistõttu on kindla sissetuleku puudumine ohuks, et isik jätkab kriminaalse eluviisiga. J.K on vanglas läbinud küll sõltlastele mõeldud programmi, kui seda on ta teinud ka varem ilma, et muutusi tema suhtumises ja käitumises oleks olnud. Jätkates alkoholi tarvitamist, on uute kuritegude toimepanemise oht väga kõrge. J.K varasem käitumine karistuste kandmise ajal ei 3 tekita kohtus veendumust, et ta on edaspidi suuteline elama oma elu õiguskuulekalt. Varasemalt ei ole kriminaalhooldus teda mõjutanud, mistõttu ei ole kohtu hinnangul ka praegusel hetkel võimalik tõsikindlalt väita, et käitumiskontrolli nõuetele allutamine saavutaks vangistusest paremaid tulemusi. Eeltoodu alusel jätab kohus J.K vabastamata vangistuses tingimisi enne tähtaega. Ingeri Tamm kohtunik 4