järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Prokurör Meelis Juursoo Süüdistatav H.G, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx, töökoht: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 19.06.2013.a otsusega
järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud, lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Tõkend - ei ole kohaldatud. Kaitsja Rein Napa Juhindudes KrMS §-dest 2561 , 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada H.G
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta vangistust H.G suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui H.G ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata H.G katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena H.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest H.G-le karistuseks 1 aasta vangistust.
alusel jätta vangistuskaristus H.G suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.G ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda H.G katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljas-pool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta H.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. 3
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.G menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 123,60 eurot ning kohtumenetluses makstud tasu istungil esindamise eest 24 eurot, kaitsjatasu kokku 147,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. H.G on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades et H.G ei tööta, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel nõuab kohus H.G-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 292,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 147,60 eurot, menetluskulu kokku 440,10 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades H.G varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda H.G-le KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 440,10 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.